Liigne treening ja ülepingutus
Me oleme pikalt rääkinud, et koerad peavad igapäevaselt liikuma aga kas saab olla ka liiga palju liikumist? Liigne treening võib teha rohkem kahju kui head, seega proovime tuua selgust kuidas hoida liikumine tasakaalus. Lisaks toome ära mis on võimalikud ohud liigse treeningu korral. Peamiselt on ohustatud koerad, kes on ülekaalulised ning omanikud proovivad kiirendada kaalulangetamist. Märgid, mis viitavad liigsele liikumisele on valusad käpapadjad, valusad lihased ja/või liigesed, kurnatus kuumast ning samuti käitumuslikud muutused. Kõik terved koerad peaksid saama vähemalt 20 minutit püsivat südant koormavat treeningut vähemalt 3 korda nädalas. Terved koerad võivad liikuda ka rohkem, sest saavad kasu nii pikematest kui sagedasematest seanssidest ilma üle pingutamata.
Ülepingutuse märgid
- Valusad käpapadjad – mõned koerad jooksevad nii kaua kuni nende käpapadjad on katki ning siis jooksevad veel edasi. Käpapatjade vigastused on väga valusad ning muudavad liikumise kas väga raskeks või lausa võimatuks. Kui ta armastab pikalt joosta või mängida, siis kontrolli käpapatju. Jälgi, et padjandites ei oleks rebendeid, nahk maha koorunud, punetust või padjandi hõrenemist. Arvesta, et turse või mäda võib viidata infektsioonile;
- valusad lihased – lihaste valulikkus ja jäikus ilmnevad sageli siis, kui koer pärast treeningujärgset uinakut uuesti liikuma hakkab. Rohkem juhtub see nende koertega, kes liiguvad jõuliselt ainult nädalavahetustel. Võid märgata, et koer püüab püsti tõusta, kõhkleb trepist üles-alla liikuda ning vingub kui ta liigub;
- valusad liigesed – ekstreemne treening võib põhjustada venitusi ja nikastusi koera liigestes, eelkõige varbaliigestes, aga ka randme- ja küünarliigestes. Veterinaar dr. Robin Downingi sõnul kannavad koerad ca 60% oma kaalust esijäsemetel. See avaldab nendele liigestele üsna palju stressi. Väga sirgete tagumiste käppadega koertel võib liigne treening põhjustada põlveliigeste probleeme. Arvesta ka, et lühikeste käppadega koertel, kutsikatel kui ka vanematel koertel, kellel on artriit on kõrgenenud liigeste vigastuste oht;
- kuumast tingitud kurnatus – koertel, kes treenivad kõige soojemate päevade ajal võib tekkida kuumarabandus. See võib ühtlasi olla eluohtlik. Kõige suuremas ohus on lameda näoga koerad (bokserid ja prantslased), väga noored ning vanemad koerad. Soojade ilmade puhul peaksid oma koeraga tegema trenni kõige jahedamal ajal (tavaliselt varahommikul või pärast päikeseloojangut) ning pakkuma talle ka värsket joogivett ning võimalusi puhkamiseks;
- muutused käitumises – Jen Pascucci sõnul võib ebajärjekindel konditsioon kaasa aidata käitumismuutustele, näiteks huvi kaotusele treeningu vastu väga aktiivse koera puhul. Üks tund rihmast lahti mängimist ei võrdu ühe tunni treeninguga. Enamikul koertel on aktiivsushood ning nad puhkavad siis, kui nad on rihmast lahti ning jäetakse omapäi. Vigastuste retsept on see, kui koer jookseb ja mängib viis päeva nädalas tagahoovis ning seejärel ühel päeval nädalavahetusel läheb koos omanikuga 15 kilomeetrisele jooksuringile. Pascucci sõnul on hea mõte teha vaheldumisi kardiotreeningut ning jõutreeningut, jättes ka üks terve päev puhkamiseks.
Liikumise ja treeningu eelised
Ülekoormus kipub eelkõige kimbutama töökoeri ning sportkoeri. Kuigi liikumise ja treeninguga on võimalik üle pingutada, on koera hea treeningu säilitamisel lugematu arv eeliseid:
- hoida kaal optimaalses vahemikus;
- igavusest tingitud käitumisprobleemide vähendamine või kõrvaldamine;
- kartliku või häbeliku koera enesekindluse tõstmine ning temaga usalduse loomine;
- parandada tema võimet olla rahulik ja tasakaalukas isend;
- tema lihaste ja skeleti (skelett, lihased, kõhred, kõõlused, sidemed, liigesed ja muu sidekude) säilitamine suurepärases seisukorras;
- seedesüsteemi normaliseerimine ja reguleerimine.
Kui palju koer liikumist/treeningut vajab?
Väga tihti arvatakse, et koer saab kogu oma vajaliku liikumise oma aiast. Siiski on oluline mitte eeldada, et see pakub koerale kogu vajaliku liikumise. Uuringud näitavad, et kui su koer on üksinda (läheduses ei ole teisi koeri ega inimesi), veedab ta 80% oma ajast tukastades. Koerad, kes elavad koos teiste koertega veedavad puhates veidi vähem aega – umbes 60%.
Sarnaselt meile vajavad meie koerad põhjust olla füüsiliselt aktiivsed. Isegi kõige suurem ja rohelisem tagaaed ei ole piisav, et su koer liiguks piisavalt säilitamaks hea füüsilise ja vaimse (käitumusliku) seisundi. Ainus viis veenduda, et ta liigub, on pakkuda talle nii kaaslane kui ka motivatsioon aktiivseks püsimiseks. Kui koeral puuduvad võimalused aeroobselt joosta, mängida ja treenida, võib ta lõpetada artriidi ja muude kurnavate seisunditega, mis mõjutavad tema luid, liigeseid, lihaseid ja siseorganeid. Lisaks kannatavad ka tema käitumine ja emotsionaalne heaolu.
Sinu koer peaks saama vähemalt 3 korda nädalas 20 minutise treeninguga oma südame pekslema. Kolmkümmend minutit või tund on parem kui 20 minutit ning 7 päeva nädalas on parem kui 3. Minimaalsete treeningueesmärkide saavutamine aitab vältida lihaste atroofiat, kuid ei kasvata lihasmassi, ei tugevda kõõluseid ega sidemeid, ei paranda tasakaalu ega paranda kardiovaskulaarset võimekust. Seega tervete loomade puhul on rohkem liikumist alati parem.
Väga tihti arvatakse, et kui me teeme oma lemmikuga nädalavahetustel palju tegevusi, korvab see tööpäevadel puuduliku liikumise. Selle lähenemisviisi probleem on see, et võid hoopis oma koerale vigastusi tekitada. Kui koera keha ei ole heas seisukorrras, võivad äkilised aktiivsushood põhjustada vigastusi, mis põhjustavad pikaajalisi liigesekahjustusi. Järjepidev igapäevane treenimine on palju turvalisem lähenemine ning sellel on lisaks pikaajalised tervise- ja pikaealisuse eelised!
Kokkuvõtteks
Koeraga lihtsalt jalutamine ei ole piisav treening, kuigi see on sinu koera vaimsele heaolule siiski väga kasulik. Kui sulle meeldib kõndida, siis vajab sinu koer jõukõndimise seansse – ca 7 kilomeetrit tunnis, et saavutada hea südame-veresoonkonna intensiivsus ning kalorite põletamine. Ära siiski unusta ka tavalisi nuusutamise jalutuskäike. Sinu asi on aidata tal õppida nende kahe vahel vahet tegema. Selleks sobib ka näiteks lihtsalt kellaaja erinevus – näiteks on nuusutamise jalutuskäigud hommikul ning hilisõhtul ning sinna vahele jääb jõukõndimise seanss. Teine variant on sisse juurida verbaalne vihje, mis annab su lemmikule teada, et on aeg jõuliseks jalutuskäiguks. Üheks variandiks on veel rakmete või kaelarihma kasutamine. Rakmeid võib kasutada jõukõndimise puhul, kaelarihma aga nuusutamise jalutuskäigul.
Kui sul ei ole endal võimalik liikuda kiire tempoga, siis kaalu oma koera kaasamist teistesse kardiovaskulaarsetesse treeningutesse. Sellisteks on näiteks ujumine, vedamine, frisbee, agility, lendpall, lendketas, karjatamine, välikatsed jne. Lisaks võid kaaluda oma koeraga rattasõitu, kasutades spetsiaalset rattarihma.
Peamine on aga sobitada valitud treeningu tüüp oma koera kehatüübiga, temperamendi, isiksuse ja vanusega. Arvesta ka sellega, et kui su koer vananeb, on ilmselt vaja kohandada ka valitud treeningu tüüpi, kestust kui ka intensiivsust.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar