Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

10 viisi, kuidas koer aeglasemalt sööma saada

Tagasi lehele Tervisenurk
10 viisi, kuidas koer aeglasemalt sööma saada

10 viisi, kuidas koer aeglasemalt sööma saada

Lugemisaeg: umbes 5 min

Mõni koer vaatab toidukaussi, mõtleb hetkeks ja sööb rahulikult. Teine tõmbab terve eine sisse nii kiiresti, et inimene jõuab vaevu „head isu” öelda. Minul on koertega vedanud: päris parandamatut toidukugistajat pole mul olnud. Ossul juhtub küll vahel, et ta ei viitsi krõbinaid korralikult närida. Faddu puhul on meil seevastu hoopis teine teema: tema võib pärast koormust juua korraga väga suure koguse vett.

Koera söömistempo aeglustamiseks on olemas kümneid vidinaid, aga päris hea lahendus ei pea tingimata midagi maksma. Dr Karen Shaw Becker on jaganud terve hulga praktilisi nippe. Vaatame, milliseid tasub proovida ja millal on vaja otsida muud põhjust kui lihtsalt suur söögiisu.

Miks üldse aeglasemalt süüa?

Kiire söömine võib suurendada toidu kurku tõmbamise, köhimise, toidu tagasivoolu või ebamugavuse võimalust. Samas ei ole iga kiiresti sööv koer haige. Maokeerd ehk mao laienemine ja keerdumine (GDV) on eluohtlik seisund, eriti mõne suure sügava rinnakorviga tõu puhul. Sageli öeldakse, et kiire söömine põhjustab maokeerdu. Teadusuuringud ei anna nii lihtsat vastust: osa vaatlusuuringuid on leidnud seose, teised mitte. Seega ei saa väita, et aeglustav kauss hoiab maokeeru kindlalt ära.

Miks siis tempo aeglustamine ikkagi mõistlik võib olla? Sest tegemist on enamasti väikese koormusega, jälgitava võttega, mis võib vähendada kugistamist ja muuta söömise rahulikumaks. Kui koeral on korduvalt neelamisraskus, toidu tagasivool, oksendamine või kaalulangus, pole õige vastus järgmine keerulisem söögikauss, vaid veterinaarne hindamine.

1. Aeglase söömise kauss

Aeglustava kausi sees on kõrgendused või kanalid, mille ümbert peab koer toitu väiksemate kogustena võtma. Mõnele töötab see suurepäraselt, teine õpib kausi kasutamise kiiresti selgeks ja sööb endiselt sama kiiresti. Valides kaussi vaata lisaks kujule ka materjali, pesemisvõimalust ja koera koonu suurust. Nina ega keel ei pea kitsaste vahede pärast kogu aeg vastu kaussi hõõruma.

Mina eelistan võimalusel kergesti puhastatavat, korraliku kvaliteediga materjali. Roostevaba teras on üks variant, kuid ka sobiva kvaliteediga toidukontaktiks mõeldud muu materjal võib töötada. Ainuüksi materjali nimi ei ole kvaliteeditõend. Samas kehtib iga materjali puhul reegel, et kui see on kahjustunud või roostetab, siis tuleb kauss välja vahetada. Kui koer muutub aeglase söömise kausi puhul ärritunuks, lõhub seda või püüab kaussi üles tõsta, ei ole see tema jaoks hea lahendus.

2. Tee ise lihtne takistus, aga mõtle ohutusele

Üheks soovituseks on panna kausi keskele suur sile kivi või pall, mille ümbert koer peab sööma. Mõte on arusaadav, kuid võõrkeha võib tekitada uue probleemi: kui see on neelatav, purunev või koer hakkab seda närima, ei tasu riski võtta. Turvalisem on kasutada selleks spetsiaalselt mõeldud, piisavalt suurt ja stabiilset toidukontakti sobivat vahendit. Kindlasti jälgi hoolega esimesi söögikordi.

3. Kasuta kausi kuju ära

Mõnel sügava servaga kausil moodustub tagurpidi keerates lai rõngakujuline pind, kuhu toitu hajutada. See töötab vaid siis, kui pind on toidule sobiv, stabiilne ega ole teravate servadega. Libisev või ümber kukkuv kauss pole küll kellelegi vajalik närvikõdi.

4. Paku eine suurel madalal alusel

Kui puistad sobiva kuivtoidu suurele puhtale ahjuplaadile või kandikule, peab koer palasid otsima ükshaaval, mitte haarama terve hunniku korraga. See sobib hästi rahulikule koerale, kes plaati ei näri ega ümber ei pööra. Märgtoidu jaoks kasuta vastavat puhast ja libisemiskindlat alust.

5. Jaga toit muffinivormi pesadesse

Muffinivorm on üllatavalt lihtne aeglustaja: jaga ühe toidukorra kogus väikeste portsudena eri pesadesse. Eelis on selles, et koer liigub ühest pesast teise ning tal pole korraga suurt toiduhunnikut ees. Jälgi, et koer ei üritaks vormi närida ega metalli või silikooni tükke alla neelata.

6. Proovi nuuskimismatti, puslesööturit või lakkumismatti

Nuuskimismatt muudab kuivtoidu otsimise mänguliseks tegevuseks. Puslesöötur laseb koeral toidu kättesaamiseks mõelda ja tegutseda. Märgtoitu või pehmet sööki võib õhukese kihina määrida lakkumismatile. Nende vahendite kasutamine võib sobivale koerale pakkuda korraga nii aeglasemat söömist kui vaimset tegevust.

Siin tuleb aga tähele panna kahte asja. Esiteks peab vahend olema koera jaoks sobiva raskusastmega, et söömine ei muutuks frustratsiooniks. Teiseks peab seda saama hästi puhastada. Toores toit või niiske toidujääk sügavas vahes ei ole hea kombinatsioon, kui matt pärast vaid korraks kraani alt läbi käib.

7. Tee osa söögikorrast treeninguks

Kui koer on toidust motiveeritud, võid kasutada osa tema tavalisest päevasest toidukogusest lühikeste harjutuste premeerimiseks. Mõni lihtne käsklus, ninatöö või uus trikk ja koer saab toidu kätte väikeste portsjonitena. See ei tähenda, et koer peab iga suutäie „välja teenima”. Söömine võiks jääda meeldivaks ning treeningu raskus peab olema koerale jõukohane.

8. Mängi söögiga peitust

Kui sul on puhas ja turvaline ala, võid peita väikesi toiduportsjoneid eri kohtadesse. Lase koeral neid nina abil üles otsida. Õue peidetud krõbinad võivad väga hästi töötada, kuid ainult kohas, kus ei ole pestitsiide, võõraste loomade väljaheiteid ega ohtlikke esemeid. Kui koer kipub lisaks toidule kõike muud maast neelama, vali pigem kontrollitav siseruum.

9. Jaga päevane toidukogus mitmeks osaks

Mõnele koerale sobib kahe suurema söögikorra asemel kolm väiksemat. See ei vähenda päevast energiavajadust, vaid muudab jaotust. Samuti ei ole tõestatud, et mitu väikest toidukorda lahendab automaatselt kugistamise või väldib maokeeru. Küll aga saab nii proovida, kas väiksem ports ja rahulikum rutiin koerale sobib.

Kui koeral on kindel raviskeem, seedetrakti haigus või eridieet, sobita söögikordade muutus veterinaari juhistega. Päevane kogus võiks jääda kontrolli alla, sest kolm korda „umbes sama palju” võib kiiresti saada kogemata lisatoiduks.

10. Anna osa toidust käest

Kui miski muu ei sobi, võib anda toitu väikeste portsjonitena käest. See aitab kogust kontrollida ning mõne koeraga loob mõnusa rahuliku kontakti. Aga kõigile ei sobi see: väga erutunud koer võib näppe hammustada ja toortoiduga kaasnevad eraldi hügieeniriskid. Kasuta meetodit ainult siis, kui see on inimesele ja koerale ohutu ning päriselt vähendab kiirust.

Kui koer joob ka liiga kiiresti

Faddu on vee puhul klass omaette. Mäletan BH eksami aega, kui rattasõidu vahepeal oli ta valmis väga palju jooma. Ka pärast jalutuskäiku võib tal olla soov suure koguse vett korraga sisse ahmida. Olen õppinud seda jälgima, kuid oluline on siin mitte teha üht ohtlikku üldistust: värsket joogivett ei tohi koeralt automaatselt ära võtta üksnes sellepärast, et ta jõi kiiresti.

Äge veemürgistus ehk vere naatriumisisalduse ohtlik langus on haruldane, kuid tõsine seisund. Seda on kirjeldatud eriti siis, kui koer neelab mängides, ujudes või voolikust joostes erakordselt palju vett. Äkiline loidus, koordinatsioonihäire, oksendamine, krambid või teadvusehäire pärast intensiivset veemängu vajavad viivitamatut veterinaarabi. Tavaline janune koer ei võrdu automaatselt veemürgistusega.

Praktiliselt tähendab see minu jaoks rahulikku joomisvõimalust, koormuse ajal regulaarseid pause ning tähelepanu sellele, et koer ei ahmiks mängides korduvalt vett suhu. Kui koer joob või urineerib pidevalt ebatavaliselt palju, tuleb uurida ka tervislikke põhjusi, mitte üksnes valida väiksemat kaussi.

Mis on kõige parem lahendus sinu koerale?

Alusta lihtsamast, mitte kõige keerulisemast. Mõõda ühe tavapärase söögikorra kestus. Siis proovi üht muutust ning vaata, kas koer sööb rahulikumalt, ei köhi ega regurgiteeri ja kas uus viis ei tee teda ärevaks. Mõnele koerale sobib nuuskimine, teisele madal alus, kolmandale üks korralik aeglustav kauss. Meie Ossu puhul on väike kogus vett kuivtoidule vahel aidanud toidu neelamisega seotud muret vähendada, kuid see on konkreetse koera kogemus, mitte kõigile sobiv tõestatud ravimeetod.

FendaF-i 3-päevane söömise aeglustamise katse

Päev 1. Mõõda, kui kaua koer tavapärase portsjoni sööb, ja jälgi köhimist, toidu regurgitatsiooni ning ärevust.

Päev 2. Proovi üht madala riskiga võtet: laia alust, nuuskimismatti või sobivat aeglustavat kaussi. Ära muuda samal ajal kogu menüüd.

Päev 3. Võrdle söömistempo ja enesetundega. Jäta alles võte, mis aitab ilma frustratsiooni või vigastusriskita.

Kui tekib korduv neelamisraskus, toidu üles tulemine ehk regurgitatsioon, puhitus või valu, lõpeta kodune katsetamine ja pöördu veterinaari poole.

Tugevalt suurenev kõht, tulemusetu okserefleks, rahutus, nõrkus või kollaps on maokeeru kahtluse tõttu erakorraline olukord. Ära oota kolme päeva lõpuni.

Kasutatud allikad

Veterinary Evidence (2016). Are Dogs That Eat Quickly More Likely to Develop GDV Than Dogs That Eat Slowly? Evidence review.

Buckley L, Lees J (2016). Go Slow Feeding Bowls. Veterinary Evidence. DOI: 10.18849/ve.v1i4.71.

Cornell University College of Veterinary Medicine. Summer safety tips: freshwater intoxication.

AAHA (2024). Fluid Therapy Guidelines for Dogs and Cats, hyponatremia.

Karen Shaw Becker (2022). How to Slow Down Food Gulping in Dogs.


🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk