Ülekaal kui epideemia?!
Mida vanemaks meie lemmikud saavad, seda keerulisem kipub olema säilitada tema tervislikku kehakaalu. Oleme ausad, mida vanem on koer, seda vähem võiks ta kaaluda, sest seda kergem on tal liikuda. Meie Pekwa on hea näide – ta on tegelikult olnud peaaegu terve elu kaaluga veidi kimpus, mis on ka labradorile omane. Light Senior toiduga sai Pekwa oma kaalu normi, aga siis tuli vanus :). Viimane aasta aega on Pekwa söönud Ocean toitu, sest sellega on tema väljaheite kogused imeväikesed. Lisaks tegi Irene muudatuse ka selles, et kuivtoitu saab ta ca 50% oma päevanormist ning ülejäänud 50% päevanormist on märgtoit. Selline lahendus tundub tema tervisele mõjuvat ülihästi, sest kaal on normis ning enesetunne ja aktiivsus head. Ülekaal on täna väga paljude koerte probleem, sest tihti on kas toit vale (liiga palju süsivesikuid) või siis ei liiguta lemmikuga piisavalt. Teen seekord ülevaate Karen Beckeri artiklist kus ta räägib ülekaalust kui epideemiast.
USA-s mõjutab ülekaal 59% koertest ning 61% kassidest ja see epideemia jätkab kasvamist. See tendents on murettekitav, kuna ülekaal suurendab tõsiste ja krooniliste haiguste, sealhulgas neerufunktsiooni häirete, ainevahetushäirete nagu diabeet, ortopeediliste haiguste nagu osteoartriidi, pahaloomuliste kasvajate ja enneaegse surma riski. Õnneks on asju, mida saad ette võtta, et oma lemmiku puhul neid riske vähendada.
Ülekaal algab omanikust
Väga levinud on see, et lemmiklooma omanik ei saa aru, et tema lemmik on ülekaaluline. Ilmselt osadele võib tunduda see kena taljejoon, et lemmikule on hoopis antud vähe süüa. Teised arvavad aga, et kuna lemmikul on hea isu ja tahaks kogu aeg süüa, siis peaks ka süüa saama.
USA-s selgus, et rasvunud koerte puhul uskus 9% omanikest, et nende lemmikute kaal on normaalne. Veterinaarid ei kipu seda teemat tihti lemmikloomaomanikuga arutama, sest “… lemmiklooma omanikud häbenevad või muutuvad isegi vihaseks, kui neile öeldakse, et nende lemmikul on rasvumine või et peab kaalu langetama.”. Enamik küsitletud lemmikloomaomanikke – 73% koerte ja 58% kasside omanikest – ütlesid, et nad on proovinud aidata oma lemmikloomadel liigsest kaalust vabaneda. Siiski olid tulemused vähem muljetavaldavad:
- Ainult 34% koeraomanikest ja 19% kassiomanikest oli “edu” oma lemmiklooma kaalu langetamisel;
- 26% koeraomanikest ja 34% kassiomanikest teatasid “mõningasest edust”;
- 12% koeraomanikest ja 5% kassiomanikest väitsid, et nende lemmikloomal “tuli vana kaal tagasi”;
- 23% koeraomanikest ja 29% kassiomanikest ütlesid, et neil polnud “edu” või “minu parimate jõupingutuste korral ei kaotanud mu lemmikloom kaalu”.
Lemmikloomade rasvumise ennetamise ühingu aruande kohaselt, milles hinnati 880 koera ja 272 kassi toodi välja:
“Ülekaaluliste või rasvunud koerte (kodus peetavad koerad, mitte kodutud või vabalt ringi liikuvad koerad) arvu suurenemist võib omistada parematele kliinilistele hindamistele, pandeemiaga seotud vähesele aktiivsusele või liigtoitmisega seotud tulemustele, vananevale koerapopulatsioonile, valimi suurusele ja jaotusele või muudele teadmata mõjudele. Kuna suhtelised muutused olid järjepidevad ja lemmikust koerte rasvumise levimus suurenes, siis oleme nende tulemuste osas väga kindlad.”
Kaheksa tegurit, mis võivad lemmiku kaalu mõjutada on:
- toidu koostis
- vanus
- probiootikumide lisamine
- toidu motivatsiooni tase
- maiuste kogus
- lemmiku isu
- liikumine
- kastreerimine/steriliseerimine
Kuidas aidata lemmikul ülekaalu kaotada?
Karen Becker ütleb, et tasub vahetada välja kõrge süsivesikusisaldusega toit paremini sobiva toiduga – vähem töödeldud või värske toit. Pea aga meeles, et toit peaks olema välja töötatud vähem aktiivsetele täiskasvanud loomadele. Kui Su lemmik on ülekaaluline, siis soovitab tema arvutada välja süsivesikute koguse toidus ning veenduda, et see oleks alla 20%. Ainult kuivtoidu puhul võib see olla keeruline, aga kui asendad nt 50% kuivtoidust märgtoidu või toorega (peaksid küll jälgima, et toit oleks mineraalide, vitamiinide ja aminohapete osas tasakaalus), siis on 20% üsna lihtne saavutada.
Samuti soovitab ta proovida intervall paastumist ehk anda oma lemmikule süüa kaheksa kuni kümne tunni jooksul (ülejäänud aja ööpäevast lemmik paastub). See toetab optimaalset tervist, hoides glükoosi ja insuliini madalal ning jäljendab loomade toitumiskäitumist looduses.
Lisaks tasub otsida toitu, mis on välja töötatud täiskasvanud “vähem aktiivsetele” koertele, kuna nende toitude retseptide koostajad kasutavad madalamat metaboolset tegurit toitainevajaduste arvutamisel. Kindlasti tuleb jälgida ka portsjoni suurust! Küll aga jälgi, et Sa ei vali suurema süsivesiku sisaldusega toitu, sest see ei lahenda probleemi.
Liikumine mängib rolli
Väga tihti arvavad lemmikloomaomanikud, et piisav liikumine on see, et koer saab joosta oma suures aiaga piiratud tagahoovis. Tegelikkuses ei piisa tavaliselt lihtsalt koera aeda laskmisest, et pakkuda talle südant ergutavat treeningut. Seda võib pakkuda see, kui koeral on igapäevane pidev aia ääres jooksmine või siis aukude kaevamine. Karen Becker ütleb, et need koerad, kes veedavad oma vaba aja aias, on oluliselt suurema tõenäosusega ülekaalulised võrreldes koertega, keda nende omanikud regulaarselt jalutama viivad.
Kui koer ei ole harjunud regulaarselt jalutama või liikuma, alusta aeglaselt ja väga lühikeste sessioonidega. Leia iga päev aega, et lasta oma koeral veeta aega ohutul pinnasel, hingata värsket õhku, nuusutada ja kõndida. Igapäevane liikumine on üks neist mitte läbiräägitavatest tervislikuma eluviisi osadest ning koer väärib võimalust lasta oma liigestel vähemalt korra päevas läbi teha loomulik liikumisulatus.
Kui Sinu neljajalgne sõber on ülekaaluline ega suuda mugavalt liikuda, vihkab treenimist või on muid füüsilisi tegureid, mis takistavad tema tervislikku igapäevast liikumist (vigastus, artriit jne), siis taastusravi (sh vees jooksulintide teraapia) on kiireim viis parema liikuvuse ja kaalukaotuse saavutamiseks.
Õigete sammude astumine ülekaaluliste lemmikute saledamaks muutmiseks suurendab märkimisväärselt nende pikaajalist heaolu ja eluea pikenemist:
“Rasvumine on füsioloogiline häire, mis mõjutab mitmeid kehasüsteeme. Lemmikloomade ülekaal põhjustab sageli teiseseid ja ennetatavaid haigusi, sealhulgas diabeeti, osteoartriiti ja mitmeid vähivorme. Veterinaararstid ja lemmikloomatööstus peavad paremini harima lemmikloomade omanikke sellest, et lemmikloomade ülekaal on haigus, mis avaldab olulist kahjulikku mõju nii elukvaliteedile kui ka elueale.”
Kokkuvõtteks
Enne kui ma Pekwaga tutvusin ei olnud mul õrna aimugi kui keeruline võib olla suure toidumotivatsiooniga koera kaalu hoidmine. Nii nagu Irene naerab, siis Pekwa võtab 2 kilo juurde juba lihtsalt toitu vaadates, rääkimata selle söömisest. Ilmaasjata ei öelda, et mida vanemaks koer saab, seda rohkem peaks tema toit sisaldama kergelt seeditavat loomset proteiini. Jah, koer suudab süsivesikuid töödelda, aga mitte nii hästi kui loomset proteiini. Lisaks tasub otsida toite, mida koer suudab paremini seedida ehk kust toitaineid paremini omastada. Näiteks Winner Plus toitude puhul on öeldud, et toidu omastatavus on lausa üle 70%! Ja nagu enne sai ka mainitud, siis märgtoit on vanemale või ülekaalulisele koerale kindlasti parem kui kuivtoit ehk vähemalt osa kuivtoitu võiks asendada märgtoiduga. Kuni 25% kuivtoitu võid asendada ka toorega, ilma, et peaksid jälgima tasakaalustatuse aspekti!
Mida varem Sa hakkad oma lemmiku kaaluga tegelema, seda kergem on see nii Sulle kui ka Su lemmikule, sest noorem koer jaksab rohkem liikuda kui vanem koer. Küll aga kindlasti on vaja ka vana koeraga liikuda – nt Irene käib Pekwaga sisuliselt iga päev 3 kilomeetrisel ringil. Pekwa valib ise tempo ning mõnikord on see 27 minutit kilomeeter! Küsimus ei ole selles, et Pekwa kiiremini ei jõua, ta lihtsalt tahab nuusutada lilli ja liblikaid :).
Minu meelest on meie kohustus tagada oma lemmikutele parim elu, mida me suudame ning selle juurde käib nii kvaliteetne toit kui ka liikumine!
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar