Kui ohutu on keemiline puugirohi?

Mina olen viimased 3 aastat enda koeri kaitsnud puukide vastu looduslike vahenditega ning seda eelkõige Oscari pärast. Kui ta veel pisike oli, siis kasutasin Bravecto tablette, sest Faddy peal olin näinud selle toimet ja no tõesti – puuke peaaegu ei olnud. Küll aga ei osanud ma sel ajal veel mõelda mida see teeb organismile. Mõtle korra ise – kui puugirohi, mida sa oma koerale sisse annad, suudab tappa teda hammustava puugi, siis kui ohutu see on sinu lemmikule endale? Oscar sai mul Bravecto tabletti kaks korda. Esimesel aastal kutsikana ei juhtunud tal suurt midagi (vähemalt ma ei saanud aru). Teisel aastal aga tekkis tal päris korralik reaktsioon – tal kadus söögiisu ning lisaks hakkas ta üle keha sügelema. Sellest hetkest otsustasin, et ma ei saa tema tervisega rohkem riskida. Eelmisel aastal hakkasin neile andma küüslaugugraanuleid märtsist ning andsin vahetpidamata sügiseni välja. Ja no terve suve kohta korjasin võib-olla kokku ära ca 10 puuki ehk tõesti vähe. Ja nendel nädalatel, kus ma kasutasin lisaks ka sidrunilahust, ma sisuliselt puuke ei leidnudki.

Dogs Naturally Magazine on reastanud ära puugirohud ning nende hinnangul on kõige hullemad sisse söödetavad tabletid, teisel kohal on puugirihmad ning kolmandal, siiski ohtlikud on täpilahused. Seekordses artiklis keskendume peamiselt täpilahustele, aga toome ära ka teise kahe kategooria ohud ja kõrvalmõjud. Karen Becker toob enda artiklis välja, et USA Toidu- ja Ravimiameti ohuhinnang täpilahuste kohta endiselt säilib. Lisaks on teadlased leidnud, et täpilahustest tulenevad tõsised kõrvaltoimed on hoopis suuremad kui varem arvatud.

Puugirohi, vähk ja neuroloogilised riskid

Karen Becker soovitab keemilisi puugitõrjevahendeid kasutada kas minimaalselt või üldse mitte. Seda eelkõige põhjusel, et enamus juhtudel riskid kaaluvad üle potentsiaalsed kasud. Küll aga ütleb ta, et väga paljud veterinaarid soovitavad endiselt regulaarset parasiiditõrjet. Ning eriti just keemilist kirbu- ja puugitõrjet, kuigi on teada, et need võivad potentsiaalselt su lemmikule kahju teha. Jah, puugid kannavad endas tõsiseid haigusi ning keegi ei taha tegeleda puukidega oma kodus, siis keemilised tõrjevahendid ei ole ainus lahendus. Kõige hullem on kindlasti puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi. See on ka väga tõenäoliselt põhjus miks paljude jaoks tundub keemiline puugirohi ainsa variandina.

Karen Becker ütleb, et on riskantne kasutada keemilist puugirohtu oma lemmikul kuust kuusse ning seda iga aasta. Täpilahused võivad põhjustada nahaärritust, halvatust, krampe ning isegi surma kui seda ei kasutata õigesti. Üks populaarne peale kantav lahus, fiproniil, on muuhulgas klassifitseeritud inimese jaoks kui potentsiaalne kartsinogeen.

Neuroloogilistest kõrvaltoimetest nii koerte kui kasside puhul on teatatud, kui neil on kasutatud keemilist insektitsiidset isoksasoliini sisaldavate kirbu- või puugitoodetega. Isoksasoliini klassi kuuluvad sellised tooted nagu Nexgard, Simparica ja Bravecto koertele mõeldud tabletid ning samuti kassidele mõeldud nahale kantavas lahuses Revolution Plus.

USA Toidu- ja Ravimiamet on hoiatanud, et neid tooteid on seostatud nii lihasvärinate, krampide kui ataksiaga nii koerte kui kasside puhul. Nad on nimetanud seda murettekitavaks leiuks, kuna “isoksasoliinid avaldavad putukate närvisüsteemile surmavat toimet”.

Ajakirjas Veterinary Medicine and Science avaldatud uuringus leidsid teadlased, et ravimitest tulenevad tõsised kõrvalnähud on palju suuremad kui enne heaks kiitmist läbiviidud uuringutes. Lisaks usuvad teadlased, et kemikaalid ei ole neurotoksilised mitte ainult putukatele, vaid ka koertele ja kassidele:

“Seega näitavad andmed ravimite klassina, et isoksasoliinid võivad toimida sisemiste neurotoksiinidena erinevate liikide lõikes. Kuna heakskiitmiseelsed uuringud viidi läbi ainult  piiratud arvul loomadel, kellel ei ilmnenud neurotoksilist tõsist kõrvatoimet, pole üllatav, et pärast nende turustamist ja palju suuremale hulgale ravimi andmist täheldati kõrvaltoimete tihedamat esinemissagedust.”.

Kuidas keemilist ravimit saanud loomad keskkonda saastavad?

Lisaks sellele, et keemilised tõrjevahendid kujutavad otsest ja kroonilist terviseriski, kujutab see ohtu keskkonnale. Selliseid kemikaale on teadlased leidnud kõikjal veekogudes ning sellel võib olla ökosüsteemile laialt levinud negatiivne mõju.

USA’s ühes läbi viidud uuringus tuvastati kemikaalide kõrgeim sisaldus veepuhastusjaamadest allavoolu. Teadlased usuvad, et linnakasutus, sealhulgas lemmikute pesemine, on peamine saastumise põhjus, kuigi jõgedes ujuvad koerad võivad samuti kaasa aidata.

Teises USA’s läbi viidud uuringus, kus vabatahtlikud kasutasid oma koertel fiproniili sisaldava täpilahusega ning seejärel vannitasid neid 2, 7 või 28 päeva hiljem, avastati loputusvees märkimisväärne kogus fiproniili. Fiproniil oli tuvastatav isegi 28 päeva pärast manustamist. Teadlased kirjutasid ajakirjas Science of the Total Environment, et “tulemused kinnitavad pestitsiidide otsest liikumist olmereovette, koertel täpilahuste kasutamisel ning nende pesemisel kodus”. Ühtlasi nad lisasid:

“Uuring tõstab esile nii täpilahuste kui muudes lemmikloomadele mõeldud toodetes (nt šampoonid) sisalduvate aktiivsete koostisosade (nt bifentriin, permetriin, etofenproks, imidaklopriid) potentsiaali sattuda suplustegevuse kaudu reoveekogudesse, kujutades endast seeläbi potentsiaalset ohtu veeorganismidele reovee ärajuhtimisest allavoolu.”.

Keemiline puugirohi ja mida silmas pidada?

Kui sa otsustad kasutada keemilist tõrjevahendit, siis pea hoolega silmas toote doseerimist. Kui su lemmiku kaal on vahemiku madalamas otsas, siis kasuta järgmist madalaimat doosi.

Eriti ettevaatlik tasub olla väikeste koerte puhul ning kohe kindlasti ei tohi kasutada koertele mõeldud toodet kassidel. Lisaks peaksid sa hoolega jälgima oma loomal kõrvaltoimeid peale toote peale kandmist. Seda kindlasti juhul, kui sa kasutad toodet esimest korda.

Kuna need vahendid on maksale koormavad, soovitab Karen Becker kasutada ka toidulisandit, mis aitab maksal puhastuda. Maarjaohakas aitab maksal nii puhastuda kui ka taastada maksarakke. Klorella on samuti üks võimas detoksifitseerija. Ühtlasi soovitab ta isoksasoliinitoodete kasutamisel anda GABA-t, glutatiooni, NAC-d (n-atsetüültsüsteiini) ja SOD-d (superoksiiddismutaas), kuna need võivad vähendada neurotoksilisuse potentsiaali.

Suukaudne puugirohi

See on kõige ohtlikum, mida oma lemmiku puhul kasutada. Need sisaldavad isoksasoliini ning üldiselt on need saadaval ainult retseptiga. Need blokeerivad närvisignaale ehk see halvab ning tapab putuka.

Kui sa annad oma koerale isoksasoliini, siis arvesta, et need toimivad süsteemselt. See tähendab, et need imenduvad tema verre ning mõjutavad kogu tema keha. Kui puuk imeb sinu lemmiku verd, söövad nad ka seda kemikaali, muutuvad halvatuks ning lõpuks surevad. Rohu kõrvalmõjud on lihasvärinad, häiritud liikumine, koordinatsiooni puudumine ning krambid.

Puukide mürgitamise probleem on see, et sa mürgitad sellega ka oma koera. Ei ole olemas suukaudset keemilist puugirohtu, mis oleks su lemmiku jaoks ohutu. Isoksasoliini puhul on probleemiks ka see, et kui seda anda sisuliselt kogu aeg aastaid, siis keegi ei tea mis juhtub. Uuringud tehtud kõigest 3 kuu pikkuse ajaga.

