Loomne valk sinu lemmiku toidus

Meie käest küsitakse üsna tihti, et kas koerale või kassile on päriselt vaja nii palju loomset valku. Või kas ei piisa sellest, kui pakil on lihtsalt kirjas “kõrge proteiinisisaldus”.

Minu arvates on siin üks väga oluline nüanss, mis kipub tihti ära kaduma: valk ei ole lihtsalt valk. Küsimus ei ole ainult protsendis paki peal, vaid selles, kust see valk tuleb, kui hästi loom seda omastab ning kas see vastab tema tegelikele vajadustele. Loomne valk ja taimne valk on loomade jaoks täiesti erineva tähtsusega.

Koerad ja kassid ei ole loodud sööma toitu ainult selle järgi, mida on mugav graanuliks pressida. Kass on obligatoorne karnivoor ehk tema organism vajab loomset päritolu toitaineid eriti selgelt. Koer on küll inimesega koos elades kohanenud rohkemaga, aga ka tema seedesüsteem ja bioloogiline vajadus on endiselt tugevalt seotud loomse toiduga.

Miks valk üldse nii tähtis on?

Valku nimetatakse sageli elu ehituskiviks ja seda põhjusega. Lemmiku keha koosneb suures osas valkudest: lihased, luud, nahk, karv, küüned, veresooned, süda, aju, maks, neerud ja kopsud vajavad kõik valke.

Valkudel on roll ka hapniku transportimisel, rasvade ja kolesterooli liikumisel organismis, ensüümide töös, hormoonide tootmises ning keha igapäevases taastumises. Seega ei ole valk mingi “lisaboonus”, vaid üks kõige olulisemaid toitaineid üldse. Ja mida vanemaks loom (või ka inimene) saab, seda olulisemaks muutub muideks valgu tähtsus.

Oluline on ka see, et keha ei talleta valku samamoodi nagu rasva. Seetõttu peab kvaliteetne valk olema toidus regulaarselt olemas.

Loomne valk vs taimne valk

Toidupaki peal võib proteiiniprotsent tunduda ilus, aga see number üksi ei ütle meile piisavalt. Valk võib tulla nii loomsetest allikatest kui ka taimsetest allikatest. Tööstuslikus lemmikloomatoidus kasutatakse taimset valku tihti seetõttu, et see on odavam.

Probleem on selles, et loomne ja taimne valk ei ole koera ja kassi jaoks võrdsed.

Koerad ja kassid vajavad tervena püsimiseks 22 aminohapet. Koer suudab osa neist ise sünteesida, kass vähem. Ülejäänud peavad tulema toidust. Loomsed valgud, näiteks liha, siseorganid ja muna, sisaldavad terviklikumat aminohapete profiili ning on lemmiku organismile loomuomasemad.

Inimene suudab taimseid valke üsna hästi ümber töödelda ja vajalikeks “juppideks” kokku panna. Koer suudab seda teha piiratud määral. Kass aga sisuliselt mitte. Seetõttu ei ole kassile taimne valk lihtsalt “teist tüüpi valk”, vaid sageli kehvem lahendus tema tegelikele vajadustele.

Kass vajab loomset toitu eriti selgelt

Kassi puhul tasub alati meeles pidada, et kass ei ole väike koer. Kass on obligatoorne karnivoor ning tema organism vajab loomset liha ja organeid. Taimsed valgud, teraviljad ja köögiviljad ei suuda tema vajadusi samal moel katta.

Kassil puuduvad vajalikud ensüümid, et taimset valku sama tõhusalt kasutada nagu loomset valku. Loomsetest kudedest pärinev valk annab talle aminohapped kujul, mida tema keha oskab kasutada.

Seetõttu tasub kassitoidu puhul eriti hoolikalt vaadata, kust tuleb toidu proteiin. Kui suurem osa sellest tuleb taimsest allikast, siis võib number pakil küll ilus olla, aga kassi keha ei pruugi sellest saada seda, mida ta päriselt vajab. Kuivtoit on kassile mugav ja odav, aga see ei ole kindlasti kassi toitumisvajadusi arvestades optimaalne. Seega võiks kassile kindlasti juurde anda 100% loomsest valgust toodetud märgtoitu või toorest. Lisaks pakub see kassile ka hädavajalikku niiskust, sest kassid kipuvad vähe jooma ning see paneb suurema surve neerudele.

Ka koer võidab kvaliteetsest loomsest valgusest

Koerte puhul on vahel levinud arusaam, et kuna koer “sööb kõike”, siis pole vahet, kust valk tuleb. Mina sellega nõus ei ole.

Erinevates uuringutes on vaadeldud, kuidas erinevad valguallikad mõjutavad täiskasvanud ja vanemaid koeri. Koertel, kelle toit sisaldas rohkem kana ja vähem maisigluteeni, olid paremad tulemused kehakoostise ja lihasmassi osas. Kui loomset valku oli vähem ja taimset rohkem, vähenes lahja lihasmass ning suurenes keharasv.

Vanemate koerte puhul on see eriti oluline. Seenioril ei ole vaja lihtsalt “vähem süüa”. Väga tihti vajab ta hoopis paremini omastatavat kvaliteetset toitu, mis aitaks hoida lihaseid, üldist toonust ja elukvaliteeti. Loomne valk mängib lihastoonuse hoidmisel väga suurt rolli!

Kõik loomne valk ei ole veel kvaliteetne valk

Siin tuleb aga üks väga oluline koht. See, et valk on loomset päritolu, ei tähenda automaatselt, et see on hästi omastatav või kvaliteetne.

Nokad, suled, kabjad, nahad, sabad ja kärsad on samuti loomne valk. Aga kas koer või kass saab sealt päriselt vajalikud aminohapped hästi kätte? Väga suure tõenäosusega mitte.

Seetõttu on toidu puhul oluline vaadata mitte ainult seda, kas koostises on “loomne valk”, vaid ka seda, mis kvaliteediga see loomne tooraine on. Muna bioloogiline väärtus on väga kõrge, kala on samuti hästi väärtuslik valguallikas, aga näiteks suled ei anna lemmiku organismile sisuliselt kasutatavat väärtust. Jah, suled on söödavad, aga nende toitaineline väärtus ei ole sama mis kõrgekvaliteedilise liha või subprodukti puhul.

Ehk siis paki peal olev proteiiniprotsent võib olla ilus, aga kui see tuleb kehvasti omastatavast toorainest, ei pruugi sellest lemmiku tervisele palju kasu olla.

Miks kasutatakse palju maisi ja sojat?

Mais ja soja on lemmikloomatoidus üsna levinud, sest need võimaldavad tootjal tõsta paki peal olevat proteiiniprotsenti odavamalt kui liha kasutades. See ei tähenda aga, et see oleks koera või kassi jaoks parim valik.

Ühes artiklis tuuakse välja, et soja võib olla lemmikutele problemaatiline ning seda seostatakse muu hulgas kilpnäärme töö mõjutamise, allergeensuse ja östrogeense toimega. Näiteks USA’s öeldakse, et ca 95% sojast on geneetiliselt muundatud. Samuti mainitakse maisi puhul GMO, allergeensuse ja glüfosaadi saastatuse teemat. Mais ei pruugi otseselt olla halb, aga oluline on kvaliteet ning kuidas seda on töödeldud. Hüdrotermiliselt töödeldud mais on koerte jaoks üsna kergesti seeditav ning kui tooraine on kvaliteetne, siis ei ole see toidus halb.

Minu enda jaoks on siin kõige olulisem mõte see: kui tootja saab odava taimse valguga näidata pakil ilusat proteiiniprotsenti, siis omanikul võib jääda mulje, et toit on väga valgurikas ja hea. Tegelikkuses peaksime aga küsima, kui palju sellest proteiinist on koera või kassi keha jaoks päriselt kasutatav. Ja sellele annab kõige parema vastuse sinu lemmiku väljaheite kogus. Kui väljaheite kogus on sisuliselt sama suur kui toidukogus, mida su lemmik sööb, siis ei suuda su lemmiku organism seda toitu hästi seedida.

Aga toortoit?

Toortoit on minu arvates lemmikutele väga kasulik, sest see on oma olemuselt lähemal sellele, mida koera ja kassi organism loomupäraselt paremini tunneb: loomne valk, liha, siseorganid, looduslikum niiskus ja vähem tugevalt töödeldud komponente.

Samas rõhutan alati ühte asja: ainult toortoitu andes peab omanik väga hästi teadma, kuidas toitu tasakaalustada. Liha üksi ei ole täisväärtuslik menüü. Kui anda pikalt tasakaalustamata toortoitu, võib tekkida toitainepuudus ja sealt edasi juba terviseprobleemid.

Ehk toores toit ei ole probleem. Probleem võib tekkida siis, kui seda antakse ilma teadmisteta. Kui menüü on õigesti kokku pandud, võib toortoit olla väga hea viis pakkuda lemmikule kvaliteetset loomset toitu. Kui teadmisi veel ei ole, tasub alustada ettevaatlikult, õppida juurde või kasutada täisväärtuslikke lahendusi. Ja väga oluline on ka rotatsioon ehk näiteks 9 aastat anda koerale ainult kana ja brokkolit ei ole tasakaalustatud toortoit!

Mida siis toitu valides jälgida?

Mina vaataksin eelkõige neid asju:

Kust tuleb toidu valk?
Kas see tuleb peamiselt lihast, kalast, munast ja siseorganitest või hoopis maisist, sojast ja muudest taimsetest allikatest?
Kas koostis on arusaadav?
Mida selgemalt on tooraine nimetatud, seda lihtsam on hinnata, mida sa oma lemmikule päriselt annad.
Kas proteiin on kvaliteetne ja omastatav?
Ainult protsendist ei piisa. Kehvasti omastatav loomne valk või odav taimne valk ei ole sama, mis kvaliteetne loomne tooraine.
Kas toit sobib sinu konkreetsele loomale?
Koera või kassi vanus, aktiivsus, seedimine, allergiad, kehakaal ja tervis mängivad alati rolli.
Kas toit toetab lihasmassi ja üldist enesetunnet?
Eriti oluline on see vanemate koerte puhul, kelle lihasmass kipub vanusega vähenema.

Kokkuvõtteks

Minu jaoks on kogu selle teema kõige olulisem mõte see, et valk ei ole lihtsalt number pakil. Väga oluline on, kust see valk tuleb ja kas koera või kassi keha suudab seda päriselt kasutada.

Koerad ja kassid vajavad kvaliteetset loomset valku. Kasside puhul on see eriti kriitiline, sest nad on obligatoorsed karnivoorid. Koerte puhul näeme samuti, et loomsel valgul on oluline roll lihasmassi, kehakoostise ja üldise tervise toetamisel.

See ei tähenda, et iga lemmik peab sööma ainult toorest liha või et iga kuivtoit on halb. Küll aga tähendab see, et me ei peaks laskma ennast eksitada ilusast proteiiniprotsendist. Küsimus on alati kvaliteedis, allikas ja omastatavuses.

Sinu lemmiku kauss ei ole lihtsalt kõhutäide. See on tema tervise vundament.

Kasutatud allikad:

Loomne valk sinu lemmiku toidus