Koerad ja ujumine

Minul on kõik koerad armastanud ujuda ning sellepärast on mul alati olnud tunne, et ujumine on koertel veres. Tegelikkuses tundub aga, et see päris nii ei ole. Üks asi on see kas koer oskab ujuda, teine aga ka see kas ta naudib seda protsessi. Selgub, et kõik koerad ei ole loomulikud ujujad. Näiteks koerte jaoks, kellel on lühikesed jalad ning pikk keha, nagu näiteks taksid või siis lömmis ninaga tõud (näiteks buldogid ja mopsid), on ujumine väljakutse. Keskmist ja suurt tõugu koerad on reeglina head ujujad.

Siiski, hoolimata tõust, on oluline oma koerale tutvustada vett aegamööda ning kontrollitud keskkonnas. Samuti ei tasu jätta oma koera järelevalveta, olenemata kui hea ujujaga tegu on. Kuigi osad koerad armastavad ujuda ning teevad seda instinktiivselt, siis teised võivad peljata nii ujumist kui vett ning lisaks võib neil olla raskusi vee peal püsimisega. Seega ära kunagi sunni oma koera vette ega ujuma. Minul Faddy on see, kes läheb vette ükskõik kus ning ükskõik millal. Seevastu Oscar on ettevaatlikum ning ujuma läheb ettevaatlikumalt.

Millised tõud on head ujujad?

Nagu juba eelnevalt sai mainitud, siis lühikeste jalgadega koerte jaoks, nagu taksid või siis lömmis ninadega koerad (buldogid ja mopsid), võib ujumine endast kujutada väljakutset. Koerad, kellel on rasked kondid, lai rinnak ning lühike karv – dobermannid, rotveilerid ja buldogid – ei püsi väga hästi vee peal, seega nad kipuvad liigutama ainult oma esimesi käppi ning seetõttu ei liigu väga hästi edasi. Seega nad kipuvad vajuma vee alla, tagumik kõigepealt, mis tekitab neis veel rohkem paanikat. Väikesed tõud võivad samuti vajada abi, kuna neil hakkab kergelt külm ning nad võivad vett peljata. Näiteks ei armasta enamus chihuahua’sid vett, kuna neil ei ole karva ning seetõttu hakkab neil külm. Lisaks ei oska nad ujuda kuna nende käpad on liiga väikesed. Lisaks oma suuruse tõttu on oht, et nad kantakse lainete või hoovustega minema.

Koerad, kellel on pikk karv ning kergem luustik, nagu nt labradorid ja kuldsed retriiverid, püsivad paremini vee peal ning lisaks püsivad nad külmas vees paremini soojana.

Kuidas koerale vett tutvustada?

Olenemata tõust on vaja koeral tutvustada vett järk-järgult ning kontrollitud keskkonnas. Kuna kõikidele koertele ei meeldi ujuda, siis koera vette sundimine võib olla traumaatiline ning veel rohkem suurendada tema hirmu või ärevust.

Kutsika puhul on hea tutvustada talle vett hirmuvabalt ning vanuses 6-16 nädalat. See võib aidata tal veega harjuda ning tekitada positiivsed seosed vees olemisega. Kui su koer on juba vanem aga ei ole varem veega kokku puutunud, siis alusta aeglaselt – kõigest mõni sentimeetrit vett, et ta käpad märjaks saavad – selleks sobib väga hästi näiteks beebivann.

Kui su koer tunneb ennast hästi madalas vees võid sa minna järk-järgult sügavamale. Kasuta kiitust ning maiuseid, et teda vette mineku eest kiita ning püsi ta kõrval juhuks kui ta vajab abi. Kui võimalik, siis leia koht, kus su koer saab järk-järgult sügavamale minna. Kui su koer tunneb ennast vees väga mugavalt, on aeg liikuda edasi ujumiseni.

Kuidas koerad ujuvad?

Kuigi erinevad koeratõud kõnnivad ja jooksevad erinevalt, siis enamus ujuvad samamoodi. Ujumisel on kaks osa – “jõufaas” ehk kus koer lükkab oma käpa läbi vee tagasi, sirutab varbad laiali, et rohkem vett haarata ning siis on “taastumisfaas”, kus ta tõmbab oma käpa uuesti ette, valmistudes selliselt järgmiseks tõukeks.

“Ujumiseks kasutatav maapealne modifitseeritud kõnnak näib olevat tõugude seas stereotüüpne, samas kui maal liikumise kõnnak erineb oluliselt”.

Teadlased kirjutasid, et see on tõenäoline, kuna vees olles ei pea nad tegelema gravitatsiooni või maapinnaga samamoodi nagu siis, kui nad kõnnivad või jooksevad maal. Mõlemal juhul, kui koer õpib ujuma, toeta tema keskosa kuni ta tundub enesekindel ning kasutab kõiki oma jäsemeid ujumiseks. Räägi temaga positiivse ning rahuliku häälega ning jätka kiituste ja vees hõljuvate mänguasjade pakkumist kui ta ringi ujub.

Turvalisus vees

Päästevesti kasutamine koeral võib pakkuda täiendavat turvalisust ning ujuvust koertele, kes õpivad ujuma või kes ei ole tugevad ujujad. Dr. Becker soovitab kasutada käepidemega päästevesti juhul, kui koer ujub looduslikus veekogus (järv või ookean), et kaitsta koera nii tugevate hoovuste kui ka järskude kukkumiste eest. Lisaks saab päästevesti külge kinnitada jalutusrihma või pika nööri, et teda vajadusel kaldale tõmmata kui ta tähelepanu hajub või ta ei jõua ise kaldale.

Isegi kui koer on kogenud ujuja, ära jäta teda järelevalveta ning pea meeles, et ujumine võtab palju füüsilist energiat. Koer võib kiiresti väsida, seega ei tasu lasta tal kaldast liiga kaugele ujuda. Kui sul on bassein, kus koer käib, siis tasub sinna panna kaldtee, mida koer saab väljapääsuna kasutada. Basseini puhul tasub kaaluda selle ümbritsemist aiaga, et koer ei saaks sinna kogemata sisse kukkuda.

Vee läheduses viibides julgustage oma koera alati enne ujumist ning samuti ujumise ajal värsket vett jooma, et vältida basseini, soola või musta vee joomist, mis võib olla kahjulik. Pärast ujumist tasub oma koer loputada ära puhta veega, et eemaldada kloor, sool või muud bakterid, mis võivad nende nahka ärritada või infektsioone põhjustada.

Lisaks ei tasu lasta oma koeral ujuda järvedes, ojades või tiikides, mille pinnal kasvab vetikaid. Kuigi kõik vetikad ei ole toksilised, võib kokkupuude teatud tüüpi sinivetikatega lemmikutel põhjustada eluohtlikke või surmavaid haigusi.

Kasutatud allikad:

• https://www.barkandwhiskers.com/2024-04-19-can-all-dogs-swim/