Loomaomanikud on teavitanud aga päris tõsistest kõrvaltoimetest – värinad, krambid, ataksia, oksendmine, kõhulahtisus, söögiisu kadu, nahaärritused, letargia.

Need sümptomid viitavad sellele, et meie lemmikuid mürgitatakse koos parasiitidega. Nad kannatavad samasuguste neuroloogiliste probleemide käes, mis tapavad kirpe ja puuke.

Puugirohi puugirihma näol

Teine riskantne kategooria on puugirihmad, mida su koer kannab terve päeva ning terve öö ning seda isegi kuni 8 kuud järjest! Seega on see kogu aeg su koera nina all. Kemikaalid imenduvad koera kehasse läbi naha. Lisaks ei peaks su koer seda närima/sööma, aga õnnetusi juhtub. See on ülimalt toksiline sinu lemmiku jaoks.

Jaanuarist 2012 kuni 2020 aasta juuni keskpaigani teatati nt Seresto puugirihmade osas USA’s teateid 1 698 surma kohta. Lisaks teatati üle 73 000 vigastuse, mida hinnati kergeteks, mõõdukateks või rasketeks. Inimestele tekitatud kahjusid teatati ca 1000. See hõlmab ka 12-aastast poissi, kellel tekkisid krambid ja oksendamine pärast seda, kui jagad voodit puugirihma kandva koeraga. Toote registreerimisdokument hoiatab, et lapsed peaksid vältima kontakti ega tohi puugirihmaga mängida.

Rihmas sisalduvad kemikaalid vabastatakse su koera nahale. Seejärel kemikaal liigub läbi vereringe. Kui puuk imeb su lemmikust verd, siis ta saastub kemikaaliga ning sureb. Seda juhtub mitme kuu jooksul kuni su lemmik seda rihma kannab. Neid rihmu tohiks kasutada ainult välispidiselt. Nüüd aga mõtle – su koer lakub oma nahka ja karva. Ta väga kergelt neelab alla ka rihmas sisalduvaid pestitsiide, mis on laiali üle tema keha.

Kemikaalid, mida rihmades kasutatakse on neurotoksiinid, endokriinsüsteemi kahjustavad ained ning samuti immunosupressandid. Need võivad tekitada sellised kõrvaltoimeid nagu nt – iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, ila voolamine, värinad ning krambid, põletik, neeru- või maksakahjustused, organi toksilisus, häirib antioksüdantide normaalset funktsioneerimist, kilpnäärme kahjustus, sünnidefektid.

Ohutum keemiline puugirohi, aga ikkagi riskantne

Kolmandasse gruppi kuuluvad nii täpilahused kui ka vastavad šampoonid ja spreid. Keskendume siin peamiselt täpilahustele, sest need on levinumad. Kui sa oled otsustanud neid kasutada, siis vali selline, millel on kõige vähem koostisaineid. Lisaks tasub vältida tooteid, mis sisaldavad koostisaineid, mis toimivad mitme eri parasiidi puhul. Kui su koer ei ole vastava parasiidiga nakatunud, ei ole vaja teda ka selles osas ravida ega sellega kaasneva mürgiga koormata.

Täpilahus pannakse reeglina koera seljale, üldiselt õlanukkide vahele. Sealt imendub see nahka, siis läheb vereringesse ning liigub sealt edasi rasunäärmetesse. Toimeaine vabaneb ning liigub läbi näärmete, mis kannavad õli koera karvale. Kui puuk imeb koeralt verd, nakatab kemikaal teda ning ta sureb.

Nagu kõik tooted, mida sa oma lemmikule annad kas suu või vereringe kaudu, need jäävad su koera kehasse. Mõned tooted püsivad kehas kauem kui teised. Lühem kestvus on parem, kuna see lahkub koera kehast kiiremini. Aga sa pead arvestama sellega, et su koer lakub ennast enda puhastamiseks. Ning see kemikaal ringleb tema kehas. Seega, isegi kui sa mõtled, et sa panid rohu tema seljale, siis kemikaalid eralduvad läbi tema naha üle terve keha.

USA Keskkonnakaitseagentuuri pestitsiidi divisjon leidis, et fiproniil läheb kehasse ning seda säilitatakse rasvas, organites, uriinis ning samuti koerte väljaheites. Nad leidsid ka, et enamik reaktsioone fiproniilile hõlmas nii süsteemseid kui ka manustamiskoha, seede- , neuroloogilisi ja käitumishäireid. Kõige tavapärasemad kõrvaltoimed olid:

• nahareaktsioonid nagu karvakadu, sügelemine ning punetus
• dermatiit
• haavandid
• ärritus
• karvade muutus manustamiskohas
• neuroloogilised probleemid nagu kontrollimatu liikumine
• letargia

Lühiajaline kokkupuude s-metopreeniga võib inimestel põhjustada kerget või mõõdukat nahaärritust. Suuremad annused koertel võivad põhjustada:

• oksendamist
• laienenud pupille
• muutused käitumises
• muutused hingamises
• muutused lihaskontrollis

Imidaklopriid on põhjustanud lemmikloomaomanikel nahaärritust pärast seda, kui nad on oma lemmikule pannud peale täpilahust.

Ohutumad strateegiad

Karen Becker ütleb, et alustades varakult enne kirbu- ja puugihooaega ennetamise strateegiaga, on kõige targem viis kemikaalide kasutamise vähendamiseks. Esiteks soovitab ta veenduda, et sinu lemmiku immuunsüsteem toimiks optimaalselt. Selleks soovitab tema vaktsineerimise asemel tiitrite määramist ning samuti minimeerides kokkupuudet kodukeemia ja keskkonnaga ning pakkudes oma lemmikule loomuomast toitu koos küüslauguga.

Maastikuteooria oletab, et kui indiviidi sisemine ökosüsteem on nõrgenenud, on nad vastuvõtlikumad kehvale tervisele. See omakorda avab ukse haigustele (sealhulgas parasiitidega nakatumisele). Paljud lemmikloomaomanikud on avastanud, et mida tervemad on nende lemmikud, seda vähem on neil parasiite.

Tema ütleb, et pärast väljas matkamist on oluline kasutada oma loomadel kirbukammi ning viia läbi põhjalik kehakontroll võimalike soovimatute kaasteeliste suhtes. Täis söönud puugid tekivad kõige sagedamini ikkagi siis, kui igapäevane parasiitide kontroll jäetakse tegemata.

Looduslik puugirohi

Lisaks on mõistlik kasutada looduslikke peletusvahendeid iga kord, kui lähete koeraga kõrgema riskiga piirkondadesse (kõrge hein, mets jne). Tema pakub välja omatehtud tõrjevahendid, mida hoida käepärast külmkapis. Enne õue minekut tuleb segu koerale või kassile peale pritsida. Ära piserda nägu, vaid näo puhul võid piserdada oma kätele ning siis tõmmata üle karvaste kohtade (pea ning koonu peale).

Koertele – sega 240 ml puhast vett 120 ml orgaanilise, filtreerimata õunaäädika ning 20 tilga neemiõliga. Parema mõju saamiseks puukide vastu võid lisada ka 5 tilka sidrunit, sidrunheina, eukalüptust või kurereha eeterlikku õli.

Kassidele – sega 240 ml puhast vett 120 ml orgaanilise, filtreerimata õunaäädika, 10 tilga neemiõli ja 10 tilga naistenõgese õliga.

Mittetoksilised alternatiivid kahjurite tõrjumiseks on:

• seedriõliga pihustusvahendid (spetsiaalselt mõeldud lemmikloomadele)
• looduslik, inimtoidu kvaliteediga ränivetikapulber (peale kantuna, aga mitte pea peale)
• värske küüslauk (1/4 teelusikatäit värskelt purustatud küüslauku 6,8 kilo kehakaalu kohta)

Kokkuvõtteks

Keemiline puugirohi on mugav lahendus aga sa peaksid enda käest küsima kas see on ikka su lemmiku jaoks ohutu. Ma olen täna üsna veendunud, et ilma Oscari saabumiseta minu ellu, ma kasutaksin endiselt keemilisi vahendeid. Põhjuseks on, et Faddyl lihtsalt ei tekkinud rohu kasutamisel kunagi mingeid kõrvaltoimeid. Küll aga olen ma avastanud, et sidrunilahus + küüslaugugraanulid teevad täna kohati isegi paremat tööd kui seda teevad täpilahused. Lisaks olen ma Karen Beckeriga nõus, et mida tervem on sinu lemmiku immuunsüsteem, seda väiksem on tõenäosus, et su lemmik üldse parasiitidega nakatub.

Jah, looduslike vahendite puhul on mõju lühiajaline ehk iga kord enne metsa minekut on vaja oma koer lahusega üle lasta, aga see on sinu lemmiku tervisele oluliselt parem. Kaalu enda jaoks läbi kõikide vahendite riskid ja kasud ja tee enda/oma looma jaoks õige otsus.

 

Kasutatud allikad:

• https://www.barkandwhiskers.com/flea-and-tick-products-fda-warning/
• https://www.dogsnaturallymagazine.com/new-fda-warning-about-flea-and-tick-medications/