Misasi on ravitoit lemmikule?
Mind on alati ajanud veidi segadusse väljend ravitoit, aga kuulen seda rohkem kui ma tahaks. Tihtipeale jõuavad meie juurde lemmikud, kes otsivad oma lemmikule alternatiivi veterinaari poolt soovitatud ravitoidule. Põhjuseid on reeglina kaks – kas omanik ei taha sellise koostisega toitu loomale anda või siis lemmik lihtsalt keeldub ravitoitu söömast. Kuna mul endal ravitoiduga kokkupuude puudub, siis tekkis küsimus kas see on veterinaaride poolt kasutatav väljend või on see ainult rahvasuus kasutusel olev väljend. Irene sõnul kasutavad siiski ka veterinaarid ravitoidu väljendit. Seekord arutlen natuke misasi on ravitoit, kas seda peaks müüma ainult retsepti alusel ning kas see väljend on ehk eksitav. Muuhulgas teen kokkuvõtte ka dr. Karen Shaw Beckeri artiklist, kus USA loomaomanikud andsid Hill’s Pet Nutrition’i kohtusse.
Misasi ikkagi on ravitoit?
Ravitoit on toit, mis võib ravida lemmikloomi teatud haigustest. Ehk toidule on antud teatud omadused. See kõik on iseenesest ju loogiline ja arusaadav, aga mul endal tekib siin mitu küsimust:
- miks seda ei müü retsepti alusel ainult kliinikud?
- miks need toidud ei sisalda ravimeid ning sisaldavad samu koostisaineid nagu teised toidud?
- kui toit peaks ravima, siis miks on lisaks toidule veel vaja lemmikul reeglina tarbida ravimeid?
Eestis ja tundub, et ka Euroopas üleüldiselt saab osta ravitoitu (Prescription Diet) ilma mingi retseptita ning isegi koera/kassi veterinaarile ette näitamata. Sisuliselt tohib seda toitu müüa ükskõik millises e-poes või kasvõi aianduspoes. Puuduvad igasugused piirangud. Seevastu USA’s tohib Prescription Diet toitu müüa ainult retsepti alusel. Iseenesest kui me räägime, et tegemist on toiduga, mis aitab mingit haigust/diagnoosi ravida, siis ma olen nõus, et meil peaks kehtima sama reegel nagu USA’s. Toitu tohiks müüa ainult ravimiloaga ettevõtted (sh. veterinaarid) ning lisaks on toidu ostuks vajalik retsept. USA’s algatatud kohtuasi ühe tootja vastu annab aga üsna palju vastuseid.
Rääkisin paar päeva tagasi ühe kliendiga, kes ütles, et näiteks allergilistele lastele müüdavat Aptamili ongi võimalik osta ainult apteegist retsepti alusel. Ehk arst diagnoosib, et lapsel on allergia ning väljastab tootele retsepti. Ja seda ongi võimalik osta ainult apteegist, erinevalt teistest Aptamilidest, mida saad osta tavalisest toidupoest.
Miks siis ikkagi loomadele mõeldud ravitoidule ei kehti sellised reeglid? Kas võib olla, et see väljend on lihtsalt eksitav ning sisuliselt on tegemist petva turundusega?
Kohtuasi USA-s – eksitav turundus?
Oktoobris 2023 ilmusid artiklid, et USA’s (täpsemalt Illinoisis) andsid lemmikloomaomanikud sisse ühishagi Hill’s Pet Nutrition vastu, kuna leiavad, et Prescription Diet turundus on eksitav. Nimelt leiavad lemmikloomaomanikud, et need toidud ei peaks olema müügil retsepti alusel ning omanikud on maksnud kõrget hinda “retseptiga” saadaoleva toidu eest, mis tegelikult sisaldab samu koostisaineid, mida teised toidud. Hill’s nimelt küsib kõrgemat hinda ravitoitude eest, õigustades hinda väitega, et see võib ravida lemmikute mingeid haigusi. Aga Prescription Diet toidud ei sisalda ravimeid ega ka koostisaineid, mis nõuavad ravimiloa olemasolu. Loomaomanikud leiavad, et neid on eksitatud maksma ravitoitude eest rohkem.
Dr. Becker on juba aastaid hoiatanud ravitoitude eest aga pigem seetõttu, et need on tihti valmistatud ülitöödeldud madala kvaliteediga toorainest. Antud kohtuasi ei puuduta küll kehva toorainet vaid pigem retsepti vajalikkust toidu ostmiseks. Küll aga ei tasu seda aspekti antud kohtuasja kontekstis ära unustada.
Hagejad väidavad ka, et Hill’s kasutas ebaausaid tavasid valmistades, turundades, märgistades ja/või müües oma Prescription Diet tooteid turuhinnast kõrgemate hindadega, et ravida või ennetada loomade haigusi, kuigi ei olnud “uue loomse ravimi” heakskiitu. Seda tehes väidetakse hagis, et Hill’si retseptiravim on FD&C (Föderaalne toidu-, ravimi- ja kosmeetikaseadus) seaduse alusel võltsitud või vale kaubamärgiga ning selle müümine osariikidevahelises kaubanduses on keelatud tegevus.
Loomaomanikke esindav advokaat Mike McGlamry selgitab:
“Hill’s valis nime Prescription Diet. Hill’s kulutab miljoneid, et veenda veterinaare määrama neid toite haavatavas olukorras olevatele lemmikloomaomanikele, kelle lemmikud on haiged. Ja ei ole üllatus, et Hill’s küsib nende toodete eest oluliselt rohkem raha kui sarnaste odavamate tavamüügis olevate toitude eest, mida sama ettevõte toodab.
Hill’si esindajad on ka ise kinnitanud, et kõrge hinnaga Prescription Diet tooted ei sisalda ravimeid ning, et seaduse järgi pole retsepti tegelikult vaja.”
Hagejate argumendi tuum seisneb loomaomanike veendumuses, et nad poleks neid tooteid ostnud, kui Hill’s poleks neid tooteid ja koostist turustanud kui Prescription Diet ehk meie mõistes ravitoitu. Hill’s vaidlustas need väited, öeldes, et hagejate ütlused ei toeta pettusteooriat. Ettevõte on väitnud, et pakendil toodud koostisainete loetelu oleks selgitanud ravimi puudumist retsepti alusel väljastatavas toidus. Kohtunik otsustas, et see argument ei kahjusta hagejate esitatud juhtumit.
Selle kohtuasjaga proovitakse Hill’silt sisse nõuda rohkem kui 80 miljonit dollarit Illinoisis elavate inimeste eest, kes ostsid Hill’si Prescription Diet retsepti alusel väljastatavaid tooteid. Sarnased kohtuasjad on pooleli ka Hill’si ja teiste lemmikloomatoidutootjate vastu erinevates osariikides, sealhulgas Californias, Missouris ja Kansases.
Kokkuvõte
Oleme ausad, haige lemmiklooma omanikud on väga haavatavas olukorras – nende lemmik on haige ning kui veterinaar ütleb, et on vaja elu lõpuni anda oluliselt kallimat ravitoitu, siis enamus ei sea seda kahtluse alla. Ma isegi siin ei süüdista veterinaare, sest ma ei ole kindel kas nad on toidu koostisega nii kursis, et teavad, et toidul tegelikult mingit ravitoimet ei olegi. Tegemist ongi lihtsalt minu arvates eksitava turundusega. See, et need “ravitoidud” aitavad näiteks paljusid koeri seedeprobleemide korral, ei tee toidust ravitoitu. Ilmselt sama efekti suudavad pakkuda ka osad teised toidud. Aga tihtipeale suurtele ettevõtetele kehtivadki teised reeglid kui teistele.
See kohtuasi on minu jaoks väga hea järjekordne näide sellest kuidas lemmikloomamaailmas puuduvad sisuliselt igasugused reeglid. Ühes riigis on tegemist retsepti alusel müüdava toiduga ning paljudes teistes võid osta ning anda seda nii nagu ise tahad. Ma saan aru, et riikidel on erinevad reeglid ravimite osas – mis on käsimüügis müüdavad ning mis retseptiga. Aga minu jaoks on kõige naljakam kogu selle kohtuasja puhul Hill’si enda väide, et loomaomanik oleks pidanud koostist lugedes aru saama, et see ei sisalda ravimit. Me oleme tänaseks 4 aastat rääkinud, et lugege toidu koostist, aga kui paljud seda tegelikult teevad? Eriti juhul, kui sa lähed arsti juurde ning arst ütleb, et su lemmik peab elu lõpuni sööma ainult seda ravitoitu. Kui paljud loomaomanikud hakkavad selles olukorras uurima koostist ning otsima võimalikku alternatiivi kusagilt mujalt?
Minu sõnum on ikka ja alati suhteliselt sama – lugege koostist ja küsige veterinaarilt ka täiendavaid küsimusi. Kui veterinaar ütleb, et sinu lemmik peab sööma elu lõpuni just ühte ja kindlat toitu, siis küsi, mis on selles toidus nii erilist. Veterinaar on (vähemalt peaks olema) sinu partner ehk ta peab suutma vastata sinu küsimustele. Hea veterinaar ei sunni peale mitte ühtegi asja (ei konkreetset ravimit ega toitu) vaid pakub välja võimalikud variandid arvestades sinu lemmiku heaolu.
Juba 2017 avaldas dr. Becker artikli, kus ta kajastas ühte varasemat ühishagi taaskord prescription diet toodete osas. Hagis väideti, et ettevõtted tegelevad petuskeemiga ning ohus on nii lemmikloomaomanike raha kui ka lemmikud ise. Dr. Becker kirjutas “Ja see, et vajate retsepti rämpstoidu kohta, on hull. Kui sinu loomaarst ei nõustu, on aeg leida uus.”. Teen varsti kokkuvõtte ka sellest artiklist, aga ma olen dr. Beckeriga täiesti nõus, et mõningatel juhtudel on mõistlik otsida endale uus loomaarst.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar