Tasuta transport pakiautomaati alates 35 eur

Kuivtoit ja müügitrikk

Kuvitoit

Kuivtoit ja müügitrikk

Nagu me kõik teame, siis koera kuivtoit sisaldab süsivesikuid ning seda mitmel põhjusel. Teadaolevalt aga ei tooda analüütilise koostise all välja süsivesikute protsenti. Seekord keskendume sellele kuidas välja arvutada süsivesikute sisaldus ning samuti kuidas infoga manipuleeritakse müügi eesmärgil. Analüütilise koostise all tuuakse reeglina ära toorproteiin, toorrasv, toorkiud ja toortuhk. Niiskus tuuakse reeglina välja siis, kui see on üle 10% (kuivtoidu puhul on reeglina niiskus 10%). Kui toortuhka pole toodud, siis võid arvestada, et see on 7%.

Ütlen kohe, et mul isiklikult ei ole kana kitkuda mitte ühegi koeratoidu tootjaga. Olen kogu aeg öelnud, et see, millist toitu keegi oma lemmikule annab, on siiralt tema enda otsus. Ma olen algusest peale lihtsalt üritanud tuua natuke lemmikloomatoidu maailma selgust – mida jälgida, kas toidul ja toidul on ka muu vahe peale hinna ning lisaks kuidas oma koera tervist toiduga parandada. Jah, ainsad toidud, mille mina täielikult välistan, on toidupoodides müüdavad toidud ja seda üldiselt kahel põhjusel. Esiteks, ükski endast lugupidav tootja ei luba oma toitu panna müüki tavalisse toidupoodi (vähendab koheselt brändi usaldusväärsust). Ja teiseks, reeglina on toidupoes müüdavad toidud olematu toiteväärtusega. Oma koertele ei annaks ma küll ka enamus lemmikloomapoodides müüdavaid toite, aga seda ka väga lihtsal põhjusel – ma tahan, et mu lemmikute toit oleks valmistatud inimtoidu kvaliteediga toorainest, aga enamus toite seda ei ole. Aga läheme asja juurde.

Kiire ülevaade artiklist

Kuivtoit ja koostisosade kajastamine

Iga lemmikloomatoidu pakend peab sisaldama infot nii koostise kui ka analüütilise koostise kohta (lisaks veel paar kohustuslikku elementi). Nagu olen varasemalt kirjutanud, siis erinevalt inimtoidust on loomatoidu puhul lubatud kasutada ka kategooriaid ehk koostise all lihtsalt välja tuua liha, teravili jne ehk täpsustamata mida täpselt on kasutatud. See annab tootjale võimaluse hoida tootmiskulud madalana, sest tootja saab kasutada proteiini, mida ta sel konkreetsel hetkel kõige odavamalt kätte saab. Aga seekord räägime toitudest, mille puhul on tootja koostise all toonud välja täpsed koostisosad.

Nimelt peab tootja koostise all tooma koostisained alustades suuremast ning lõpetades kõige väiksemaga (arvestades kaalu). See paneb inimesed eeldama, et esimesel kohal olevat asja sisaldab toit kõige rohkem. Ehk kui nt koostise all on esimesel kohal lammas, siis automaatselt eeldatakse, et loomset proteiini sisaldab toit kõige rohkem. Siinkohal tasub aga olla ettevaatlik, sest üks ja sama toitaine võib olla koostise all kajastatud mitmel eri moel.

Sarnased koostisosad

Üldiselt kiputakse veidi manipuleerima süsivesikutega. Näiteks võib toidu koostises olla eraldi välja toodud kaerahelbed ja kaerajahu või siis nt kollased ja rohelised oad. Tegelikkuses ei ole olulist toitainelist vahet kaerahelvestel ja kaerajahul või kollastel ja rohelistel ubadel, et need oleks vaja eraldi välja tuua. Küll aga peitub põhjus nende eraldi välja toomises hoopis selles, et kokku liites võib neid sarnaseid koostisaineid olla kaalult oluliselt rohkem kui nt esimesel kohal olevat loomset proteiini. Ja see võib tähendada, et inimesed on vähem altid seda toitu ostma.

Olen seda muideks ka ise näinud. FB loomagruppides on tüüpiline see, kuidas soovitatakse toitu, kus on paki peale kirjutatud, et sisaldab rohkelt värsket liha või siis öeldakse otse, et ei tasu osta toitu, kus liha ei ole esimesel kohal. Tegelikult tähendab see üldiselt lihtsalt seda, et inimene ei ole suutnud endale selgeks teha kui palju nt väheneb värske liha kogus töötlemisel või et kui oad on toodud koostise all kolmel eri kujul, siis tegelikult on nende sisaldus tegelikult suurem kui esimesel kohal toodud proteiini kogus. Tegelikult annab enam-vähem mingi hinnangu sulle analüütilise koostise all toodud toorproteiini %. Kui see ei erine oluliselt teisest toidust, siis on toitudes kasutatud suurusjärgus samas koguses proteiini.

Kuivtoit ja kuidas arvutada välja süsivesikute kogus?

Kalorid toidus saavad tulla ainult ühest kolmest allikast – proteiin, rasv & süsivesikud. Nagu ma enne kirjutasin, siis tootja toob analüütilise koostise all ära nendest kolmest ainult proteiini ja rasva sisalduse. Selleks, et aru saada kui palju on toidus süsivesikuid, vaata analüütilist koostist. Reeglina on analüütilise koostise all toodud 4 asja:

  • toorproteiin
  • toorrasv
  • toorkiud
  • toortuhk (kui seda pole toodud, siis arvesta, et see on 7%)

Niiskust reeglina toodud ei ole, sest see on üldiselt 10%. Kui on toodud, siis võta arvestuse aluseks toodud niiskuseprotsent.

Süsivesikute välja arvutamiseks liida kõik viis numbrit kokku (proteiin, rasv, kiud, tuhk, niiskus) ning lahuta sajast. Saadud summa on süsivesiku protsent. Juhul, kui süsivesiku protsent on suurem kui toorproteiini protsent, siis on ebatõenäoline, et esimesel kohal on tegelikult liha.

Värske liha vs kuivatatud liha

Alati jälgi mis kujul koostise all toodud liha on ehk kas tegemist on värske või kuivatatud lihaga. Kui pakendil on märge, et värske liha või liha kaal enne töötlemist, siis arvesta, et liha kaal väheneb töötlemisel oluliselt. Kuivtoidu puhul on vesi enamuses eemaldatud. Arvesta, et värske liha on kaalu järgi ca 70% vesi. Seega kui toidu puhul on nt kirjas, et see sisaldab 60% värsket liha, siis peale kuivtoiduks töötlemisel jääb liha alles kõigest 24%.

Seda kasutatakse väga tihti müügitrikina, sest mida suurem number pakil on, seda altimad me oleme seda toitu ostma, sest meile tundub, et see sisaldab rohkem liha. Tegelikult tuleb aga jälgida kas toodud on värske või kuivatatud liha kogus.

Kokkuvõtteks

Toidud, mis sisaldavad samas suurusjärgus toorproteiini, peavad sisaldama ka suhteliselt samas suurusjärgus loomset proteiini. Kui pakil on kirjas, et sisaldab nt 60% värsket liha, siis arvesta, et kuivtoidu tegemisel ei jää sinna alles enam mitte 60%, vaid oluliselt vähem (arvestuslikult kõigest ca 24%). Jälgi ka mis on toodud koostise all – värske liha vs kuivatatud liha.

See, et esimesel kohal koostise all on toodud liha, ei tähenda seda, et seda liha tegelikult ka kaalu järgi toidus kõige rohkem on. Vaata üle ka ülejäänud koostis ning vaata kas toidus on toodud nt kartul, kaerahelbed, riis, oad, läätsed või herned eri kujul või eri värvides eraldi välja. Kui neil ei ole olulist toiteväärtuse erinevust, siis tasub endalt küsida miks tootja need eraldi välja toob.

Ma usun, et sisuliselt igal brändil on mõni kuivtoit, mille puhul ongi koostises esimesel kohal märgitud liha, nii ka Winner Plusi toitudel. Selles ei ole midagi valet ega halba, vale on lihtsalt see kui sellest tehakse müügiargument. Paratamatult on meie elutempo väga kiire ning me usaldame seda mis paki peal kirjas (ilma, et jõuame/tahame sisusse süveneda). See aga tähendab, et me võimegi osta toidu, kus meile tundub, et liha on 3 korda rohkem kui teistes toitudes, tegelikult on see aga lihtsalt müügitrikk.

Enamus kvaliteetseid toite sisaldavad süsivesikuid suhteliselt samas suurusjärgus ning see on umbes 30-40%. Seega tulebki minu arvates keskenduda teistele aspektidele ehk millist toorainet on kasutatud ning kas ja millised toiduohutuse sertifikaadid tootjal olemas on. Lisaks tasub endale selgeks teha kuidas lugeda nii toidu koostist kui ka näha läbi müügitrikkidest.

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.