Teise ringi koer – Jacksoni lugu

Meie seekordne teise ringi koer ehk “kaanestaar” on imearmas Jackson, kes kohe-kohe on tähistamas on 1 aasta sünnipäeva. Minul oli õnn Jacksoniga kohtuda ca 2 nädalat tagasi ning kuigi ta oma olemuselt tundub selline nunnukas, keda tahaks kohe kallistada ja kaisutada, siis tegelikult on tal väga suured usalduse probleemid ning mingitel hetkedel tekib täitsa inimeste suhtes suur kartus, mida ta väljendab oma haukumisega. Ütlen ausalt, et temaga kohtumine oli ka minu enda jaoks paras katsumus – istusin meie showroomi põrandal maas, ühel hetkel tuli Jackson nuusutama ning järgmine hetk hakkas otse nina ees haukuma. See oli päris hirmutav, kuigi ma koeri ei karda :). Õnneks, kuna tegemist on ikkagi veel kutsikaga, siis ta kohaneb hästi kiiresti ning juba ca 15-20 minuti pärast tuli ta mind juba limpsima ning tahtis minuga mängida – tal on imearmas komme võtta õrnalt hammastega varrukast kinni, kui kutsub mängima. Igal juhul minu südame on see teise ringi koer võitnud :).

Aga nüüd meie kaanestaari Jacksoni ja tema omaniku Andreanne juurde ;).

Esimesed ühised päevad

Kui vana Jackson oli, kui Sa ta varjupaigast võtsid?

Jackson oli meil veidi alla 3 kuu vanune, võtsime ta 17. märts 2019 ja sündinud on ta 27. detsember 2018.

Milline ta oma olemuselt oli? Kas ta kartis midagi või kedagi?

Täitsa esimestel päevadel oli ta väga vaikne, rahulik ja pigem pelgas uusi inimesi. Samas tema vend oli ülimalt aktiivne ja seltsiv – otsustasime seekord rahulikuma kutsu kasuks 😊

Mida on tema elust enne varjupaika jõudmist teada?

Kahjuks ei tea sellest palju aga nii palju on teada, et tema ja ta vend leiti Tallinna tänavalt hüljatuna ☹

Milline oli teie esimene ühine päev ja öö kodus?

See oli üllatavalt rahulik ja meeldiv, pigem mõtlesin mina, tema omanikuna üle ja ei suutnud seetõttu uinuda. Koju jõudes pidin ma teda koheselt pesema, sest varjupaigast ei jäänud talle juurde just kõige paremad lõhnad ja seal teda pestud väga palju ka polnud. Seejärel jäi ta oma uues mõnusas pesas teki sees tudusse. Kui ta lõpuks ärkas ja veidi sõi ning ringi vaatas, siis magas ta ülejäänud õhtu minu süles edasi, kuni ma ta lõpuks ööseks jälle tagasi oma pesasse panin. Esimene öö magas ta terve öö, ei mingit nuttu ega midagi. Tundus, et ta tundis ennast mõnusalt ja mugavalt ning rahulolevalt, sest sai lõpuks rahus tududa (vanem vend ei kiusanud ju).

Koerused

Jackson, räägi ausalt, mis on sinu kõige vingem temp olnud

Hmmm tempe olen ma igasuguseid teinud, eriti seonduvalt sellega, et mulle meeldis toitu laua pealt näpata ja sokke ära süüa aga nüüd kõige suurem… Minu armas perenaine tegi terve päeva kaneelirulle. Tainas kerkis mitu korda ja maitsva täidise tegi ka vahele. Oiii mmm need lõhnasid nii hästi. Lõpuks nägin, et jäin üksi tuppa ja kaneelirullid jäid kõik värskelt ahjust tulnuna laua peale, no ma ei suutnud, hüppasin käppadega köögitasapinna peale, sirutasin hästi pikaks pikaks ja siis sain need kõik 12 rulli kätte! Aga mul oli kiire, kõigest 5min, kõik sõin ära! Oih, tegelikult üks jäi pooleli, sest perenaine tuli tuppa. Aga oioi, pärast oli paksu pahandust ja nii raske oli olla, perenaine ütles, et nägin nagu maakera välja, nii paks olin!

Kuidas üldiselt Jackson koerana on olnud?

Jackson on koerana olnud üldiselt väga hea ja tubli. Talle meeldib õppida, ta on nii sõbralik ja heakene. Väikse lapsega peres saab nii hästi läbi. Ta toob nii palju rõõmu igasse päeva. Temast on kasvanud tubli peagi 12 kuune kutsikapoiss.

Rasked hetked

Kas on olnud ka raskeid hetki ning kas sa räägiksid meile ka milline neist kõige raskem on olnud?

Ikka on olnud, üks raske hetk oli see, et tuli harjuda ümber kõik toiduasjad laudadelt jne ära hoidma, et Jackson kõike ära ei sööks. Aga kõige raskem on ma arvan, et hetkel praegu kui võitleme tema suure arguse ja inimeste hirmuga. Lähmegi nüüd Jacksoniga kasvataja/arsti juurde, kes aitab meil sellest hirmust üle saada, mis on arvatavasti tulnud tema raskele minevikule, et teda kunagi hüljatud on ja ega me ei tea, mis temaga veel tehtud on.

Kas sul on teistele soovitusi kuidas rasketest hetkedest üle saada?

Kõige olulisem on jääda rahulikuks, kunagi ei tohi koera hakkata süüdistama tema eripärade pärast vaid tuleb aidata neil sellest üle saada.  Samuti vajadusel otsida abi ja tuge. Alati ei oskagi kõigega ise hakkama saada, ükskõik kui väga me ei tahaks, kõrvalvaataja pilk on värske ja erapooletu.

Mõnusaimad tegevused

Jackson, milline on Sinu unistuste pühapäev?

Minu unistuste pühapäev on see kui saan pererahvaga tududa hästi kaua ja siis hakata neid vaikselt ise üles ajama. Seejärel me mängime voodis, mis on nii lahe! Siis saan ma miskit head süüa ja natukene äkki mõnikord lunin ka pererahvalt midagi veel maitsvamat. Ja kõige olulisem on, et me läheksime metsa ja rabasse jalutama ning jooksma. See on alati kõige toredam! Minu jaoks ongi kõige olulisem, et saaksin oma perenaise ja peremehega koos olla ning hästi palju mängida.

Mida teile kõige rohkem meeldib koos teha?

Kõige rohkem meeldib meile käia koos jalutamas pikkadel ringidel, eriti kui Jackson saab veidi ka lihtsalt ise ringi joosta metsas. Siis on ta alati nii vaba, rõõmus ja õnnelik ning pärast tuleb mõnus uni soojas kodus.

Rõõmud ja raskused

Mis on varjupaigast võetud koera puhul kõige suuremaks rõõmuks ning mis on olnud kõige raskemaks takistuseks?

Kõige rohkem teeb rõõmu see, et me saame kinkida hüljatud koerale pere. Mitte ükski loom/koer ei ole väärt seda, et ta visatakse tänavale, seega on nii hea tunne, kui tead, et tänu Sinule on sellel koeral nüüd hea ja hooliv pere ning soe kodu, kus söök ja puhas vesi on alati olemas.

Keeruline ja ka takistuseks on see, et kunagi ei tea lõplikult koera minevikku ja seega ei oska isegi valmis olla mingisugusteks käitumisprobleemideks, mis võivad järsku tekkida. Näiteks nagu meil hetkel see inimeste kartmine. Meiega koos olemise ajal ei ole tal inimestega ebameeldivat traumat olnud, seega kahjuks on see tulnud varem ja kursis me sellega polnud, et seda ära hoida. Aga saab hakkama, need on lihtsalt raskused, mis ületada ja lõpuks on rõõmu palju rohkem kui raskust ja kurbust.

Jackson, kas sa tahaksid omalt poolt veel midagi kõikidele neljakäpalistele sõpradele lisada

Ma soovin kõikidele sõpradele ilusat peagi algavat jõuluaega ja tundke rõõmu oma hoolivast perest ning soojast kodust. Samuti soovitan kõikidele sõpradele FendaF’i maiuseid, need on nii head ja minu lemmikud!

Selline saigi seekordne teise ringi koera lugu. Üha rohkem ja rohkem saan ma aimu sellest milline väljakutse on teise ringi koer. Tõukoera omanikuna meil on ikkagi mingi aimdus mis sellest koerast tuleb ning milline on tema minevik, aga teise ringi koera puhul on tegemist täieliku loteriiga ning iga päev võib välja tulla midagi, mida sa oodata ei osanud. Aga nagu ka meie kaanestaaride omanikud on öelnud – siis rõõmu on rohkem kui muret ning seda rõõmu me nende lugudega jagada tahamegi.

Seega, kui sa tead kedagi, kes teab kedagi, kellel on teise ringi koer ning kes tahab oma lugu meie ja meie klientidega jagada, võtke meiega ühendust!