Miks liikumine on koerale nii oluline? Lihased, vanus ja päris elu

Lugemisaeg: umbes 7 min

Ma olen ammu arvanud, et mõni korterikoer elab palju aktiivsemat elu kui suure aiaga majas elav koer. Korterikoer tuleb vähemalt jalutamiseks välja viia. Oma õu teeb elu mugavaks, aga mõnikord petab see ka ära: värske õhk on olemas, järelikult sai koer justkui piisavalt liikuda. Tegelikult võib ta veeta suurema osa päevast sama aia ühes nurgas valvet pidades.

Ühel septembril võtsin end lõpuks käsile ja hakkasin Faddy ning Oscariga palju järjekindlamalt liikuma. Meie pühapäevane metsaring oli juba vana komme, kuid sellest üksi ei piisanud. Hakkasin poistega eraldi käima, üks sai hommikul jooksma, teine õhtul jalutama. Esimestel nädalatel olid Faddy lihased kanged ja Ossu jaksas minu ees joosta umbes kaks kilomeetrit. Mõne aja pärast oli tema distants juba kolm kuni kolm ja pool kilomeetrit. See muutus pani mind väga selgelt mõistma, et lihased vajavad kasutamist, aga ka aega, et uue koormusega kohaneda.

Miks liikumine on rohkem kui kalorite kulutamine?

Liikumine aitab säilitada lihaste jõudu ja koordinatsiooni, liigeste liikuvust, tasakaalu ning sobivat kehakaalu. Samuti pakub see koerale nuuskimist, keskkonna uurimist ja tegevust, mida ei asenda pelk aias viibimine. Eriti oluline on mitmekesisus: rahulik kõnd, eri pinnased, pöörded, mõned lühikesed hoogsamad lõigud ja piisav puhkus koormavad keha teisiti kui üks lõputu pallivise.

Samas ei tähenda rohkem kilomeetreid alati paremat tervist. Korduvad järsud stardid ja pidurdused võivad koormata liigeseid ning kõõluseid. Ka ülekaaluline, haigusest või operatsioonist taastuv koer vajab teistsugust koormusplaani kui noor terve sportkoer. Õige küsimus on: milline liikumine teeb just seda koera tugevamaks, mitte lihtsalt väsinumaks?

Mis on lihaste atroofia ja sarkopeenia?

Lihaste atroofia tähendab lihaskoe vähenemist. See võib tekkida näiteks vigastusest või valust tingitud vähese liikumise, pika puhkerežiimi, mõne haiguse või ebapiisava toitumise tõttu. Sarkopeeniaks nimetatakse enamasti vananemisega seotud skeletilihaste massi ja funktsiooni kadu. Need mõisted kattuvad osaliselt, kuid ei tähenda päris sama asja.

Vanem koer ei kaota lihaseid ainult sellepärast, et sünnipäevade arv kasvab. Rolli mängivad füüsiline koormus, söögiisu, valgu kättesaadavus, kroonilised haigused, põletik, valu ja vahel ka ravimid. Mõni koer näeb kaalul täiesti tavaline välja, kuid tema lihased on selja, reite või pea ümbruses vähenenud. Seepärast ei piisa lihaste seisundi hindamisel üksnes kehakaalust.

Faddy puhul oli muutus selgelt näha tagajalgades. Noore koerana olid tal väga tugevad lihased, sest liikusime palju. Kui mu enda prioriteedid nihkusid ja regulaarne liikumine tagaplaanile jäi, muutusid tema tagajalad silma järgi peenemaks. Mulle oli see ebamugav meeldetuletus. Koera lihased ei säili lihtsalt sellepärast, et tal kunagi oli hea vorm.

Kuidas märgata, et lihasjõud on vähenenud?

Mõni märk on üsna nähtav: koeral on raskem trepist liikuda, autosse hüpata, pikali heita või püsti tõusta. Ta võib jalutuskäigul rohkem maha jääda, vältida mängu, kõndida lühema sammuga või eelistada ühte jalga. Teine märk on kehakuju muutus: selg, reied või õlavööde näivad varasemast kitsamad. Need ei ole ainult vanaduse tunnused. Need võivad viidata ka valule, närvihaigusele, liigeseprobleemile või muule meditsiinilisele põhjusele.

Loomaarstid kasutavad muu hulgas keha konditsiooniskoori (BCS) ja lihaskonditsiooni skoori (MCS). BCS aitab hinnata rasvkoe hulka, MCS lihasmassi vähenemist. Need kaks võivad olla ühel ja samal koeral üsna erinevad: ülekaalulisel koeral võib olla samal ajal lihaskadu. See on eriti oluline seenioride ja krooniliste haigustega koerte puhul.

Kui koer hakkab järsku lonkama, lohistab käppa, vajub kokku või kaotab kiiresti lihaseid, ei alustaks ma lihtsalt uut treeningprogrammi. Esmalt on vaja selgitada põhjus. Ka koer, kes enam jalutama ei taha, ei pruugi olla laisk. Tal võib olla valus.

Kui palju ja kui sageli võiks koer liikuda?

Ma ei usu ühte universaalsesse reeglisse, et iga koer peab kõndima täpselt 30 minutit või viis kilomeetrit. Väike seljaprobleemiga seenior, noor töökoer ja aktiivne keskealine saksa lambakoer ei ole sama organism. Ka ilm, pinnas, karvkate ja senine vorm muudavad koormuse taluvust.

Kui koer on pikka aega vähe liikunud, võib mõistlik algus olla paar lühikest rahulikku jalutuskäiku päevas. Mõnele väga nõrgale või valutavale koerale võib esialgu sobida vaid 200–300 meetrit. See ei ole teaduslik päevanorm ega eesmärk, mis peab iga hinna eest täidetud saama. See on näide väikesest stardisammust, mille järel tuleb vaadata koera reaktsiooni.

Koormust suurendaksin järk-järgult ja ainult siis, kui koer taastub hästi. Mõõda mitte ainult distantsi, vaid ka seda, kuidas ta liigub järgmise päeva hommikul. Kerge kohanemine on üks asi. Selge lonkamine, kangus, tugev hingeldamine või soovimatus liikuda on põhjus vähendada ja vajadusel loomaarstiga nõu pidada. Vanema koera jaoks võivad lühikesed, korrapärased ringid anda rohkem kui harv pikk matk.

Kas ujumine ja füsioteraapia on paremad kui jalutamine?

Ujumine ja vesivõimlemine võivad mõnele koerale pakkuda liikumist, mis ei koorma liigeseid samal viisil nagu jooksmine. Kuid kõik koerad ei oska ega armasta ujuda ning külm vesi, väsimus ja südame- või hingamishaigused võivad muuta selle sobimatuks. Taastusravi on kõige kasulikum siis, kui harjutused on valitud konkreetse diagnoosi ja koera seisundi järgi.

Mõnele koerale sobib tasakaaluharjutus, teisele rahulik tõusul kõndimine, kolmandale lihtsalt lühem samm ja sagedasem puhkus. Operatsioonijärgse või vigastusest taastuva koera puhul ei tohiks omanik ise puhke- või koormuspiiranguid tühistada. Samas ei ole lõputu liikumatus sageli hea pikaajaline lahendus. Oskuslik taastusraviplaan aitab leida nende vahele mõistliku tee.

Massaaž võib aidata koeral lõõgastuda, kui ta seda naudib, kuid ei asenda lihaseid koormavat tegevust. Valulikku, paistes või teadmata põhjusega piirkonda ei masseerita jõuga. Ja kui koer tõmbab käpa ära, siis on see tema arvamus, mida tasub kuulata.

Toit aitab lihast säilitada, aga ei tee koera eest trenni

Piisav energia ja kvaliteetne, hästi seeditav valk on lihaskoe säilitamise eeltingimused. Kui koer sööb liiga vähe või kaotab haigusega koos söögiisu, võib ta lihaseid kaotada ka siis, kui ta sooviks liikuda. Samas ei taasta ükski „lihaste toidulisand” iseenesest jõudu, kui koer püsib tegevusetuna ja põhjus on näiteks ravimata valu.

Omega-3 rasvhapetest võib olla abi mõne liigese- ja põletikulise seisundi korral, kuid nende toime sõltub annusest, tootest ja probleemist. Väide, et kalaõli kasvatab kõigil vanadel koertel lihasmassi, oleks liialdus. Toitumise terviklikkust hinnates tuleb vaadata ka koera kalorivajadust, kehakonditsiooni ning vajadusel haiguspõhist raviplaani.

Vanema koera puhul ei vähendaks ma toitu automaatselt ainult sünnipäeva tõttu. Mõnel seenioril langeb aktiivsus ja energiavajadus, teisel püsib see suur ning lihasmassi toetamiseks on olulisem piisav toitainete saamine. Nähtav kaalulangus ja lihaskadu vajavad põhjuste selgitamist, mitte ainult suurema toidukausi ette tõstmist.

Kui koer ei taha enam liikuda, küsi „miks?”

Kui Faddy ja Ossu uuesti liikuma hakkasid, oli tore näha nende vastupidavuse muutumist. Aga ma ei võtaks meie lugu tõendina, et iga koera lonke või nõrkuse ravib pikem jalutuskäik. Meie puhul oli tegu minu märgatud muutustega ühes konkreetses olukorras. Tõsisemat valu, südameprobleemi või neuroloogilist sümptomit ei saa treeningule lootma jäädes ignoreerida.

Vanuse kohta öeldakse vahel nii lihtsalt: „Ta on vana, sellepärast ei jaksa.” Mina küsiksin alati juurde, mis täpselt muutus. Kas koer ei jaksa või on tal valus? Kas lihast on vähem, aga kehakaal sama? Kas väsimus tekib ainult kuumas, pärast sööki või kohe jalutuskäigu alguses? Neile küsimustele vastates võib selguda, et vaja on täiesti erinevat abi.

Minu kõige lihtsam järeldus on, et koera lihased ja liikumisrõõm vajavad järjepidevat tähelepanu. Mitte rohkem trenni iga hinna eest, vaid piisavalt sobivat liikumist, mille järel koer tunneb end järgmisel päeval samuti hästi. Õu ei ole jalutuskäik ja pikk distants ei ole iseenesest tervisetõend. Koer näitab üsna kiiresti, kumb temale päriselt sobib.

Kasutatud allikad

• AAHA (2023). Senior Care Guidelines for Dogs and Cats.
• AAHA (2023). Nutrition, Senior Care Guidelines for Dogs and Cats.
• AAHA (2021). Nutrition and Weight Management Guidelines for Dogs and Cats. JAAHA. PMID 34228790.
• AAHA (2019). Body and Muscle Condition Score in Dogs.
• AAHA (2023). Evaluating the Unhealthy Senior Pet.