Part proteiinina
Part ei ole väga levinud proteiin ning üsna tihti pannakse part teiste linnulihadega ühte patta. Seega kui koeral on nt kana vastu allergia, välistatakse tihtipeale kohe ka part proteiinina. Tegelikkuses on part väga hea näiteks allergia välistusdieedina, sest enamus koeri ei ole kunagi pardiga toitu söönud. Kuigi pardil on ka üsna omapärane maitse, siis see maitse on oluliselt vähem intensiivsem kui lamba maitse. Seetõttu maitseb part reeglina enamus koertele. Faddy ja Ossu näiteks võtsid erinevalt lambaga toidust pardiga toidu koheselt omaks ning mõlemad söövad seda väga hea meelega. Siinkohal pean möönma, et tänaseks söövad mul mõlemad väga hea meelega ka lambaga toitu, aga esimest korda vaatasid nad mind küll nagu mingit veidrikku. Sest ilmselgelt lammas oli neile maitsena väga võõras. Dr. Karen Shaw Becker on kirjutanud artikli teemal “Kas Sa tohid oma lemmikule anda pardiliha?” ning teen sel korral sellest kokkuvõtte.
Dr. Becker toob samuti välja, et part sobib imehästi välistusdieediks, et eemaldada allergilisi koostisaineid sinu lemmiku dieedist. Lisaks sisaldab pardiliha nii omega-3 rasvhappeid kui ka aminohappeid, sealhulgas kreatiini, karnosiini, anseriini, betaiini ja L-karnitiini. Muuhulgas võid sa anda pardimune oma koerale või kassile, kuna need sisaldavad segu proteiinist ja teistest toitainetest, mis toetavad tema tervist.
Part proteiinina
2016. aastal avaldatud uuringus tõid teadlased välja peamiste allergeensete valkudena välja veise, kana ja lamba. Kasside puhul olid peamised allergeensed valgud veis ja kana. Seega on leitud, et part on väga hea valik välistusdieediks, sest see võib olla proteiin, mida su lemmik pole kunagi tarbinud. Muuhulgas ütleb dr. Becker, et part võib olla aluseks tasakaalustatud isevalmistatud toidule, mis toimib hästi ka allergiliste koerte puhul. Ehk part võib muutuda majapidamises lemmikproteiiniks.
2020. aastal avaldatud uuringus toodi välja, et pardiliha sisaldab põletikuvastaseid omega-3 rasvhappeid. Lisaks sisaldab see aminohappeid nagu kreatiin, karnosiin, anseriin, betaiin ja L-karnitiin. Igaüks neist on hädavajalik valgu sünteesis ning igaüks neist mängib rolli selles, et hoida meie lemmikuid tervetena.
L-karnitiin aitab nt rasva muuta energiaks. 2021. aastal läbi viidud koerte uuringus kirjeldati L-karnitiini kui antioksüdanti. Teises uuringus leidsid teadlased, et suurenenud L-karnitiini tarbimine oli seotud lihasmassi suurenemise ja lihaste taastumise paranemisega, lisaks ka oksüdatiivse stressi vähenemisega intensiivse treeningu ajal.
Mis puudutab kreatiini, on see järjekordne bioaktiivne aine, mis on seotud energia tootmisega. Uuringus, mis avaldati Frontiers Veterinary Science’is, leiti kreatiini loomsetes kudedes ning see mängib rolli adenosiintrifosfaadi regenereerimisel lühikeste treeningute ajal. Karnosiin seevastu on osutunud kõikide selgroogsete loomade tervise lahutamatuks osaks. See toimib nii antioksüdandina, samuti aitab koguda ning kehast välja viia raskemetalle, vähendada lipiidide peroksüdatsiooni ning hoida põletikku kontrolli all.
Part sisaldab erinevaid vitamiine ja mineraale
Muuhulgas leidub pardilihas erinevaid vitamiine ja mineraale, mis võivad toetada sinu lemmiku tervist. Näiteks sisaldab kõigest 28 grammi liha 1 mikrogrammi riboflaviini (vitamiin B2), 1,4 milligrammi niatsiini (vitamiin B3) ning 6,3 mikrogrammi seleeni.
Vaadates lähemalt ülaltoodud toitaineid, siis avaldatud uuringute kohaselt mängib riboflaviin rolli antioksüdantsete ensüümide aktiivsuses. Teine uuring märkis, et riboflaviin on hädavajalik nii kasvuks kui ka energia metabolismis. Niatsiin mängib samuti rolli energia metabolismis (nii loomade kui inimeste puhul), kuna see sisaldub koeensüümides. Seleeni puhul võib piisav tarbimine aidata kaasa kilpnäärme ainevahetusele, DNA sünteesile ning samuti paljunemisele. Teadlased viitavad sellele, et seleen võib aidata vähendada ka vähiriski.
Pardiliha on samuti väga hea proteiini allikas, sisaldades 28 grammi kohta umbes 6 grammi. Proteiin on loomadele vajalik nii hormoonide kui ensüümide tootmiseks, kui ka lihaste ja organite õige funktsiooni säilitamiseks.
Pardi munad
Lisaks pardilihale on mõistlik võimaluse korral tutvustada oma lemmikule ka pardi mune. Dr. Becker usub, et vabalt kasvanud pardimunad on lemmiku jaoks ülim pikaealisuse snäkk. Sisaldab vähe kaloreid, aga teiselt poolt on rikas nii vitamiinide, mineraalide, heade rasvhapete ja proteiinide poolest (kehtib lisaks pardile ka kana ja vutimunade kohta).
Üks toores pardimuna sisaldab ca 8,96 grammi proteiini, 44,8 milligrammi (mg) kaltsiumit, 11,9 mg magneesiumit ning 155 mg kaaliumit. Seega kui sul on olemas tuttav pardikasvataja, siis küsi temalt kindlasti ka pardimune.
Kokkuvõtteks
Dr. Becker soovitab võimaluse korral eelistada orgaanilist, karjamaal kasvatatud partide liha või mune, sest see aitab tagada nii seda, et saad ohutu ja kvaliteetse toote, kuid lisaks annab ka meelerahu, et loomi kasvatati inimlikult ning nad elasid paremates tingimustes. Aga ta ütleb, et võib kasutada ka tavapäraselt kasvatatud allikatest pärit pardiliha. Lihtsalt tasub veenduda, et kasvatatud liha oleks puhas.
Dr. Becker toob lisaks välja, et kui sinu lemmik on allergiline tavapärase valguallika suhtes (nagu nt veis ja kana), siis võid üle minna toidule, mis sisaldab valguallikana pardiliha. Samas rõhutab ta, et kui valmistad kodus ise oma lemmikule toitu, siis pead järgima retsepti, mis on koostatud sinu lemmiku minimaalse toitumisvajaduse tagamiseks ehk ära arva ise koostatud retsepti järgi.
Part proteiinina on meie kodus üks lemmikumaid ning Oscar sisuliselt kasvas mul pardilihaga toidu peal (selle abil saime kontrolli alla ka tema mädased nahapõletikud). Küll aga nagu ma olen väga tihti kirjutanud ning mida soovitavad ka holistilised veterinaarid, võiks loomset proteiini vahetada vähemalt iga 3-4 kuu tagant. See võib muuhulgas aidata vältida allergia tekkimist konkreetse proteiini vastu.
Lisa kommentaar