Miks liikumine on oluline?
Ma olen alati olnud arvamusel, et paljud korterikoerad elavad hoopis paremat elu kui oma majas elavad koerad ning seda tegelikult väga primitiivsel põhjusel. Korteris elav koer saab iga päev vähemalt 2 korda liikuma (loodetavasti rohkem kui 5 minutit korraga). Majas elavad koerte puhul sõltub liikumine tihti ilmast – kui on ilus ilm, siis me võib-olla isegi läheme nendega jalutama, kui aga sajab vihma või on pime ja külm, siis no ega ei kisu sinna õue. Olen ka mina ise selles süüdi :). Ainus, mis on sisuliselt kivisse raiutud on pühapäevane metsas käik, aga sellest on selgelt vähe.
Septembris võtsin ma ennast aga käsile ning viimased 3 nädalat olen ma poistega liikunud vähemalt 4 korda nädalas. Kuna ma käin nendega jooksmas/jalutamas ükshaaval, siis on viimase aja rutiin see, et üks saab hommikul jooksma ja teine õhtul jalutama. Kui Faddul esimestel nädalatel esines ka lihaste kangust, siis nüüdseks on lihased kenasti ära harjunud ning ka jõudu hakkab rohkem lihastesse tagasi tulema. Sama ka Ossul, kes algul jaksas joosta minu ees ca 2 kilomeetrit, siis nüüdseks on see juba 3-3,5 kilomeetrit.
Mis asi on lihaste atroofia?
Atroofia on lihaste kärbumine ning see on reeglina vanemate ehk seenior koerte probleem. Samas võivad liikuvuse probleemid tabada ükskõik millises vanuses koera – olgu see siis tingitud artriidist, väsimusest või mõnest tõsisemast probleemist nagu puusa düsplaasia. Seega on meie kui omanike asi märgata valu tunnuseid oma lemmiku puhul.
Atroofiat võivad põhjustada:
- liigesevalu ja artriit
- vähenenud aktiivsus – kas vanusest või vigastusest tingituna
- kasvuhormoonide vähenemine, mis tähendab, et su koer ei suuda enam nii hästi proteiini seedida, mis on aga vajalik lihasmassi kasvatamiseks ja säilitamiseks
- teatud ravimid
- teatud haigused
Vähene liikumine vähendab lihasmassi
Sarnaselt inimestele kaotavad koerad vanusega lihasmassi. Seda nimetatakse sarkopeeniaks või east tingitud lihaste atroofia. Peamiseks süüdlaseks on üha vähenev aktiivsus. Kui lihaseid ei kasutata, siis nad hakkavad tihtipeale kaduma. Seega, kui su vanem koer on väsinud ja iga päevaga üha vähem aktiivne, hakkavad tema lihased tuhmuma, muutes nad nõrgaks.
Lisaks, tänu muutustele nende keha keemias, vanemad koerad ei suuda enam proteiine samamoodi töödelda nagu nooruses. See tähendab, et neil on keerulisem ehitada üles ja säilitada oma lihasmassi. Lihaste atroofia mõjutab otseselt vanemate koerte mobiilsust, potentsiaalselt põhjustades nii nõrkust kui ka valu. Lihasmass ei mängi rolli aga kõigest liikumise puhul. Terved ja tugevad lihased on olulised sinu koera metabolismi, luude tervise, immuunsuse, energia ja tasakaalu puhul. Seega, lihaste atroofia võib suurendada sinu koera vigastuste riski ning lõpuks mõjutada negatiivselt ka nende elukvaliteeti.
Kuidas sarkopeeniat ära tunda?
Kõige levinumad märgid lihaste atroofiast on seotud nende liikumisega või pigem liikumise puudumisega:
- lonkamine
- liipamine
- käpa järgi lohistamine
- huvi puudus jooksmise või mängimise vastu
- raskusi treppidel või takistuste vahel navigeerimisega
- letargia
Samuti võib muutuda tema välimus. Olulise lihasmassi kaotuse tõttu võib su lemmik näha välja kõhnana ning lihased võivad olla lõtvunud. Samal põhjusel võib su lemmik kaotada ka kaalu. Kuigi pidev kaalu kaotamine on paljude terviseprobleemide sümptom, kui see on seotud kas nõrkuse või muude mobiilsuse probleemidega, võib olla põhjuseks lihaste atroofia.
Regulaarselt oma koera kaaludes ning läbi viies füüsilisi lihasteste, võib aidata jälgida tema tervist kui ta vananeb. Lisaks on soovitatav, et seenior koer käiks 2 korda aastas veterinaari juures, kus arst võib märgata ka esmaseid lihaste atroofia tunnuseid.
Liikumine on ravimiks!
Lihaste atroofia ei pea olema seenior koera jaoks tavapärane probleem. Paari rutiini muudatusega, on võimalik aidata oma koeral lihasmassi enne atroofiat säilitada või isegi lihast uuesti üles ehitada kui esmased atroofia ilmingud tekivad.
Ei tohiks tulla üllatusena, et liikumine on ülioluline komponent lihasmassi üles ehitamisel või säilitamisel. Lihased, mida ei kasutata hakkavad kaduma, seega on ülioluline, et sa julgustad oma koeral püsida aktiivsena ning kasutada oma keha, et hoida neid tugevatena.
Kahjuks võib olla liikumine seeniorkoera jaoks väljakutsuv, eriti kui neil on ka mõni teine mobiilsus segav probleem nagu näiteks artriit või neil on mõne terviseprobleemi tõttu vähe energiat. On väga oluline julgustada igapäevast vähese koormusega tegevust. Näiteks tee oma koeraga 1 pikema jalutuskäigu asemel 2 lühemat, sest see annab neile rohkem aega puhkamiseks. Ujumine on samuti väga hea trenn, kuna see toetab koera keha ning koormab erinevaid lihasrühmi.
Kui su koeral on juba tekkinud esimesed lihas atroofia ilmingud, siis alusta vaikselt ning suurenda nende treeningkoormust järk-järgult. Koerad, kellel on juba tõsine lihaste nõrkus võivad saada abi füsioteraapiast, et vähendada vigastuste ohtu.
Kui su koeral on olnud hiljuti ka mõni vigastus ning nad on olnud ka puurirežiimil, pea meeles, et neil võib olla tekkinud juba ka lihaste atroofia. Vigastusest taastudes pea meeles, et kuigi puhkus on taastusravi oluline osa, ei ole see ainus osa!!! Lihased vajavad atroofia vältimiseks tegevust ning range puurirežiim võib tegelikult pikendada vigastusest taastumist. Ühtlasi pea meeles, et külm ilm võib mõjutada kangeid liigeseid ja samuti artriiti, seega tubased tegevused koeraga on hea viis hoida liigesed töös aastaringselt. Regulaarne treenimine ja liikumine on progresseeruva atroofia vastu võitlemisel võtmetähtsusega!
Toit & toidulisandid
Toitumine on samuti võtmeks, mis aitab seeniorkoertel püsida tervena ning mis toetab nende keha. Proteiin on lihasmassi kasvatamisel võtmetähtsusega, seega sinu lemmiku toit peaks olema rikas kergelt seeditavate proteiinide ning piisavas tasakaalus süsivesikute ja rasvade poolest.
Toidu- ehk söödalisandid, mis vähendavad põletikku võivad samuti olla kasulikud nii siis, kui su koer kasvatab lihasmassi kui ka pärast seda. Nt kalaõlid, mis sisaldavad omega-3 rasvhappeid, võivad aidata vähendada liigesevalu ning ka muid valusid, muutes seega su koera treeningutele vastupidavamaks.
2015. aastal viidi läbi uuring, mille tulemusena leiti, et autofaagia ehk keha enda kudede tarbimine metaboolse protsessina võib olla üheks vananevate koerte lihasatroofia põhjuseks. Autofaagiat esineb sageli nälgimise või teatud haiguste korral. Toitumine, mis on suunatud eelkõige vananevatele koerele ja sisaldab rohkem ja kergemini seeditavamat valku, võib koera kehaseisundile palju kasu tuua.
Kokkuvõtteks
Üha rohkem tähelepanu pööratakse toitumisele, aga kahjuks ka veterinaarid ei juhi piisavalt tähelepanu liikumisele. Seega on lemmiku lihasmassi seisukorra jälgimine ning selle säilitamine ainult omaniku kätes. Pea meeles, aias üksinda ringi jalutamine või teise koeraga koos möllamine ei ole lihaste jaoks piisav!
Eriti hästi on lihaste atrofeerumist näha suurte ja tugevate isaste koerte puhul. Minul on selliseks Faddy. Kui Faddy noor oli, siis me liikusime temaga väga palju ja tal olid alati ülitugevad tagumiste käppade lihased. Viimastel aastatel on mu prioriteedid olnud ilmselgelt mujal ning poistega liikumine on jäänud tahaplaanile ja see on koheselt mõjutanud ka Faddy väljanägemist. Külje pealt vaadates oli veel nädal tagasi aru saada, et tagumised käpad on oluliselt peenemad kui sellise kehamassi puhul peaks olema. Hea uudis on see, et juba paari nädalaga on võimalik lihasmassi kasvatada ning seda eriti koera puhul, kes ei ole jõudnud veel seeniorikka.
Pöörates kasvõi natukene lisatähelepanu oma lemmiku lihasmassile, on sul võimalik teha tema seenioraastad oluliselt rõõmsamad ja mugavamad. Ära oota liikumisprobleemidega vanaduseni, vaid astu juba varakult sammud, et oma lemmik terve ja liikuvana hoida!
Pea meeles, et progresseeruv atroofia ei ole märk sellest, et su koer ei tohi olla enam aktiivne – kui üldse, siis see on märk, et me omanikena peame tegema rohkem, et aidata oma koertel olla aktiivne.
Lisa kommentaar