Detox koerale ja kassile: maksa ja neerude toetamine
Olen detoxist FendaF-i blogis varemgi kirjutanud. Alguses peamiselt vaktsineerimise kontekstis, hiljem juba maksa, neerude, seedimise ja keskkonnast tuleva koormuse vaatenurgast. Mida rohkem olen seda teemat uurinud, seda vähem meeldib mulle mõte detoxist kui mingist eraldiseisvast puhastuskuurist. See tekitab tunde, nagu saaks paari pulbri, ürdi või paastupäevaga kõik varasemad valikud olematuks teha. Keha kahjuks päris nii ei tööta. Maksal on erakordselt hea taastumisvõime, kuid ka tema vajab normaalseks tööks piisavalt toitaineid ja võimalikult väikest tarbetut koormust.
Koera ja kassi organism tegeleb jääkainete töötlemise ja väljutamisega kogu aeg. Maksal, neerudel ja soolestikul ei ole detox-kuuri alustamiseks vaja kalendrikutset. Nemad teevad oma tööd iga päev. Meie ülesanne on eelkõige vaadata, kas lisame sellele tööle tarbetut koormust või aitame kehal normaalselt toimida.
Miks räägitakse detoxi puhul just maksast ja neerudest?
Maks ja neerud ei ole mingid filtrid, mida peaks aeg-ajalt eraldi „läbi pesema”. Nad on kogu aeg töös ning täidavad organismis palju enamat kui ainult jääkainete eemaldamine. Maks osaleb näiteks valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetuses, talletab teatud vitamiine ja mineraalaineid ning töötleb ravimeid ja teisi kehale võõraid ühendeid. Neerud eemaldavad verest ainevahetuse jääke, reguleerivad vee ja elektrolüütide tasakaalu ning aitavad moodustada uriini.
Ravimid suurendavad maksa ja neerude koormust
Neerude ja maksa toetamine on vajalik ka seetõttu, et väga paljud ravimid panevad neile organitele suure koormuse. Ravimite infolehtedel on võimalike kõrvaltoimetena sageli välja toodud maksanäitajate tõus, maksakahjustus, neerunäitajate halvenemine või neerukahjustus. Näiteks võivad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid mõjutada nii maksa kui ka neere.
See ei tähenda, et vajalikust ravimist peaks loobuma. Mõnikord on ravim lemmiku heaolu või elu säilitamiseks hädavajalik. Küll aga tuleb ravi ajal jälgida, kuidas tema organism ravimiga toime tuleb, ning kontrollida vajadusel vereanalüüside abil maksa- ja neerunäitajaid.
Furosemiidi kasutamisel tuleb jälgida neerude tööd
Hiljuti avastati Faddyl südameprobleem ning liigse vedeliku kehast väljaviimiseks määrati talle furosemiid. Furosemiid on diureetikum, mis suurendab neerude kaudu naatriumi ja vee väljutamist. Selle kasutamine eeldas, et Faddy neerud töötavad korralikult ning neerunäitajad on korras. Ravi ajal tuleb jälgida ka vedelikutasakaalu ja elektrolüüte, sest liiga tugev vedeliku väljaviimine võib põhjustada vedelikupuudust ning halvendada neerude tööd.
Faddy näide tegi minu jaoks väga selgeks, miks maksa ja neerude toetamine ei ole lihtsalt teoreetiline terviseteema. Ühelt poolt vajab ta südame toetamiseks ravimit, teisalt sõltub selle ravimi ohutu kasutamine tema neerude töövõimest. Seetõttu on oluline vähendada võimaluse korral muud igapäevast koormust ning anda organismile toidu, vee ja sobivate toitainete kaudu vajalikku tuge.
Ravimite kasutamise ajal peab detox olema eriti läbimõeldud. See ei tähenda, et detox tuleks automaatselt ära jätta. Küll aga tuleb enne uue ürdi või toidulisandi lisamist kontrollida selle võimalikke koostoimeid ravimitega, lisada üks uus asi korraga ning jälgida nii enesetunnet kui ka vereanalüüside tulemusi.
Piltlikult öeldes vajavad ka maks ja neerud oma versiooni heast toidust, veest ja koristamisest. See tähendab piisavalt vedelikku, sobivaid toitaineid ning võimalikult väikest tarbetut koormust. Nende töövõime ei ole lõputu. Haigus, mürgistus, pikaajaline kokkupuude teatud keskkonnakemikaalidega või organismile sobimatu toit võivad nende tööd häirida. Sellisel juhul ei pruugi ainult väikestest elustiilimuudatustest piisata.
Seetõttu ei tähenda maksa ja neerude toetamine tingimata eraldi detox-toote andmist. Sageli algab see palju tavalisematest asjadest: sobivast toidust, piisavast vedelikust, normaalsest kehakaalust ja sellest, et me ei anna lemmikule mitut ebavajalikku lisandit korraga.
See aga ei tähenda, et su lemmik ei võiks detoxist kasu saada. Küll aga on vaja teada, miks detoxit tehakse ja kuidas seda läbi viia nii, et sellest oleks lemmikule päriselt kasu.
Detox ei ole imerohi
Sõna „detox” kasutatakse väga vabalt ja laialt. Kui sa küsiksid mõnes seltskonnas, mida detox inimeste jaoks tähendab, saaksid ilmselt üsna seinast seina vastuseid. Detoxi alla pannakse nii paast, erinevad ürdid, klorella, spirulina, savimineraalid kui ka mahlakuurid. Lemmiku puhul tasub enne detoxit astuda korraks samm tagasi ja küsida: mis on meie eesmärk ning mida me tegelikult saavutada tahame? Kui vastus on „soovin oma koera või kassi organismi toetada”, siis ei ole vaja alustada tugevast kuurist. Palju mõistlikum on vaadata üle tema igapäevane toit, vesi, seedimine, liikumine ja keskkond.
Maks töötleb organismis väga erinevaid aineid, sealhulgas ravimite ja ainevahetuse kõrvalprodukte. Neerud filtreerivad verd, aitavad viia jääkaineid välja uriiniga ning hoiavad tasakaalus vedelikke ja mineraalaineid. Soolestiku kaudu lahkub samuti suur osa sellest, mida kehal enam vaja ei ole. Kui need süsteemid töötavad normaalselt, ei ole vaja hakata neid jõuga „puhastama”. See ei tähenda siiski, et detoxil ei võiks olla oma kohta. Esmalt tasub vähendada igapäevast koormust ja anda organismile normaalseks tööks vajalikud tingimused. Kui sellest ei piisa, võib järgmine samm olla konkreetsele loomale sobiv ja läbimõeldud detox.
Kust tuleb koormus lemmiku maksale ja neerudele?
Me ei saa hoida oma lemmikuid klaaskupli all. Samuti ei ole võimalik eemaldada kodust ja ümbritsevast keskkonnast kõiki kemikaale. Küll aga saame vähendada kokkupuudet seal, kus see on lihtne ja mõistlik.
Näiteks puutub koer põrandapesuvahendiga rohkem kokku kui meie. Tema lamab ja kõnnib põrandal ehk käpapadjad puutuvad pidevalt kokku sellega, millega sa põrandat pesed. Suure tõenäosusega lakub ta hiljem ka oma käppasid. Sama kehtib õues kasutatud taimekaitsevahendite, teedele puistatud soola ja paljude muude ainete kohta. Lisaks võivad koormust suurendada tugevalt lõhnastatud pesuvahendid, õhuvärskendajad, lõhnaküünlad, suits, halvasti säilitatud toit ja lemmikule sobimatud hooldusvahendid.
Ravimid, vaktsiinid ja parasiiditõrje vajavad samuti organismis töötlemist, kuid see ei tähenda, et need tuleks automaatselt ära jätta. Nende puhul tuleb hinnata kasu ja riski koos loomaarstiga. Küsi küsimusi, et saaksid teha teadliku ja õige valiku just enda lemmikule. See, mis toimib ühe lemmiku puhul, ei pruugi toimida teise puhul. Pea aga meeles, et kodune detox ei asenda vajalikku ravi ega kaitset nakkushaiguste eest.
Mida näitas lemmikloomade keskkonnakemikaalide uuring?
Environmental Working Group avaldas 2008. aastal uuringu, milles analüüsiti Virginia loomakliinikust kogutud koerte ja kasside vere- ning uriiniproove.
Koerte koondproovides tuvastati 35 ja kasside proovides 46 erinevat tööstuslikku kemikaali. Uuringus otsiti kokku 70 ühendit ning koerte ja kasside proovidest leiti neist 48. Koerte proovidest leitud ühendite hulgas oli 11 kantserogeenidega, 31 reproduktiivsüsteemi kahjustavate mõjudega ja 24 neurotoksiliste mõjudega seostatud kemikaali. Need rühmad osaliselt kattusid. Kasside proovides oli eriti kõrge mõne leegiaeglusti ja metüülelavhõbeda tase.
Tegemist oli väikese uuringuga, milles kasutati 20 koera ja 37 kassi koondproove. Seetõttu ei saa selle põhjal väita, et samad ained esinevad igal lemmikul samas koguses. Samuti ei tõestanud uuring, et tuvastatud kemikaalid põhjustasid osalenud loomadel konkreetseid haigusi. Küll aga näitab uuring, et koerad ja kassid puutuvad kodus ning väliskeskkonnas tööstuslike kemikaalidega kokku. Ka uuemates uuringutes on lemmikute uriinist, verest, karvadest ja väljaheitest leitud plastifikaatoreid, pestitsiidide jääke, PFAS-ühendeid ning teisi keskkonnasaasteaineid.
Kõik kemikaalid ei käitu organismis ühtemoodi. Osa töödeldakse ja väljutatakse suhteliselt kiiresti, kuid mõned püsivad ühendid võivad organismis või toiduahelas koguneda. Kodukeemiast olen pikemalt kirjutanud artiklis „Puhastusvahendid ja toksilised ained”.
Siia ka üks oluline märkus: „looduslik” ei võrdu alati ohutuga, eriti iga looma puhul. Ka osa taimi ja eeterlikke õlisid võib olla koerale või kassile ärritav või lausa mürgine. Eeterlikku õli ei tohi koeral ega kassil kunagi kasutada lahjendamata kujul. Ka lahjendamine ei muuda iga eeterlikku õli automaatselt ohutuks, eriti kassile.
Kuidas võib suurenenud koormus märku anda?
Suurenenud koormus või kokkupuude mõne ärritava ainega võib muutuda nähtavaks naha, silmade, nina või seedimise kaudu. Esineda võib sügelust, naha kuivust, silmaeritist, nohu või korduvaid seedeprobleeme. Neid sümptomeid ei saa siiski pidada automaatselt tõendiks, et keha väljutab toksiine. Samad nähud võivad olla seotud allergia, parasiitide, pärmseene, bakteriaalse põletiku, silmaprobleemi või mõne muu tervisemurega.
Seetõttu tasub toit ja keskkond üle vaadata, kuid püsivate sümptomite korral tuleb otsida põhjust koos loomaarstiga. Detox võib olla osa toetusplaanist, kuid see ei asenda diagnoosi.
Mina alustaksin toidust
Kui keegi küsib minult, mida võiks oma lemmiku organismi toetamiseks teha, siis vaataksin kõigepealt tema toidukaussi. Mitte sellepärast, et olemas oleks üks ideaalne toit, mis sobib kõigile, vaid sellepärast, et toit on kehale igapäevane sisend. Hea toit peab olema tasakaalustatud, sobima konkreetsele loomale ning olema talle hästi seeditav. Kõige kallim või kõige ilusama koostisega toit ei ole hea valik, kui koera kõht on pidevalt lahti, ta kratsib ennast või keeldub seda söömast.
Maksa ainevahetusprotsessid vajavad valke, vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante ja teisi toitaineid. Ka neerude, seedimise ning soolestiku mikrobioomi normaalseks tööks on oluline, et toit oleks lemmikule sobiv ja tasakaalustatud.
Värske toidu lisamine võib olla hea mõte, kuid sõna „värske” ei tähenda automaatselt, et toit on täisväärtuslik. Kui kogu toit valmistatakse kodus tunnetuse või juhusliku internetiretsepti järgi, võivad aja jooksul tekkida oluliste toitainete puudujäägid või liigsed kogused. See võib hakata kahjustama organeid, mida me tegelikult toetada soovime.
Kodune värske või küpsetatud toit võib olla väga hea valik, kui retsept on koostatud koera või kassi vajaduste järgi. Pikaajaliseks toitmiseks peaks selle läbi vaatama vastava väljaõppega veterinaartoitumisspetsialist.
Samuti ei soovita ma teha järske muudatusi. Kui vahetad toitu, tee seda rahulikult. Lisa uus toit senisele mitme päeva jooksul ja jälgi, kuidas muutuvad väljaheide, söögiisu, nahk ning üldine enesetunne.
Tundliku kõhuga koera puhul tasub lugeda meie artiklit „Tundliku seedimisega koer: kuidas kõhtu rahulikult toetada?”. Sobiva toidu leidmiseks saad vaadata ka Winner Plus koeratoitude valikut.
Vesi on lihtne, aga oluline
Veekauss võiks olla puhas ja vesi värske. See kõlab nii elementaarselt, et kipub paljudel meelest minema. Mõni koer joob hea meelega, teine vajab veidi meelitamist. Märgtoidu lisamine või kuivtoidu niisutamine võib aidata vedeliku kogust suurendada, kuid arvestada tuleb konkreetse looma vajaduste ja tervisega.
Mina eelistan roostevabast terasest või keraamikast kaussi, sest neid on lihtne korralikult puhastada.
Eesti joogivesi on üldiselt hea kvaliteediga ning filtreerimise vajadus sõltub piirkonnast, veetorustikust ja konkreetsest filtrist. Üldist väidet, et iga lemmik peab Eestis saama ainult filtreeritud vett, ma ei teeks.
Soolestik väärib rohkem tähelepanu
Kui seedimine ei ole korras, alustaksin just sealt. Regulaarne ja normaalse konsistentsiga väljaheide aitab jääkainetel kehast väljuda. Pidev kõhulahtisus, kõhukinnisus, rohke gaas või korduv oksendamine ei ole lihtsalt väikesed ebamugavused, mida detox-sildiga kinni katta.
Mõnele loomale võivad sobida probiootikumid või lisakiudained, kuid ka neid ei tasu anda huupi. Probiootikumi puhul loevad konkreetsed bakteritüved ja kogus. Samuti ei sobi iga inimesele mõeldud fermenteeritud toit automaatselt koerale ning eriti kassile.
FendaF-i valikus olev Winner Plus Kõhu heaolu on mõeldud seedetrakti toetamiseks. Tuleb aga arvestada, et tegemist ei ole universaalse detox-tootega ning seda tuleb kasutada tootelehel toodud juhiste järgi. Kui lemmik saab ravimeid, peab arvestama ka ravimi ja lisandi vahelise ajaga.
Liikumine aitab rohkem, kui arvame
Lümfisüsteemil ei ole omaette pumpa nagu vereringel. Vedelike liikumisele aitab kaasa keha liikumine. Seetõttu on igapäevasel jalutamisel väärtus ka siis, kui koer ei tee sporti ega läbi pikki distantse. Nuuskimisring, rahulik kõnd ja mäng panevad tööle lihased, toetavad seedimist ning aitavad säilitada normaalset kehakaalu.
Kasside puhul täidab sama rolli aktiivne mäng. Paar minutit mängu mitu korda päevas võib olla realistlikum ja tulemuslikum kui üks pikk mängukord, mille vastu kass kiiresti huvi kaotab.
Eaka, ülekaalulise või haige looma koormust tuleb suurendada ettevaatlikult. Siin tasub vajadusel nõu pidada loomaarsti või taastusravispetsialistiga. Liikumist tasub suurendada järk-järgult. Kümne protsendi reeglit võib kasutada ettevaatliku lähtepunktina, kuid sobiv tempo sõltub lemmiku vanusest, tervisest ja senisest koormusest. Koormust ei ole vaja suurendada iga päev. Anna lemmiku kehale uue distantsiga harjumiseks aega.
Väike käpapesu võib olla täiesti piisav
Pärast tavapärast jalutuskäiku ei ole vaja koera iga kord üleni pesta. Kui sa oled aga koos koeraga kõndinud soolatatud teel, värskelt töödeldud murul või väga mustas piirkonnas, võib käppade ja kõhualuse puhastamine olla hea mõte. Mõnikord piisab lihtsalt puhtast niiskest lapist või leigest veest. Tugevalt lõhnastatud šampoonidega liialdamine võib naha loomulikku kaitsekihti hoopis häirida.
Need on head näited sellest, kuidas organismi koormust saab vähendada ilma ühegi detox-kuurita.
Minu kogemus Faddy ja Oscariga
Olen üsna kindel, et paljud meist ei mõtle organismi puhastamisele enne, kui tekib mingi tervisemure.
Juba tükk aega tagasi avastasin Faddyl vasaku esikäpa taga, sisuliselt kaenla all, suure muna. Tol korral me seda loomaarsti juures ei uurinud. Puhastasin tema organismi ja hakkasime rohkem liikuma. Mõne aja pärast kadus muna täielikult ning pole rohkem tagasi tulnud. Tänasest vaatenurgast ei saa ma öelda, millega täpselt tegemist oli või milline muudatus selle kadumisele kaasa aitas. Saan jagada ainult seda, mida ise nägin. Loomulikult on mõistlik igat uut või suurust/kuju muutvat muna siiski loomaarstile näidata.
Oscar on mul hoopis tundlikum ning temal tekivad kiiresti nahaprobleemid. Olen märganud, et mida paremini vaatan üle tema toidu ja keskkonna ning toetan organismi läbimõeldud detoxiga, seda vähem tal nahamuresid esineb.
See on lihtsalt minu kogemus, mitte lubadus, et sama lähenemine töötab iga koera puhul.
Mida teha, kui toiduvahetuse ajal tekivad muutused?
Mõnikord märgatakse pärast toiduvahetust muutusi nahas, seedimises, kehakaalus või üldises enesetundes. Kõiki neid muutusi ei saa automaatselt nimetada detox-reaktsiooniks. Samuti ei saa uue muna tekkimist pidada kindlaks märgiks, et keha hakkas toksiine välja viima. Koerte lipoomide täpne põhjus ei ole teada ning katsudes ei ole võimalik kindlalt otsustada, millise moodustisega on tegemist.
Kui toiduvahetuse ajal ilmub uus moodustis, ei pea tingimata kohe vana toidu juurde tagasi minema. Uut toitu võib edasi anda juhul, kui see on tasakaalustatud, sobib lemmikule ja tema enesetunne on hea. Moodustist tuleb aga eraldi hinnata ning vajadusel loomaarstile näidata.
Millal võib olla abi läbimõeldud detoxist?
Mõnikord piisab sellest, et vahetame välja sobimatu toidu, toetame seedimist, liigume rohkem ja vähendame tarbetut kokkupuudet kemikaalidega. Mõnikord vajab lemmik aga lisatuge. Kui igapäevased valikud on üle vaadatud, kuid probleemid püsivad või loom on olnud suurema koormuse all, võib aga järgmine samm olla temale sobiv detox.
Õigesti läbi viidud detox ei tähenda korraga mitme tugeva toote kasutamist. See on kindla eesmärgiga ja järkjärguline plaan, mis arvestab looma vanust, tervist, toitu, ravimeid ning varasemaid kokkupuuteid. Detox võib hõlmata seedimise ja mikrobioomi toetamist, sobivaid antioksüdante, omega-3-rasvhappeid või konkreetset maksa ja neerude tuge. Kõik need ei sobi aga igale loomale. Haige või ravimeid kasutava lemmiku puhul tuleks detox-plaan läbi mõelda koos loomaarsti, võimalusel integratiivse loomaarstiga.
Aga klorella, spirulina ja teised lisandid?
Toidulisanditest rääkides tekib kergesti tunne, et mida rohkem, seda parem. Tegelikult eelistan mina lisada ühe asja korraga. Nii on võimalik aru saada, kas see üldse sobib ja kas sellel on märgatav mõju.
Klorella, spirulina, maarjaohakas, kurkum, NAC ja oomega-3 on väga erinevad ained. Neil ei ole ühesugune toime ega kasutusviis. Samuti võivad mõned neist mõjutada ravimite toimet või olla teatud haiguste korral sobimatud. Klorella kohta saad lähemalt lugeda artiklist „Klorella koerale”. Omega-3 puhul soovitan enne ostmist lugeda ka lugu „Omega-3 rasvhapped ning kuidas neid valesti kasutatakse”.
Haigele või ravimeid kasutavale loomale tasub sobiv toode ja kogus valida koos loomaarstiga.
Paast ei ole süütu detox-nipp
Paastumise soovitusi liigub internetis palju. Koera puhul sõltub selle sobivus vanusest, tervisest ja paljudest muudest asjaoludest. Kutsikat, eakat või haiget koera ei tohiks omal käel paastule panna.
Kassi puhul tuleb olla veel ettevaatlikum. Kass, kes ei söö, võib sattuda kiiresti tõsisesse terviseohtu. Kui kass jätab toidukordi vahele, ei tasu seda võtta märgina, et keha soovib puhata või ennast puhastada. Tuleb välja selgitada, miks ta ei söö.
Ka koera korduv isutus vajab tähelepanu. Enesetunde halvenemist ei tohi kunagi pidada tõendiks, et detox „toimib”.
Kui tihti peaks detoxit tegema?
Mina ei paneks tervele lemmikule kalendrisse regulaarset detox-kuuri. Vaataksin pigem tema igapäevaseid harjumusi.
- Kas toit sobib?
- Kas ta joob piisavalt?
- Kas seedimine on korras?
- Kas ta liigub?
- Kas kodus kasutatakse väga tugevalt lõhnavaid tooteid?
- Kas korraga on kasutusel viis erinevat toidulisandit, kuigi keegi enam täpselt ei mäleta, miks neid antakse?
Nende küsimuste ausast läbivaatamisest võib olla rohkem kasu kui järjekordsest purgist. See ei tähenda, et detoxit ei võiks teha. Universaalse graafiku asemel peaks selle sagedus ja sisu lähtuma konkreetsest loomast ning põhjusest, miks tuge vaja on. Siiski nt dr. Peter Dobias ütleb, et tema teeb detoxit igas kuus 1 nädal ehk 3 nädalat elab lemmik tavapärast elu ning 1 nädal toimub detox.
Vaktsineerimise ja detoxi varasema käsitluse leiad artiklist „Vaktsineerimine ja detox?!”. Siiski arvesta, et vaktsineerimis- või raviplaani ei tasu selle põhjal omal käel muuta.
Millal ei ole õige aeg detoxiga katsetada?
Mõne sümptomi puhul ei ole mõistlik jääda ootama ega uusi lisandeid proovima. Loomaarstiga tuleks ühendust võtta, kui lemmikul esineb näiteks:
- korduv oksendamine või püsiv kõhulahtisus;
- söögiisu kadumine, eriti kassil;
- tavapärasest palju suurem janu või urineerimine;
- kollakad limaskestad või silmavalged;
- tugev loidus, koordinatsioonihäired või krambid;
- kiire kaalulangus, valu või suurenenud kõht;
- võimalik kokkupuude mürgise aine või ravimi üledoosiga.
Ägeda mürgistuse korral ei ole kodune detox esmaabi. Sellises olukorras tuleb kohe ühendust võtta loomaarstiga.
Kokkuvõtteks
Detox ei pea tähendama suurt projekti. Sageli on parim algus tegelikult üsna igav: sobiv toit, värske vesi, korras seedimine, igapäevane liikumine ja vähem tarbetuid kemikaale. Need sammud loovad aluse, ilma milleta ei anna ka kõige paremini valitud detox tõenäoliselt head ja püsivat tulemust.
Kui igapäevased valikud on üle vaadatud, kuid lemmik vajab endiselt lisatuge, võib abi olla temale sobivast ja rahulikult läbi viidud detoxist. Ka toidulisanditest võib olla kasu, kuid ainult siis, kui need on valitud põhjusega ning sobivad konkreetsele loomale. Rohkem ei ole alati parem.
Kui sa ei tea, kust alustada, võta meiega ühendust. Aitame toidu ja täiendsööda valiku rahulikult läbi mõelda. Kui lemmikul on tervisemure, püsivad sümptomid või ta kasutab ravimeid, tasub otsus teha koos loomaarstiga.
Korduma kippuvad küsimused
Kas detox sobib igale koerale ja kassile?
Igapäevased head valikud, nagu sobiv toit, värske vesi ja mõõdukas liikumine, toetavad enamiku loomade heaolu. Paast, ürdid ja toidulisandid ei sobi aga automaatselt kõigile.
Eaka, haige, tiine või ravimeid kasutava looma puhul tuleb enne nõu pidada loomaarstiga.
Kas kõhulahtisus või loidus tähendab, et detox toimib?
Kõhulahtisust ega loidust ei tohiks pidada õigesti läbiviidud detoxi soovitud või tavapäraseks osaks.
Kõhulahtisus, oksendamine, isutus või loidus võivad näidata, et uus toit või lisand ei sobi. Samas võivad need olla ka haiguse sümptomid. Lõpeta uue toote andmine ja küsi vajadusel loomaarstilt nõu.
Millest alustada, kui tahan teha ainult ühe muudatuse?
Vaata üle lemmiku põhitoit ja seedimine. Kui väljaheide või söögiisu ei ole korras, ei ole mõistlik lisada korraga mitut uut toodet.
Tee üks muudatus korraga ja jälgi tulemust.
🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse
FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.
Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.
Lisa kommentaar