Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Liigne treening koeral: kuidas ära tunda, et koormust on liiga palju?

Tagasi lehele Tervisenurk
Liigne treening ja koera ülekoormus, FendaFi Tervisenurk

Liigne treening koeral: kuidas ära tunda, et koormust on liiga palju?

Lugemisaeg: umbes 6 min

Me räägime FendaF’is palju sellest, kui oluline on koeraga liikuda. Ja see jääbki tõeks: koer ei peaks veetma kogu elu diivanil või ainult aiaga piiratud alal. Aga siin on üks küsimus, mida vahel liiga vähe küsitakse. Kas liikumist saab ka liiga palju olla?

Saab küll. Mitte sellepärast, et üks pikk jalutuskäik oleks iseenesest halb, vaid sellepärast, et koera keha peab koormuseks valmis olema. Kui terve nädala liigutakse vähe ja pühapäeval võetakse ette väga pikk jooks või hoogne pallimäng, võib see olla lihastele, kõõlustele ja liigestele järsk hüpe. Veel suurem ettevaatus on vajalik ülekaalulise, kroonilise haigusega, väga noore või vanema koera puhul.

Millal on liikumist liiga palju?

Universaalset kilomeetrite või minutite piiri ei ole. Sama distants, mis ühele heas vormis koerale on tavapärane, võib teisele olla ülekoormus. Mõju sõltub vanusest, tõust, kehakaalust, treenitusest, terviseseisundist, ilmast, pinnasest ja sellest, kas koer liigub rahulikus tempos või teeb korduvaid spurte.

Eriti oluline on eristada treeningut ja igapäevast liikumist. Rahulik nuuskimisjalutuskäik, kõnd, mäng, treening ja sprint täidavad osaliselt erinevaid vajadusi. Nuuskimine pole „väheväärtuslik” lihtsalt seetõttu, et pulss jääb madalamaks. See on osa koera keskkonnaga suhtlemisest ja vaimsest heaolust.

Märgid, mida tasub pärast koormust jälgida

Käpapadjad. Kontrolli, kas nahal on hõõrdumist, punetust, ville, rebendeid või tundlikkust. Kuum asfalt ja kare pinnas võivad teha rohkem kahju, kui distantsi järgi arvaksime. Kui koer lonkab või padjand on verine, vajab käpp rahu ja vajadusel abi.

Lihased ja liigesed. Järgmise päeva jäikus, tõusmisel kõhklemine, tavapäraste hüpete või treppide vältimine ning uus lonkamine võivad viidata ülekoormusele, kuid ka vigastusele või olemasoleva haiguse ägenemisele. Kui sümptom püsib või on tugev, ei tasu seda lihtsalt „heaks trenniks” pidada.

Väsimus ja käitumine. Tavapärasest aeglasem liikumine, soov jalutuskäiku katkestada, mänguhuvi langus või ärrituvus võivad tähendada, et koer ei tunne end hästi. Mõni väga innukas koer jätkab pallile järele jooksmist isegi siis, kui tema keha vajaks puhkust. Seepärast ei saa koormuse doseerimist jätta alati täielikult koera enda otsustada.

Kuumast tingitud ülekoormus on eraldi oht

Sooja või niiske ilmaga võib koera jahutamise võimekus väheneda ja koormuse jätkamine muutuda ohtlikuks. Kõige suuremat tähelepanu vajavad lühikoonulised, ülekaalulised, eakad, noored või südame- ja hingamisteede haigusega koerad. Varahommikune jalutuskäik, varju pakkumine, joogivesi ja tegevuse kohandamine on lihtsad ennetussammud.

Kui koer hakkab tugevalt lõõtsutama, muutub ebakindlaks, oksendab, ei suuda tavapäraselt liikuda või vajub kokku, on see kiiret sekkumist vajav olukord. Lõpeta koormus, vii loom jahedamasse kohta, alusta ettevaatlikku jahutamist ja pöördu kohe veterinaari poole. Kuumarabandust ei saa hinnata üksnes selle järgi, kas väljas tundus inimesele väga kuum.

Kuidas vastupidavust kasvatada ilma üle pingutamata?

VCA veterinaarkliinikute liikumisjuhis rõhutab järkjärgulist treenimist: igapäevane mõõdukas liikumine on sageli parem alus kui üks väga pikk ja raske nädalalõpu seanss. Alustada saab koera praegusele võimekusele sobivast distantsist, suurendades kestust ja intensiivsust vähehaaval. Kui järgmise päeva jäikus kordub, on see märk, et tõus oli liiga järsk.

Vaheldus loeb. Üks päev võib sisaldada pikemat rahulikku kõndi, teine veidi tempokamat liikumist, kolmas tasakaalu ja kehatunnetuse harjutusi. Koer vajab ka puhkamise võimalust. Eriti ettevaatlik olen korduvate järskude pöörete, pallile sööstude ning pika ühetaolise koormusega, sest need tekitavad sageli suurema mehaanilise pinge kui jalutuskäigu keskmine tempo reedab.

Kui eesmärk on ülekaalulise koera kehakaalu vähendada, ei alustaks ma pikkadest jooksudest. Kõigepealt tasub vaadata üle kaloraaž ja toidukogused ning pakkuda kontrollitud koormust, millega liigeseid ei koormata üleliia. Liikumine on tervise jaoks vajalik, kuid kaalulangus ei pea tulema liigeste arvelt.

Kutsikas, seeniorkoer ja kroonilise haigusega koer

Kasvava kutsika liigset sundkoormust ja korduvaid hüppeid tuleb vältida, kuid teda ei ole vaja liikumisest ilma jätta. Vanem koer omakorda ei vaja automaatselt diivanirežiimi. Talle võivad sobida lühemad, sagedasemad jalutuskäigud, rahulik jõu- ja tasakaalutöö ning tegevused, millest ta jõuab taastuda.

Südamehaige, hingamisraskustega või liigesehaigusega koera puhul ei saa tervete koerte üldreegleid üks ühele üle kanda. Kui koeral on olnud kokkuvajumine, kiire hingeldamine puhkeolekus, märkimisväärne koormustaluvuse langus või diagnoositud südamehaigus, vajab treeninguplaan tema enda raviplaani ja veterinaararsti hinnangu arvestamist. „Rohkem liikumist” ei ole alati parem ning „vähem liikumist” ei ole alati ohutum.

FendaF’i praktiline koormusekontroll

Pärast liikumist küsin kolm asja: kas koer oli tegevuse ajal rõõmus ja kontrollitult liikuv, kas ta taastus tavapäraselt ning kuidas ta ennast järgmisel päeval tundis? Üksainus hea päev ei tõesta, et koormus oli sobiv, aga korduv hea taastumine on juba kasulikum vihje.

Minu soovitus on jätta koera nädalasse nii päris liikumist, nuuskimist, mängu kui ka taastumist. Aias ringi liikumine ei asenda alati ühiseid jalutuskäike, kuid ka jalutuskäigu pikkus ei tohiks muutuda eesmärgiks omaette. Peamine ei ole see, mitu kilomeetrit kell näitab. Peamine on koer, kes jaksab, tahab ja saab järgmisel päeval sama rõõmsalt liikuda.

Kasutatud allikad


🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk