Aminohapped koeratoidus: miks valguprotsent üksi ei räägi kogu lugu?

Lugemisaeg: umbes 5 min

Mida rohkem ma koerte tervise ja toitumise kohta õpin, seda selgemaks saab, kui palju küsimusi võib peituda ühesainsas toidukotis. Pakendil on kirjas proteiiniprotsent, aga sellest ei selgu veel, millised aminohapped koer tegelikult kätte saab, kui hästi ta neid seedib ja kas kogu menüü katab just tema vajadused. Sageli usaldame pakendi esikülge, sest lihtne number on mugav. Aminohapete puhul ei ole aga kõige tähtsam ainult see, kui palju valku on, vaid ka see, millest see valk koosneb.

Olen varem kirjutanud, et kvaliteetne tooraine on oluline. Nii ongi. Siiski ei saa kõigest mõne sõna olemasolu põhjal automaatselt järeldada, et tegemist on halva valguga. Kvaliteet, seeduvus, valmistamisviis ja lõpptoote kontroll loevad rohkem kui ühe koostisosa nimi. Just aminohapetest rääkides tuleb see vahe hästi välja.

Mis on aminohapped ja milleks koer neid vajab?

Aminohapped on valkude ehitusplokid. Koera organism kasutab neid lihaste, naha, karvkatte, kõõluste, ensüümide, antikehade ja paljude teiste ühendite valmistamiseks. Näiteks vajavad lihased aktiini ja müosiini moodustamiseks aminohappeid; karva keratiini jaoks peab olemas olema piisav valgu- ja väävlit sisaldavate aminohapete varu. Aminohapped osalevad ka signaalmolekulide ja mõnede närvisüsteemis oluliste ühendite sünteesis.

Kõiki aminohappeid ei pea koer samal viisil toiduga saama. Osa suudab keha teistest ühenditest sünteesida. Kümmet peetakse koera jaoks tavapäraselt asendamatuks: arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Kui üks neist jääb pikaajaliselt vajaka, ei aita eriti see, et mõnda teist aminohapet on palju. Valku ei ehitata lõputult ülejääkide arvelt.

Kümme asendamatut aminohapet ei tee kümmet ühesugust tööd

Arginiin on oluline lämmastiku ainevahetuses ja uureatsüklis, mille kaudu saab organism vabaneda toksilisest ammoniaagist. Histidiin osaleb kudede valkudes ja on histamiini lähteaine. Lüsiin on oluline kasvuks ja keha valkude sünteesiks; eriti teraviljapõhistes või tugevalt kuumtöödeldud segudes võib selle tegelik kättesaadavus vajada tähelepanu.

Leutsiin, isoleutsiin ja valiin on hargnenud ahelaga aminohapped, millel on roll lihasvalkude ainevahetuses. See ei tähenda, et nende eraldi lisamine paneb iga eaka koera lihased kasvama. Oluline on kogu ratsiooni piisav energia, valkude kvaliteet, tervis ja sobiv liikumine. Metioniin koos tsüsteiiniga aitab katta väävlit sisaldavate aminohapete vajadust ning on tähtis muu hulgas karvkatte ja rakkude normaalse töö jaoks.

Fenüülalaniinist saab organism moodustada türosiini, mida kasutatakse näiteks pigmendi ja katehhoolamiinide sünteesis. Tumeda karvaga koerte pigmendi juures võib türosiini piisavus olla märgatavam kui heleda karvaga koertel. Aga sellest ei saa teha reeglit, et iga tume koer peab saama suvaliselt kaks korda rohkem fenüülalaniini. Treoniin on vajalik valkude ja limaskestaga seotud ühendite sünteesiks. Trüptofaan on muu hulgas serotoniini lähteaine, kuid käitumist ei saa taandada ühe aminohappe kogusele kausis.

Artikli eelmise versiooni aminohapete loetelus rääkisin ka võimalikest puuduse sümptomitest. Nõrk kasv, lihaste kadu, halb karvkate või vähenenud söögiisu võivad tõesti panna menüü kvaliteedi üle mõtlema. Need sümptomid pole aga ühe aminohappe sõrmejälg. Samad nähud võivad kaasneda väga erinevate haigustega. Kui midagi püsib, tuleb esmalt hinnata koera tervist ja kogu toitumist.

Miks kaks sama proteiiniprotsendiga toitu ei pruugi olla võrdsed?

Kaks toitu võivad mõlemad sisaldada näiteks 26% toorproteiini, aga see ei ütle veel, kui palju on kummaski lüsiini, metioniini või teisi aminohappeid ning kui hästi need on seeditavad. Toorproteiini arvutatakse tavaliselt lämmastiku põhjal; see ei ole otsene mõõtmine, kui palju kvaliteetset loomset valku kausis on. Ka rasva- ja veesisaldus mõjutavad protsentide võrdlemist. Kui tahame toitu päriselt hinnata, tasub vaadata valku kuivaine ja vajadusel 1000 kcal kohta, toorainet, analüütilisi tulemusi ning tootja kvaliteedikontrolli.

Töötlemine võib samuti mõjutada aminohapete kasutatavust. Näiteks tugeva kuumutamise käigus võivad teatud tingimustel toimuda Maillardi reaktsioonid, mis võivad vähendada lüsiini kättesaadavust isegi siis, kui kogu toorproteiini protsent jääb etiketil samaks. Kuid ka sellest ei järeldu, et iga kuivtoit on aminohapete poolest vaene või iga toores menüü täiuslik. Temperatuur, aeg, retsept ja tootmise kontroll määravad tulemuse. Tasakaalustamata toore liha ratsioon võib jääda mitmest toitainest puudu isegi siis, kui liha ise on väga kvaliteetne.

Mina eelistan teada, millisest loomast või muust allikast proteiin pärineb. Loomsed allikad, näiteks liha, kala, munad ja organid, annavad sageli hea aminohappeprofiili. Taimsetest koostisosadest saab samuti aminohappeid, kuid nende kombinatsioonid, seeduvus ja vajalikud kogused tuleb ratsioonis läbi mõelda. Kui koer sööb täisväärtuslikku ja tema vanusele sobivat sööta, peaks just kogu valmis retsept katma asendamatute aminohapete vajaduse, mitte ühe üksiku koostisosa maine.

Aga tauriin? Miks räägitakse sellest eriti südame puhul?

Tauriin erineb tavalistest valke moodustavatest aminohapetest. Kass peab seda toiduga saama, sest tema enda sünteesivõime ei kata vajadust. Enamik terveid koeri suudab tauriini toota metioniinist ja tsüsteiinist, kuid kõik olukorrad ei ole ühesugused. Teatud tõugudel, haiguste või sobimatu menüü puhul võib tauriini staatus vajada eraldi hindamist. Südame laienemise ehk dilatatiivse kardiomüopaatia puhul ei ole korrektne siiski järeldada, et põhjus on alati tauriinipuudus. Toit, geneetika ja muud tegurid võivad mängida erinevat rolli.

Seetõttu ei soovita ma tauriini või üksiku aminohappe suurt annust lihtsalt igaks juhuks. Kui koeral on südamehaiguse kahtlus, lihaste kadu või toitainelise puuduse sümptomid, tuleb vaadata põhjuseid ja vajadusel teha sihitud uuringud koos loomaarstiga. Üks pulber ei ole läbimõeldud toitumise aseaine.

Kas koer peaks saama värsket loomset toitu?

Mulle meeldib pakkuda oma koertele aeg-ajalt erinevaid loomseid toiduaineid, sealhulgas liha ja organeid. Varasemates kirjutistes olen soovitanud valguallikaid roteerida, näiteks kasutada kolme-nelja erinevat loomset allikat. See võib pakkuda menüüle mitmekesisust ning aitab mul jälgida, millised toidud konkreetsele koerale sobivad. Kuid roteerimine ei ole kohustuslik tõendatud aminohappedefitsiidi ennetamise meetod ja iga tooraine ei sobi igale loomale.

Eriti kutsika toitumisel ei lähe ma kompromissile täisväärtusliku ratsiooni arvelt. Kasvava koera vajadused ei ole ainult proteiin ja aminohapped: tähtsad on ka kaltsium, fosfor, energia ning muud mikrotoitained. Väikese koguse värske toidu lisamine võib olla meeldiv, kuid kui kodus valmistatav või toores toit moodustab menüüst suure osa, peab kogu retsept olema tasakaalustatud. Toore toidu puhul lisandub ka bakterite ja käitlemise risk.

FendaF'i praktiline soovitus

Kui loed koeratoidu pakendit, ära peatu ainult valgu protsendi juures. Küsi, millised on peamised valguallikad, kas toit on täisväärtuslik just sinu koera eluetapile ning mida ütleb tootja seeduvuse, aminohapete ja tootmiskontrolli kohta. Vaata korraga nii toitu kui koera ennast: kehakonditsiooni, lihasmassi, karvkatet, väljaheidet ja enesetunnet. Kui kahtlustad puudust, ei alusta ma suvalise aminohappelisandiga, vaid proovin kõigepealt aru saada, miks terviklik menüü ei pruugi toimida.

Valkude kvaliteet ei ole ainult pakendi ilu või üks analüütiline protsent. Kõige olulisem küsimus on, kas koer saab pika aja jooksul kätte õiged aminohapped ja kõik muu, mida tal tervena püsimiseks vaja on.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu aminohapet on koera jaoks asendamatud?

Tavapärastes toitumisnormides on neid kümme: arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin.

Kas suurem proteiiniprotsent tähendab paremat toitu?

Mitte tingimata. Olulised on ka aminohappeprofiil, seeduvus, energia ning terve retsepti tasakaal. Kõrgem protsent ei tõesta iseenesest paremat kasutatavat valku.

Kas liha- või kalajahu tähendab kehva aminohappekvaliteeti?

Ei. Tulemus sõltub tooraine kvaliteedist, töötlemisest ja tootja kontrollist. Ka värske liha kõrge koht koostisosade nimekirjas ei tõesta automaatselt suuremat kasutatavate aminohapete hulka.

Kas tauriini peab igale koerale lisama?

Ei. Enamik terveid koeri suudab tauriini sünteesida, kuid konkreetse koera haiguse, tõu või menüüga seotud kahtlus vajab eraldi hindamist. Kasside puhul on toidust saadav tauriin hädavajalik.

Kas kutsikas saab vajaliku proteiini ainult lihast?

Kutsikas vajab tasakaalustatud täisväärtuslikku ratsiooni, mitte ainult liha. Pikaajaline tasakaalustamata lihamenüü võib viia muu hulgas ohtliku kaltsiumi- ja fosforitasakaaluni.

Kasutatud allikad

FEDIAF. Nutritional Guidelines for Complete and Complementary Pet Food for Cats and Dogs: https://europeanpetfood.org/self-regulation/nutritional-guidelines/

National Research Council. Nutrient Requirements of Dogs and Cats, aminohapete vajaduste käsitlus: https://nap.nationalacademies.org/catalog/10668/nutrient-requirements-of-dogs-and-cats

Van Rooijen jt. Maillardi reaktsioonid ja lemmikloomatoidu töötlemise mõju toiteväärtusele: https://www.cambridge.org/core/journals/nutrition-research-reviews/article/maillard-reaction-and-pet-food-processing-effects-on-nutritive-value-and-pet-health/E085D3648D6A209003AB4D0DB72DB8B2

FDA. Uurimisülevaade dieedi ja koerte dilatatiivse kardiomüopaatia võimaliku seose kohta: https://www.fda.gov/animal-veterinary/outbreaks-and-advisories/fda-investigation-potential-link-between-certain-diets-and-canine-dilated-cardiomyopathy

WSAVA. Global Nutrition Guidelines: https://wsava.org/global-guidelines/global-nutrition-guidelines/

---

---