Linnalegendid, mis võivad kahjustada su koera heaolu

Linnalegendid on väga levinud ning puutun nendega enda töös kokku pidevalt. Väga tihti öeldakse, et “aga alati on nii ju tehtud” või “minu vanaema rääkis”. Me kipume ära unustama, et maailm muutub ning teadmised uuenevad. Üha rohkem uuritakse nii seda, mida me sööme kui ka meie ja loomade käitumist. Seega tasub vanadesse uskumustesse või “vanaema juttudesse” suhtuda väikese skeptilisusega ning pigem uurida täiendavalt kas see konkreetne teadmine ka tänasel päeval veel vett peab. Toon seekord ära dr. Becker’i poolt välja toodud erinevad linnalegendid, mille külge koeraomanikud tihti klammerduvad. Ta ütleb, et suur osa linnalegendidest on lihtsalt rumal ning kahjutu, kuid osad legendid võivad tegelikkuses takistada lemmikloomaomanikel oma koerte eest korralikult hoolitseda.

Levinud linnalegendid

Koera suu on puhtam kui keskmisel inimesel

Koerte suud on täis baktereid. Nad lakuvad enda tagumikke, nuusutavad teiste koerte ja loomade tagumikke, limpsivad teiste koerte pissi ja metsloomade väljaheiteid, korjavad üles surnud loomi, lakuvad kingi ja jalgu jne.

Kui sul on nõrgenenud immuunsüsteem, peaksid kindlasti peale koera lakkumist oma käed ning näo seebi ja veega puhtaks pesema.

Koertel on loomupäraselt halb hingeõhk

Jah, koertel ei ole loomult mündivärske hingeõhk aga see ei tohiks olla ka ebameeldiv.

Haisva higneõhu kõige levinumaks põhjuseks on hammaste ja/või igemete probleem. Ning kõige levinum hamba- ja igemeprobleemide põhjus on kehv kodune hambahooldus või selle puudumine. Hambahooldus tähendab siis hammaste pesemist või meie puhul pigem oma koertele piisava närimise pakkumine (toored lihased kondid ja kuivatatud naturaalsed maiused).

Halba hingeõhku põhjustavad mõnikord ka seedetrakti häired ning muud terviseprobleemid. Ehk kui su koera hambad on puhtad aga hingeõhk haised, vii oma lemmik loomaarsti juurde kontrolli.

Koertel ei ole “süüd tundvat” ilmet

Meile tundub, et meie koerte näoilmed peegeldavad nende poolt tuntavat süüd, kuid koerte käitumisspetsialistide sõnul on see lihtsalt lemmiklooma reaktsioon sisinale, mida meie tekitame sellepärast mida meie koer tegi.

Ühes esimestest teaduslikest uuringutest koerte süü- ja häbitunde kohta täheldas Alexandra Horowitz, et koertel tekkis see “süüdlaslik pilk” kõige sagedamini siis, kui omanikud koeri noomisid ning seda olenemata sellest kas koerad olid sõnakuulmatud või mitte. Lisaks selgus, et koerad reageerisid noomimisele rohkem siis, kui nad olid käitunud korralikult.

Koerad võivad küll süüd tunda aga nende pilk ei viita süütundele!

Koerad söövad rohtu ainult siis, kui neil on halb olla

Kui sinu terve ja hästi toidetud koer aeg-ajalt rohtu sööb, pole muretsemiseks põhjust. Siiski tasub jälgida kus sa lubad oma koeral rohtu süüa.

Koerad, kes aeg-ajalt rohtu söövad, võivad otsida hoopis teatud toitaineid – nt kaaliumi, fütotoitaineid ning ensüüme või siis looduslikke kiudaineid. Kui aga koer sööb meeleheitlikult esimest leitud rohututti, võib see viidata peatselt tekkivale seedetrakti probleemile.

Ärritunud soole sündroomi (IBS), põletikulise soolehaiguse (IBD), gastriidi, enteriidi, seedehäirete ning toitainete imendumishäiretega koerad otsivad instinktiivselt looduslikke abinõusid aeg-ajalt esineva kõhuhäda korral ning rohi on siinkohal abiks. Rohu tekstuuris on midagi, mis paljudel koertel vallandab oksendamise või roojamise, mis omakorda leevendab kõhuvalu. Kui aga rohu söömine on krooniline ning see põhjustab sagedast oksendamist, peaksid oma koera viima veterinaari juurde kontrolli.

Kui su koer sööb veel mitte inimtoiduks mõeldud koeratoitu, vaheta oma koera toit välja. Enamik terveid koeri, keda toidetakse toitainete poolest tasakaalustatud toiduga, ei söö rohtu, sest nad saavad toidust kätte kõik vajaliku ning neil esineb harva toidust tingitud seedeprobleeme.

Kindlasti võid kaaluda ka võrsete kasvatamist, sest need on palju toitvamad kui rohi.

Vanemaid koeri ei saa sotsialiseerida ega treenida/ümber õpetada

See on täielik müüt ja linnalegend. Jah, ideaalses maailmas saaks iga kutsikas suurepärase sotsialiseerimise ning koolituse täpselt õiges vanuses. Tegelikkuses on see aga pigem erand.

Täiskasvanud koerale on võimalik uusi käitumisviise õpetada ning sobimatuid kõrvaldada positiivse tugevduskoolituse abil. Ühes uuringus, kus osalesid 5 kuu kuni 13 aasta vanused bordercollie’d, suutsid vanemad koerad õppida keerulisi uusi ülesandeid, kuigi nad tegid seda aeglasemalt kui nooremad koerad. Vanemad koerad sooritasid loogilise mõtlemise ülesanded paremini kui nooremad koerad. Lisaks on uute trikkide õppimine üheks parimaks strateegiaks, mis aitab hoida vananeva koera aju noorena. Vaimne stimulatsioon ning rohkelt võimalusi teiste lemmikute ja inimestega suhtlemiseks on oluliseda ka kognitiivse tervise jaoks.

Olenemata koera ajaloost on väga oluline, et koolitus jätkuks kogu koera eluea jooksul, sest see aitab tal jääda hästi käituvaks ja tasakaalukaks koeraks. Elukestev sotsialiseerimine on oluline ka vaimse stimulatsiooni jaoks ning samuti käitumisprobleemide ennetamiseks.

Koerad on värvipimedad

Väga tihti arvatakse, et koerad on värvipimedad ning näevad ainult musta ja halli varjundeid. Tegelikkuses näevad koerad aga värve, lihtsalt mitte nii palju kui inimene. Nimelt on inimese võrkkestas kolme tüüpi värve tuvastavaid rakke ehk kolvikesi, koertel on neid aga ainult kaks. Seevastu aga hämaras valguses näevad ja tajuvad koerad liikumist inimestest paremini, sest nende võrkkestas on palju suurem kepikeste ja kolvikeste suhe kui meie omas.

Värvinägemise teadlane Jay Neitz Washingtoni Ülikoolist ütleb, et koerad näevad värve sarnaselt sellele, kuidas puna-rohelise värvipimedad inimesed neid näevad.

See, mida tavalise nägemisega inimesed näevad punase värvina, paistab koertele tõenäoliselt tumepruun, samas kui roheline, kollane ja oranž paistavad kollakana. Ookeani sinakasroheline värvus paistab koerale hall ning kõik lilla paistab sinine.

Koera diivanile lubamine õpetab koerale, et ta võib teha mida iganes

Tihti öeldakse, et koer voodis või diivanil kaissu lubamine annab koerale signaali, et ta on domineeriv koer. Kuigi kutsikad või treenimata täiskasvanud koerad võivad ronida kõrgemale näitamaks domineerimist, pole põhjust arvata, et hästi treenitud koer, kes mõistab ning austab käsku “maha” püüab olla domineeriv, ronides sinu kõrvale diivanile või voodisse.

Täiskasvanud ja vanemate koerte puhul, kes on majapidamises karja järjekorra loonud, pole mingit põhjust neid diivanilt maha kupatada aegunud veendumusest, et sa ei ole enam boss.

Koertel peaks laskma omavahel kakelda

Kui kaks koera omavahel kaklevad, ei peaks laskma neil jätkata ning probleemi ise lahendada. Küll aga ei tohiks ise minna ka kahe kakleva koera vahele, kuna viga saamise oht on suur.

Sõltuvalt võitluse tasemest ning sinu sekkumisvalmidusest võid proovida koeri lahutada, haarates nende tagumikust või sabast ning tõmmates nad kiiresti teineteisest eemale. Samuti võid proovida jalaga üht koera rinnakorvi lükates eemale tõrjuda. Ära löö koera jalaga, vaid proovi lihtsalt tekitada kahe koera vahele distants. Võid proovida võitlust peatada ka tähelepanu hajutamise tehnikate abil – nt vali müra või maiusekoti avamine.

Dr. Becker toob ära ka muud tähelepanu hajutamise tehnikad:

• koerte vahele mõne eseme paigutamine;
• nende pihustamine veega;
• lärmaka eseme tagumine koerte lähedal või õhupasuna puhumine;
• teki viskamine ühe või mõlema koera peale;
• kutsudes üht koera kiiresti jalutama või autoga sõitma;
• ühe või mõlema koera kergelt pealaele löömine ajalehe või ajakirjaga;
• uksekella helistamine või välisukse avamine (eeldusel, et maja on aiaga piiratud ning koer ei pääse oma territooriumilt välja).

Koera treenimine maiustega õpetab teda reageerima ainult maiustele

Paljud koerad on toidumotivatsiooniga, seega on maiusega premeerimine reeglina hea viis omandada sinu poolt soovitud käitumist. Kui koer on soovitus käitumise selgeks õppinud, saad maiuste andmist järk-järgult vähendada ning kasutada maiuseid ainult vahelduva eduga. Lõpuks võid koera peamiselt kiita hea käitumise eest suuliselt, kuigi vahepeal maiuse kasutamine ei tee halba.

Koerad naudivad ainult rihmata jooksmist

Kuigi koertele meeldib vabalt joosta, võib see teatud olukordades tekitada ohtu ning seda eriti arvestades koera mäluvõime tasemest ning keskkonnast.

Kui oled kindel, et su koer tuleb kutsumise peale alati tagasi, võid lubada koera lahtiselt jooksma. Kui aga mitte, siis naudib koer väga edukalt pikki jalutuskäike või jookse ka rihma otsas.