Koera vanus inimaastates
Ilmselt teavad enamus, et juba aastakümneid on arvestatud, et 1 koera aasta võrdub 7 inimese aastat. Dr. Becker ütleb aga, et tegemist on müüdiga ning see tuleks unustada. Koera vanus sõltub tegelikult tema suurusest ning nad liiguvad sama rütmi ainult kuni 6-nda eluaastani. Siis hakkavad suured koerad kiiremini vananema ning väikesed koerad aeglasemalt. Iseenesest kõlab loogiliselt, aga ma ei üllatuks kui ühel hetkel korrigeeritakse seda tabelit veel. Nimelt on täna suurte koerte all kõik koerad, kes kaaluvad üle 23 kilo. Samas ei ole ma kindel kas 25 kilo kaaluv koer ikka vananeb sama kiiresti kui nt 80 kilo kaaluv koer. Aga murrame siis vähemalt selle müüdi, et koera vanuse inimaastates saab teada lihtsalt tema vanuse korrutamisel 7-ga.
Koerad vananevad kõige kiiremini noorena ehk oma esimese eluaasta jooksul. Kõigest 1 aastane koer võrdub 15 aastase inimlapsega. Koera eluiga on võrreldes meiega väga lühike, seega peaksime me omalt poolt tegema kõik selleks, et tema elu oleks võimalikult terve ja õnnelik. See tähendab, et sa hoolitsed tema immuunsüsteemi eest, pakud talle head ja tasakaalustatud toitu, hoolitsed tema kaalu eest ning suhtud väga tõsiselt ülevaktsineerimisse. Lisaks on oluline teha kodus tervisekontrolli, käia rutiinselt veterinaari juures kontrollis ning rikastada oma lemmiku keskkonda.
Koera vanus
Me kõik teame, et koerad vananevad oluliselt kiiremini kui meie ning siiani on üldlevinud suhtumine, et koera vanuse inimaastates saab kätte korrutades see 7-ga. See aga ei tundu päris õige, sest me teame, et erinevad tõud (peamiselt olenevalt suurusest) vananevad kiiremini ja on lühema elueaga. Ameerika Kennelklubi on välja toonud järgneva tabeli koera vanuse teisendamiseks inimaastatesse:
Esimesel eluaastal küpsevad kõik koerad sama kiiresti ning keskmiselt kulub inimesel sama küpsusastme saavutamiseks 15 aastat. Teine aasta on samuti üsna kiire ehk meie mõttes 9 aastat ning kolmandal eluaastal see vananemisprotsess veidi aeglustub. Nagu ka enne sai mainitud, siis kõik tõud vananevad samas tempos kuni 5-nda eluaastani. 6-ndast eluaastast hakkavad aga keskmised ja suured tõud väikestest kiiremini vananema. 10-ndaks eluaastaks on suured koerad juba ca 10 inimaastat vanemad kui väikesed koerad. 14-ndaks eluaastaks on nende vahe juba 16 aastat.
Kuidas oma koera eluiga pikendada?
Kuna meie koerad vananevad oluliselt kiiremini ning elavad oluliselt lühemat elu, peaksime me tegema kõike, et nende elu oleks võimalikult hea ja õnnelik. Hoolitsedes oma lemmiku immuunsüsteemi eest võid lükata oluliselt edasi ka tõule omaseid haigusi. Näiteks diagnoositi Fentonil just alles (peaaegu 9 aastasena) pannus ehk keratiit, mis tabab koeri vanuses 3-5 aastat. Oleme mõlemad Irenega kindlad, et haigus lõi nüüd välja tänu nõrgenenud immuunsüsteemile ning on suur tõenäosus, et ilma stressita poleks see üldse välja löönud. Loomulikult ei saa me seda kunagi kindlalt teada, aga kuna tegemist on immuunvahendatud haigusega, siis mängib immuunsüsteem selle haiguse puhul igal juhul rolli.
Dr. Becker jagab 5 soovitust, et su koer elaks pika ja terve elu.
Anna toitaineliselt tasakaalustatud toitu
Toidul on ülisuur roll sinu lemmiku immuunsüsteemi ja tervise juures. Kui tahad anda 100% toortoitu, siis veendu, et see on täielikult tasakaalustatud ning et roteerid erinevaid proteiine, muidu riskid toitainete puudujäägist tingitud terviseprobleemidega. Ohutum on kindlasti anda kvaliteetset kuivtoitu + toorest toitu juurde (liha, puu- ja köögiviljad, marjad, seemned jne). Pea meeles, et tooraine kvaliteet on ülioluline. Koerad vajavad optimaalse tervise jaoks kõrge kvaliteediga loomset proteiini ja rasvu ning väikeses koguses puu- ja köögivilju, mis pakuvad nii antioksüdante kui ka kiudaineid. Sinu koer ei vaja sünteetilisi säilitusaineid, värvaineid, lisaaineid, kemikaale ega ka geneetilistelt muundatud toite.
Hoia oma koera tervislikus kaalus
Koerte ülekaal on vaikselt võtmas pandeemia mõõtmeid. Väga tihti omanikud ei saa isegi aru, et nende koer on ülekaaluline ning see mõjutab tema tervist. Probleem saab alguse reeglina kas ületoitmisest (toit kogu aeg ees või portsjonid liiga suured) või siis vale toidu andmisest. Karnivoorina peaks su koera peamine toit olema loomne proteiin ning sinna juurde siis mõõdukalt rasva. Pea meeles, et metsloomade proteiini ja rasva suhe on üldiselt 2:1-le ehk kui loomas on 24% proteiini, siis rasvasisaldus on 12%. Kodustatud loomade puhul on rasvasisaldus oluliselt kõrgem.
Teine aspekt kaalu juures on piisav liikumine. Liikumine hoiab nii sinu lemmiku liigeseid kui lihaseid ning lisaks aitab ära hoida ka ülekaalu. Meie lemmikud on loodud olemaks füüsiliselt aktiivsed, mitte aga diivanikoerad, milleks me neid üha rohkem muudame. Vähene liikumine võib muuhulgas põhjustada ülimat igavust ning vaimse stimulatsiooni puudumist, mis mõlemad võivad põhjustada palju käitumisega seotud probleeme.
Mõtle hoolikalt vaktsineerimisprotokolli peale
Igaüks otsustab oma koera vaktsineerimise üle ise, seega ma ei hakka siin pikalt kirjutama. Lisaks leiab netist väga palju infot ülevaktsineerimise kohta, sellel teemal on palju kirjutanud ka dr. Becker. Oluline on teada, et tegelikkuses tohiks vaktsineerida ainult terveid koeri. Rääkimata allergiatest ja muudest tõsistest haigustest ei tohiks holistiliste veterinaaride kohaselt vaktsineerida ka koeri, kellel on stress (olgu see nt kasvõi koduvahetusest). Ülevaktsineerimine võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Kuigi koer võib elada pikka elu hoolimata iga-aastasest vaktsineerimisest, on paljudel koertel tekkinud ülevaktsineerimisest sarkoomid, autoimmuunhaigused ning teised eluohtlikud haigused.
See ei tähenda, et kutsikaid ei peaks vaktsineerima. Kutsikad peaksid saama oma põhivaktsiinid, et neil tekiks immuunsus. Lisaks on täna võimalik teha tiiter testid veendumaks, et su koeral on kaitse olemas ning seeläbi vältida ülevaktsineerimist. Immunoloogid ütlevad, et immuunsus on kehas olemas olenemata mis tiitrite väärtus on. Nimelt tekivad antikehad siis, kui koer puutub vastava patogeeniga kokku, mitte enne.
Tee koduseid tervisekontrolle ning käi veterinaari juures regulaarsetel visiitidel
Koerad ei saa meile öelda kui nad on haiget saanud või nad tunnevad ennast kehvasti. Seetõttu on oluline viia ise kodus läbi rutiinset tervisekontrolli. See on hea viis märkamaks muutusi oma koera tervises kohe kui need tekivad ja sa saad kiirelt midagi ette võtta. Lisaks on see väga hea sideme tugevdamine oma koeraga.
Üsna tihti minnakse veterinaari juurde alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. See tähendab tavaliselt, et loom on mõnda aega kannatanud ning paljudel juhtudel tähendab ka see seda, et ei ole võimalik haiguse kulgu peatada ega tagasi pöörata. Kuigi kõiki haigusi ei ole võimalik rutiinse kontrolli käigus avastada, on paljusid terviseprobleeme siiski võimalik ära hoida. Dr. Becker ütleb, et iga koer võiks käia 2 korda aastas veterinaari juures kontrollis. Vanem koer või krooniliste terviseprobleemide käes vaevlevad koerad isegi tihedamini.
Rikasta oma koera keskkonda
See tähendab, et su koer peaks oma keskkonnas kogema uudsust, õppimisvõimalusi ning julgustust instinktiivsele, liigispetsiifilisele käitumisele. Erinevad võimalused:
- pakkudes talle erinevat tüüpi mänguasju, mis varieeruvad nii suuruse, kuju, tekstuuri, värvide ja lõhna osas;
- taga talle piisavalt igapäevast treeningut/mänguaega;
- viies ta erinevat tüüpi jalutuskäikudele;
- pakkuda talle regulaarseid võimalusi sotsiaalseks suhtluseks – nt koertepargid, mängimised mõne tuttava koeraga või siis tehes temaga koos agilityt või ninatööd.
Kui sinu lemmiku elustiilis on veel arenguruumi (väga hea selleks on hinnata oma koera elu erinevaid aspekte, mida saad teha heaolupäevikus), siis proovi mõelda mida saad kerge vaevaga muuta, et su lemmikul oleks parem tervis ning eluiga!
Lisa kommentaar