Narkoosivaba hammaste puhastus
Rääkides hiljuti ühe kliendiga selgus, et käis ca pool aasta tagasi narkoosivabas hammaste puhastuses ning hiljuti tõmmati sellel koeral välja päris mitu hammast. Mina olen alati sellesse suhtunud skeptiliselt ning põhjus on üsna lihtne. Ma lihtsalt ei suuda kujutada mitte ühtegi meie koera lubamas kellelgi torkida nende hambaid ise ärkvel olles. Rääkimata, et koer peaks olema rahulik, ta ei tohiks oma suud ega ka keelt väga liigutada. Mulle kõlab see kui võimatu missioon. Lisaks olin juba varasemalt kuulnud holistilisi veterinaare ütlemas, et nende nägemusel on tegemist ainult kosmeetilise protseduuriga. Seega otsustasin ennast teemaga veidi rohkem kurssi viia ning toon allpool ära dr. Judy Morgani põhjendused miks narkoosivaba hammaste puhastus ei ole hea mõte.
Hammaste eest hoolitsemine
Dr. Judy Morgan ütleb, et üle 80% koertest ja kassidest kannatavad mingit sorti periodontaalse haiguse käes kui nad saavad 3 aasta vanuseks. Tema arvamusel on põhjuseks see, et me ei hoolitse lemmikute hammaste eest piisavalt hästi. Ideaalis peaks koerte hambaid pesema 2 korda päevas. Kuldstandardiks peetakse seda, et sa pesed oma koera hambaid 1 kord päevas. Lisaks juhib ta tähelepanu, et see pesemine tähendab hammaste väliskülgede, sisekülgede kui ka pealmise osa harjamist. Ja tegemist on päris intensiivse harjamisega.
Toon siinkohal ka ära mida peetakse periodontaalseks haiguseks. Periodontaalne haigus on hambaid ümbritsevate kudede põletikuline seisund.
Periodontaalseid kui ka muid hammastega seotud probleeme on väikestel koertel oluliselt rohkem kui suurtel. Dr. Morgani sõnul on keskeas väikeste koerte hambad nii halvas seisus, et reeglina pole muud varianti kui hambad välja tõmmata. Suurte tõugude võivad probleemid alata alles alates 9 aasta vanuselt. Lisaks tasub arvestada, et osadel tõugudel on väga suur eelsoodumus hammaste probleemide tekkeks (sh katt ja hambakivi) ning seda olenemata sellest kui palju sa ise vaeva näed. See muidugi ei tähenda, et hammaste eest ei peaks hoolitsema. Pigem vastupidi ehk hammaste eest tuleks sellisel juhul hoolitseda veel rohkem ning kasutada ka toetavaid lisandeid.
Rusikareegel on see, et mida väiksem koer, seda rohkem on probleeme. Väiksematel koertel on nõrgemad hambad, nõrgemad igemed ning nõrgemad lõualuud. Seevastu suurtel tõugudel on tugevamad hambad, tugevamad igemed kui ka tugevamad lõualuud. Seega peaksid sa tegema endast kõik oleneva, mis aitab hambakivi lõhustada ning aitab tugevdada hambaid, igemeid ning lõualuid.
Hammaste puhastus – toetavad lisandid
Toetavad lisandid ei asenda küll pesemist aga võivad aidata kaasa hammaste korrashoiule. Need toetavad lisandid on söödalisandid (nt merevetika tabletid) või siis vette lisatavad vahendid. Küll aga peaksid igal juhul jälgima toodete koostist. Dr. Morgan ütleb, et turul on tooteid, mis on küll mõeldud loomadele, kuid sisaldavad näiteks ksülitooli, sorbitooli või värvaineid. Sama kehtib ka hambapasta osas. Näiteks Eestis oli veel mõnda aega tagasi müügil loomadele mõeldud hambapasta, mis sisaldab titaandioksiidi. Titaandioksiid tunnistati paar aastat tagasi inimeste tervisele ohtlikuks ning inimestele mõeldud toodetes ei tohi seda enam kasutada. Kuna meie lemmikud on aga “plastmassist” ehk seaduse mõttes asjad mitte elusolendid, siis lemmikute toodetes on see endiselt lubatud.
