Viinamarjad koerale: kui ohtlikud need on ja mida teha?

Lugemisaeg: umbes 8 min

Selle artikli vana versioon sündis ühest päris küsimusest: kui viinamarjad ja rosinad võivad koeral põhjustada ägedat neerukahjustust, siis miks leidub mõnes koeratoidus viinamarjast pärinevaid koostisosi, näiteks viinamarjaseemneõli või -ekstrakti? Küsimus on endiselt hea. Vastus on aga 2026. aasta teadmistega nüansirikkam kui lihtsalt „viinamari on mürgine, järelikult on kõik viinamarjast pärinev ohtlik“.

Terve viinamari, rosin ja teised Vitis-perekonna viljad on koerte jaoks päriselt risk, sest osal koertest võib pärast söömist tekkida äge neerukahjustus. Praegu on kõige tugevam kandidaat toksilise toime selgitamiseks viinhape. Samas on toksilisus väga ebaühtlane: viinhappe sisaldus viljades varieerub ja koerte individuaalne vastus erineb. Seetõttu ei ole meil usaldusväärset universaalset „ohutut kogust“, mille all võiks rahulikult oodata.

Kui su koer sõi viinamarju või rosinaid praegu, ära jää internetist ideaalset toksilist doosi arvutama. Kõige kasulikum esimene samm on võtta kohe ühendust veterinaari või erakorralise kliinikuga ning anda neile koera kaal, ligikaudne kogus ja söömise aeg. Varajane tegutsemine annab kõige rohkem valikuid.

Praktiline FendaF-i tegevusplaan: kui koer sõi viinamarju või rosinaid

• Ära oota sümptomite tekkimist. Helista kohe veterinaarile või erakorralisse kliinikusse, isegi kui koer tundub täiesti tavapärane.
• Pane kirja koera kaal, mida ta sõi, ligikaudne kogus ja kellaaeg. Kui tegu oli küpsetise, müslisegu või muu tootega, hoia pakend või koostisainete nimekiri alles.
• Ära kutsu oksendamist kodus esile omal käel. 3% vesinikperoksiidi kasutatakse mõnes olukorras koertel, kuid ASPCA soovitab seda teha ainult veterinaarprofessionaali juhendamisel; liiga suur kogus või vale olukord võib ise probleeme tekitada.
• Ära anna aktiivsütt lihtsalt „igaks juhuks“. Merck Veterinary Manual märgib, et aktiivsöe efektiivsus viinamarja- ja rosinamürgistuse puhul ei ole teada.
• Kui koeral tekib oksendamine, kõhulahtisus, loidus, isutus, kõhuvalu, suurenenud janu, nõrkus või uriini hulga vähenemine, vajab ta kiiret veterinaarset hindamist. Neerukahjustus võib kujuneda alles järgmise 24–72 tunni jooksul.

Miks viinamarjad võivad koerale ohtlikud olla?

Aastaid oli viinamarja- ja rosinamürgistuse juures kõige ebamugavam küsimus lihtne: nähti neerukahjustust, kuid ei teatud, milline aine seda põhjustab. Tänaseks on kõige veenvam kandidaat viinhape. Merck Veterinary Manual kirjeldab, et koerad väljutavad orgaanilisi happeid halvemini kui mitmed teised liigid, mistõttu viinhape võib koguneda neerutuubulite rakkudesse. 2022. aastal avaldati ka juhtumid, kus äge neerukahjustus tekkis pärast viinakivi ehk kaaliumbitartraadi (cream of tartar) ja tamarindi söömist. Mõlemad on viinhappega seotud allikad ning see tugevdas viinhappe hüpoteesi veelgi.

See ei tähenda, et viinhappe lugu oleks nüüd matemaatiliselt lihtne. Viinhappe sisaldus viinamarjades, rosinates ja tamarindis varieerub. Merck annab riskiorientiirina, et üle ühe viinamarja või rosina 4,5 kg kehakaalu kohta võib sisaldada piisavalt viinhapet, et tekitada neeruriski. Seda ei tohi võtta „ohutu piiri“ vastandina: 2024. aasta teaduskirjanduse ülevaade jõudis samuti järeldusele, et selget toksilist doosi ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal usaldusväärselt määrata.

Viinakivi ehk kaaliumbitartraat on mõne küpsetuspulbri happeline komponent, kuid küpsetuspulbrite koostis ei ole universaalne. Seega tasub vaadata konkreetset koostisainet, mitte teha kogu tootekategooria kohta üht järeldust.

Kas iga viinamarju söönud koer jääb haigeks?

Ei. Ja just see muudab teema omaniku jaoks salakavalaks. 2022. aasta uuringus jälgiti 95 koera, kelle viinamarjade või rosinate söömine oli kinnitatud. Kliinilised nähud tekkisid 14,7%-l ning sümptomaatiline äge neerukahjustus ühel koeral 95-st. Enamik koeri jäi sümptomiteta. Samas oli 76%-l koertest oksendamine veterinaarselt esile kutsutud ning paljud said muid dekontaminatsioonimeetmeid, seega ei saa sellest uuringust järeldada, et 99% söömisi oleks ilma sekkumiseta neerudele ohutud.

Sama uuring annab ühe väga praktilise detaili: esile kutsutud oksendamine eemaldas viinamarju veel 4–12 tundi pärast söömist 83%-l juhtudest, kus seda tehti selles samas ajavahemikus. See ei tähenda, et võiks rahulikult 12 tundi oodata. Vastupidi, tegutseda tasub kohe. Küll aga varasemalt liikunud info, et oksendamine on vaja esile kutsuda 30 minuti jooksul, on liiga jäik. Veterinaaril võib olla dekontaminatsioonist kasu ka hiljem.

Ka 139 koera retrospektiivses uuringus oli ravivastus ja haiguse raskus väga varieeruv. 2024. aasta 24 uuringut koondanud ülevaade rõhutab sama: toksilist doosi on raske määrata, kliiniline pilt varieerub ning olemasolev raviandmestik ei võimalda lihtsat ühte skeemi kõigile koertele. See on hea näide sellest, miks „mõni koer sõi terve kobara ja midagi ei juhtunud“ ei tõesta ohutust, aga ka „üks viinamari tapab koera“ ei ole täpne kirjeldus.

Mida 2020. aasta uuring meile tegelikult ütleb?

2020. aasta uuringule tuleb lisada üks oluline kontekst. Uuringus oli 15 viinamarja- või rosinamürgistusega koera, kellel oli juba raske äge neerukahjustus, ning neid võrreldi 74 muu põhjusega ägeda neerukahjustuse juhuga. Neist 15 koerast 11-l esinesid väljendunud neuroloogilised nähud, kaheksa jäi ellu ja viiel toimus täielik neuroloogiline taastumine.

See on oluline kliiniline tähelepanek, kuid see ei tähenda, et umbes kolmveerandil kõigist viinamarju söönud koertest tekivad neuroloogilised sümptomid. Valimisse olid juba sattunud raskelt haiged neerukahjustusega koerad. Uuring ütleb meile pigem seda, et raske viinamarja- või rosinatoksikoosi korral võivad neuroloogilised nähud olla kliinilise pildi päris osa ja need ei pruugi olla lihtsalt neerupuudulikkuse tagajärg.

Viinamarjaseemneõli ja viinamarjaekstrakt ei ole sama mis terve viinamari

Kui terve viinamari võib olla toksiline, kas viinamarjaseemneõli on siis samuti ohtlik? Aus vastus on: nende kahe vahele ei saa automaatselt võrdusmärki panna, aga täpselt sama hästi ei saa konkreetse viinamarjaseemneõli ohutust tõestada lihtsalt sõnaga „töödeldud“. Oluline on konkreetne tooraine, tootmisviis, koostis ja see, mis lõpptootesse tegelikult alles jääb.

2016. aasta koerauuringus said 24 beaglit 24 nädala jooksul standardiseeritud viinamarja- ja mustika polüfenooliekstrakti kuni 40 mg/kg kehakaalu kohta päevas. Uuringus ei nähtud kliinilisi kõrvaltoimeid ega olulisi muutusi uuritud vere- ja uriininäitajates. See näitab, et vähemalt mõni standardiseeritud viinamarjast pärinev ekstrakt võib katsetatud kujul ja koguses olla koertele talutav. See ei ole siiski viinamarjaseemneõli uuring ja seda ei saa üks-ühele üle kanda teistsugusele ekstraktile või õlile.

EFSA hindas 2020. aastal üht kuiva viinamarjaekstrakti, mis koosnes seemne- ja kooreekstraktist ning mida sooviti kasutada koeratoidus maitseainena. EFSA ei suutnud olemasolevate andmete põhjal ohutut sisaldust kehtestada, sest preparaat oli ebapiisavalt iseloomustatud ja seost teiste testitud ekstraktidega ei saanud usaldusväärselt teha. See on minu jaoks olulisem nüanss kui lihtne „FEDIAF ütleb, et viinamarjaseeme on ohutu“ või vastupidi „kõik viinamarjast pärinev on mürgine“. Koostisaine nimi üksi ei anna piisavalt infot.

FendaF-i piir on siin lihtne. Ma ei nimetaks viinamarjaseemneõli tänase info põhjal tõestatult toksiliseks. Samas, kui tootja ei suuda anda mõistlikku infot konkreetse koostisosa, töötlemise või ohutuse kohta ja mul on võimalik valida samaväärne toit ilma selle koostisosata, eelistan ma ise ettevaatuspõhimõttel viimast. See on FendaF-i valik ja riskitaluvus, mitte väide, et iga viinamarjaseemneõli sisaldav toit kahjustab koera neere.

Aga FEDIAF?

FEDIAF on Euroopa lemmikloomatoidutööstust esindav kaubandusorganisatsioon. Nende enda 2026. aasta struktuurilehe järgi kuuluvad liikmete hulka 15 riiklikku kaubandusliitu ning viis ettevõtet: Affinity Petcare, Hill’s Pet Nutrition, Mars PetCare, Nestlé Purina Petcare ja Wellpet. Seega on täiesti aus öelda, et tegemist on tööstust esindava organisatsiooniga, mitte sõltumatu riikliku toiduohutusametiga.

Samas ei tähenda „tööstusorganisatsioon“ automaatselt, et kõik nende juhised oleksid valed või väärtusetud. FEDIAF-i 2025. aasta toitumisjuhiseid vaatab üle nende Nutrition Working Group koos sõltumatu Scientific Advisory Boardiga ning juhised on Euroopas laialt kasutatav võrdlusraamistik. Tähtis on lihtsalt mitte anda neile rolli, mida neil ei ole: üldine toitumisjuhend või tööstusstandard ei ole konkreetse koostisosa konkreetse preparaadi ohutuse tõend. Kui küsimus on ühes konkreetses viinamarjaekstraktis või õlis, tahan ma näha just selle koostisosa kohta käivat infot.

Mida veterinaar pärast võimalikku viinamarja/rosina söömist teeb?

Kui koer on söönud viinamarju või rosinaid, sõltub edasine plaan kogusest, ajast, koera kehakaalust, sümptomitest ja veterinaari riskihinnangust. Kui koer on veel kliiniliselt normaalne, on varajane seedetrakti dekontaminatsioon tavapärane lähenemine. Kliinikus eelistatakse koertele mõeldud oksendamist esile kutsuvaid ravimeid, sest nende toime on kontrollitavam kui kodusel vesinikperoksiidil.

Merck märgib, et suure koguse söömisel või kui 12 tunni jooksul on juba tekkinud kõhulahtisus, võib olla näidustatud vähemalt 48 tunni agressiivne veenisisene vedelikravi koos neerufunktsiooni ja vedelikubilansi jälgimisega. See ei ole siiski sama mis vana artikli universaalne soovitus, et iga koer tuleks pärast oksendamist automaatselt kaheks päevaks kliinikusse jätta. Tänane mõistlik sõnastus on riskipõhine: veterinaar otsustab, kui intensiivset jälgimist ja vedelikravi konkreetne koer vajab.

Esimesed seedetrakti nähud võivad ilmneda 6–12 tunni jooksul, kuid oliguuriline või anuuriline neerupuudulikkus võib areneda 24–72 tunni jooksul. Seetõttu ei tähenda esimene sümptomiteta õhtu veel automaatselt, et risk on möödas.

Kui koer muutub loiuks, ei joo või ei urineeri tavapäraselt, oksendab korduvalt või seisund halveneb, vaata ka FendaF-i artiklit „Ohtlikud sümptomid koertel ja kassidel: millal ei tasu oodata?“.

Vedelikupuuduse hindamise praktilised märgid leiad artiklist „Dehüdratsioon – märgid ning nipid kuumaks ajaks“.

Mida sellest artiklist päriselt kaasa võtta?

• Terve viinamari ja rosin on koerale päris toksikoloogiline risk; praegu on kõige tugevam kandidaat viinhape. Toksilise mehhanismi ja individuaalse riskierinevuse kohta on siiski vaja rohkem uuringuid.
• Meil ei ole usaldusväärset universaalset ohutut kogust. Mercki „üle ühe viinamarja või rosina 4,5 kg kohta“ on riskiorientiir, mitte luba väiksemat kogust ignoreerida.
• Kui viinamarja/rosina söömine toimus, helista kohe veterinaarile ja anna talle kaal, kogus ning kellaaeg. Ära oota sümptomite tekkimist.
• Kodune vesinikperoksiid ei ole vaikimisi esmaabi. Seda võib kasutada ainult siis, kui veterinaarprofessionaal on konkreetse koera puhul selleks juhise andnud.
• Viinamarjaseemneõli või -ekstrakti ei saa automaatselt võrdsustada terve viinamarjaga. Samas tuleb iga konkreetse preparaadi ohutust hinnata selle enda koostise ja andmete põhjal.
• FendaF-i isiklik ettevaatuspiir võib olla rangem kui minimaalne teaduslikult tõestatud riskipiir. See on lubatud, kui me ütleme ausalt, kumb on tõend ja kumb meie valik.

Kokkuvõtteks

Viinamarjade teema on hea näide sellest, miks ohutus ei mahu alati ühte must-valgesse lausesse. Terve viinamari ja rosin võivad koeral põhjustada ägedat neerukahjustust ning võimaliku söömisjuhtumi puhul tasub tegutseda kohe. Samal ajal ei ole iga viinamarjast pärinev koostisosa automaatselt sama riskiprofiiliga ning ühe ekstrakti või õli kohta tehtud järeldust ei saa lihtsalt teisele üle kanda.

Minu jaoks jääb praktiline põhimõte samaks: viinamarju ja rosinaid ma koerale teadlikult ei anna, võimaliku söömise korral ei jää ma sümptomeid ootama ning viinamarjast pärineva töödeldud koostisosa puhul vaatan konkreetseid ohutusandmeid. Kui neid ei ole ja sama hea alternatiiv on olemas, eelistan ma ise lihtsamat teed. Mitte paanikast, vaid sellest, et ebavajalikku riski ei pea vägisi oma koera kaussi mahutama.

Kasutatud allikad

• Merck Veterinary Manual – Grape, Raisin, and Tamarind (Vitis spp, Tamarindus spp) Toxicosis in Dogs – https://www.merckvetmanual.com/toxicology/food-hazards/grape-raisin-and-tamarind-vitis-spp-tamarindus-spp-toxicosis-in-dogs
• ASPCA – Is It Ever Safe to Induce Vomiting? – https://www.aspca.org/news/it-ever-safe-induce-vomiting
• Dijkman et al. (2022) – Incidence of Vitis fruit-induced clinical signs and acute kidney injury in dogs and cats – https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jsap.13483
• Reich et al. (2020) – Neurological signs in 15 dogs with grape or raisin toxicosis and severe acute kidney injury – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32893916/
• Downs et al. (2024) – Scoping review of Vitis vinifera toxicity in dogs – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/39183495/
• Wegenast et al. (2022) – Acute kidney injury after cream of tartar and tamarind ingestion and the tartaric acid connection – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35869755/
• Martineau et al. (2016) – Safety of a grape/blueberry polyphenol extract in dogs – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27487916/
• EFSA FEEDAP (2020) – Safety and efficacy of dry grape extract 60-20 when used as feed flavouring for dogs – https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/6067
• FEDIAF – Structure – https://europeanpetfood.org/about/structure/
• FEDIAF – 2025 Nutritional Guidelines for Cats and Dogs – https://europeanpetfood.org/_/news/fediaf-publishes-2025-nutritional-guidelines-for-cats-and-dogs/