Lisaks toetavatele lisanditele aitavad hammaste puhtana hoidmisele kaasa toorete lihaste kontide närimine või siis hammastele ohutud närimismaiused. Väikesed tõud kipuvad närima vähem (minu kogemusel) ning see annab kindlasti oma panuse hammaste probleemidesse. Mina soovitan alati harjutada juba kutsikat närima – nii tooreid lihaseid konte kui ka kuivatatud närimismaiuseid. Kui kutsikas harjub närima, siis ta närib hea meelega ka täiskasvanuna.
Kassidega on veidi keerulisem aga dr. Morgani sõnul sobib kassidele väga hästi kõri (kalkun, part, kana) kuna see on kaetud kaltsiumiga. Kui kass seda närib (olgu toorelt või küpsetatult) aitab see kaltsium lõhustada hambakivi.
Kui ohtlik on narkoos?
Peamine põhjus miks narkoosivaba hammaste puhastus kõlab hästi on hirm narkoosi ees. Keegi meist ei taha niisama oma lemmikut narkoosi panna, aga dr. Morgan ütleb, et korralikuks hammaste puhastuseks on seda vaja teha. Seda kardetakse eriti juhul, kui lemmikul on kaasuvaid haigusi.
Dr. Morgan ütleb, et kui sa lähed aga välja õppinud spetsialisti juurde, kes teab mida ta teeb ning muuhulgas oskab ka lemmikut vajadusel elustada, siis ei peaks sa muretsema. Ta ütleb, et temal isiklikult on oma 36 aasta pikkuse kogemuse ajal olnud 2 anesteetilist (narkoosi) surma. Mõlemad olid kassid. Ta rõhutab, et kassid suudavad imehästi varjata südamehaigust. Seetõttu on kasside puhul soovitatav teha enne narkoosi ehhokardiograafia. Kõikidel loomadel on soovitatav teha vereanalüüsid ning kere röntgen ning seda eriti vanemate loomade puhul. Vereanalüüs ning röntgen aitavad veenduda, et lemmikul ei ole mingit muud terviseprobleemi.
Kui sa viid oma koera spetsialisti juurde, siis sa võid ka paluda, et juures oleks anestesioloog, kes seda koera kogu protseduuri ajal jälgib. Lisaks soovitab ta enne protseduuri küsida küsimusi. Kes protseduuri läbi viib? Kes looma jälgib? Mida lemmiku kaitsmiseks tehakse? Dr. Morgan rõhutab, et väga oluline on et sa saaksid kogu protseduuri aja jooksul telefoni vastu võtta. Seda siis selleks, et kui selgub, et on vaja mingid hambad välja tõmmata, saavad nad selleks nõusoleku.
Narkoosivaba hammaste puhastus
Peamine põhjus miks dr. Morgan ei soovita narkoosivaba hammaste puhastust on küsimus mida peaks küsima endalt kõik lemmikloomaomanikud, kes seda kaaluvad. Kui põhjalikult on neid hambaid võimalik puhastada kui loom on ärkvel? Sarnaselt hammaste pesemisele on vaja pääseda ligi nii hammaste välisküljele kui siseküljele (nii ülemised kui alumised hambad) ning lisaks ka hammaste pealisosale. See aga tähendab, et koer peab olema nii rahulik, et ta laseb võõral inimesel torkida metallist vahenditega enda hammaste kallal ilma oma pead järsult liigutamata või keelega järske liigutusi tegemata. Need puhastusvahendid, millega kattu eemaldatakse on väga teravad. Lisaks peab protseduuri käigus pääsema ligi absoluutselt igale hambale ning muuhulgas ka igemejoone alla.
Lemmikule on väga keeruline selgeks teha ka seda, et ta ei muretseks, sest see protseduur teeb küll hetkel veidi haiget kuid sa tunned ennast pärast paremini.
Loomulikult on olemas inimesi, kes on selles väga osavad ning on nö loomalausujad. Loomad tunnevad end nende seltsis hästi ning lubavad paljut teha. Aga kas ka nemad pääsevad igale poole kuhu nad peaksid pääsema? Pea meeles, et korralikuks hammaste puhastuseks on vaja pääseda ka igemejoone alla.
Täiendav narkoosiga hammaste puhastus
Teine põhjus miks dr. Morgan narkoosivaba hammaste puhastust ei poolda on see, et kui nad peaksid puhastuse käigus leidma logiseva või valutava hamba, pead sa täiendavalt tegema ka narkoosiga protseduuri. Lisaks rõhutab dr. Morgan, et 75% periodontaal ning hammaste haigustest on allpool igemepiiri. See tähendab, et seda ei näe palja silmaga.
Osadel koertel avastatakse näiteks röntgeni käigus, et hammas näeb küll pealt ilus välja aga juur on katki. See aga tähendab valulikku hammast, mida keegi ei näe ega tea, et see valus hammas seal on. Seega kõiki probleeme näeb tegelikult alles siis, kui hammastest tehakse röntgen. Väga valusad on ka logisevad hambad ning sellise koeraga ei tohiks kindlasti minna narkoosivabasse hammaste puhastusse. Logiseva hamba korral võib hambakivi olla ainus asi, mis seda hammast üldse omal kohal hoiab.
Narkoosivaba hammaste puhastuse korral nähakse ning seega ka puhastatakse ainult seda, mis on ülevalpool igemepiiri. Seega on sellise puhastuse käigus näha kõigest 25% hammaste haigustest.
Kõigest kosmeetiline protseduur
Dr. Morgan ütleb, et narkoosivaba hammaste puhastuse korral on tegemist ainult kosmeetilise protseduuriga. Lisaks kahjustab see hammast kui pärast hambakivi eemaldamist jäetakse poleerimine tegemata. Nimelt kraabitakse ja kahjustatakse hambakaabitsa kasutamisel hamba emaili. Nendele nö söövitusmärkidele on hambakivil ja -katul hoopis parem kinnituda. Seega, kui peale puhastust ei toimu poleerimist, jäävad need söövitusmärgid alles ning kokkuvõttes suurendad sa hambakivi ja -katu tekke võimalust.
Dr. Morgan rõhutab, et poleerimine peab olema osa protseduurist!
Kokkuvõtteks
Kui sa tahad korralikku hammaste puhastust, kus päriselt veendutakse kas su lemmiku hambad on korras, siis vali narkoosiga hammaste puhastus. Mina isiklikult viiksin koera selleks protseduuriks just hambaarsti juurde, kes teab hammastest rohkem kui keegi teine. Ma saan aru ka sellest narkoosi hirmust. Mul olid samad hirmud. Kuna ma aga pidin hiljuti just Oscari laskma narkoosi panna, siis oma ala spetsialist võtab selle hirmu väga kenasti maha. Ta kuulab südametööd ning otsustab selle järgi kas see koer kannatab narkoosi või mitte. Oscari puhul ütles mulle arst – tema südametöö on väga tugev, seega ma narkoosi pärast ei muretse. Ning ei muretsenud ka mina. Küll aga rõhutan ma veel korra – ma usaldaks sellised spetsiifilised toimingud alati eriarsti kätte.
Kui kõike eelnevat arvesse võttes otsustad sa endiselt narkoosivaba hammaste puhastuse kasuks, ole kogu aeg oma lemmiku juures, jälgi kuidas protseduuri tehakse, kas nad puhastavad kogu hamba pinda (ka sisekülge), kas nad poleerivad hammaste pinda, kas su lemmik proovib mingites olukordades eemale tõmmata, kas mõni hammas tundub valulik jne.
Allpool igemepiiri võib toimuda paljut, mida me ei näe ning mille olemasolust me teadlikud pole. Seega tasub otsida ükskõik milliseid hambavalu märke – toidu maha pillamine, toidu närimine pea küljele kallutatult, võpatamine, hamba katsumisel eemale tõmbumine.
See artikkel on hea lõpetada dr. Morgani õpetusega kuidas hambavalu kodus märgata. Selleks võta hambatikk ning torgi selle vatiotsaga hamba alumist või ülemist osa ehk seda, mis on igeme piiril ning tee seda nii väljast- kui seestpoolt. Periodontaalhaigusega on tegu kui igemed katsudes veritsevad, kui koer võpatab katsudes ning ka siis, kui hammas logiseb õrnalt. Vatitikuga katsumine on leebem viis kui koputada hammast metallvahendiga. Pea meeles, et logisev hammas on valus! Kui vatitiku kasutamisel tekib veri, on tegemist periodontaalse haigusega ning seda ka juhul, kui sa ei näe hambal palju hambakivi ega -kattu.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar