Üleliia näljane koer?
Nagu me kõik teame, siis koerad on erinevad. Nii on ka nende söömisharjumused. On koeri, kes on nagu tolmuimejad ja siis on koeri, keda on toiduga üsna raske motiveerida. Osad tõud on oma loomult tolmuimejad, nendeks on näiteks labradorid ja retriiverid. Siiski on meie kogemus näidanud, et kui koer saab toidust kõik vajaliku kätte, siis ei ahmi nad toitu enam nii palju kui varem. Lugesin hiljuti Karen Shaw Beckeri artiklit üleliia näljasest koerast. Selgub, et see võib olla tingitud ka tervislikust seisundist. Nagu ikka, alati tasub tervislikud seisundid lasta veterinaaril üle kontrollida. Seda tasub kindlasti teha juhul, kui su koer tundub kogu aeg näljane, sööb hästi, aga kaotab kaalu. Kui tervis on kenasti korras, siis on mõistlik juba vaadata üle toitumine. Kindlasti pea meeles, et toiduvahetuse tulemused ei tule kiiresti. Igal juhul tuleb anda vähemalt 30 päeva teist toitu, et aru saada kas ja kuidas toit toimib. Aga läheme nüüd artikli juurde.
Koer pärineb hundist ning nende DNA kattub üle 90%. Teadaolevalt suudab hunt süüa korraga isegi 25% oma kehakaalust. Seega on hunt harjunud pidusöök-ja-nälg dieediga ehk söövad korraga palju ning siis paastuvad mitu päeva. Ka meie lemmikud võivad käituda samamoodi ehk kui toitu on palju saadaval, siis nad söövad kõhu täis ning peidavad üleliigse toidu ära (matavad maha) ning samuti võivad varastada ripakile jäetud toitu (nt köögi prügikast).
Kuna osad koerad võivad oma nukra mineviku tõttu pidanud taluma nälga, võivad osad neist muutuda “toiduahneks”. Nende koerte puhul võib olla ka keeruline aru saada miks nad nii aplad toidu osas on. Selleks võib olla hirm alatoitumise ees, ta võib saada toitu, mis ei paku talle kõike vajalikku või ta on lihtsalt manipuleerib oma omanikuga.
Näljane koer ja erinevad terviseprobleemid
Cushingi sündroom
Tegemist on hormonaalse häirega, mille puhul vabastavad neerupealised liiga palju kortisooli. Kortisool on oma olemuselt võitluse- või põgenemise hormoon. Tavapäraselt vabastavad neerupealised kortisooli väikestes kogustes, reageerides olukorrale kas koer peaks pidama lahingut või siis põgenema enda elu eest. Kroonilise stressi puhul vabastavad neerupealised liiga palju kortisooli korraga ning see viib kortisooli püsiva liigse vabastamiseni. Üleliigne nälg on üks Cushingi sündroomi sümptomitest ning sel juhul põletab keha liigselt glükoosi.
Diabeet
Dr. Beckeri sõnul on tüüp 2 diabeet koertel, kes lähenevad keskeale ning eakale vanusele, üsna tavaline. Diabeet koertel on tulemus eluviisist, mistõttu insuliini ei toodeta enam piisavalt või siis keha ei suuda insuliini tõhusalt kasutada. Suurim põhjus diabeedi tekkeks on ülekaalulisus. Liigsed süsivesikud muutuvad lemmiku kehas suhkruks ning see võib lõpuks viia diabeedini. Seetõttu on oluline, et toit on lemmiku jaoks hästi omastatav. Teine diabeedi põhjus on vähene füüsiline tegevus – see käib reeglina käsikäes ka kehva toitumisega.
Hüpertüreoidism
Seda esineb eelkõige vanematel kassidel. Koerte puhul on see üsna haruldane seisund ning enamasti on põhjuseks kilpnäärmekasvaja, mis toodab liigset kilpnäärmehormooni. Teoreetiliselt võib põhjuseks olla ka kilpnäärmehormooni tarbimine toorest toidust, aga seda esineb väga harva.
Kilpnääre mõjutab väga suurt osa sinu lemmiku kehas – kehatemperatuuri, südame löögisagedust, toidu kasutamist ning lisaks veel muid funktsioone. Hüpertüreoidismi puhul eritab nääre liiga palju hormooni, mis põhjustab pidevat metaboolset üliaktiivsust. Tulemusena kaotavad lemmikud hoolimata pidevast näljatundest tavaliselt kaalu, joovad liiga palju vett, urineerivad palju, neil on suurenenud südamerütm ning võib esineda ka oksendamist. See vajab kindlasti ravi, vastasel korral võib põhjustada nii südame- kui ka neerupuudulikkust.
Eksokriinne pankrease puudulikkus
Pankreas toodab nii insuliini kui ka erinevaid ensüüme, mis tagavad toidu seedimise. Ensüümid nagu amülaas, lipaas, tripsiin ja himotripsiin on seedeprotsessi jaoks olulised ning võimaldavad toidust saadud toitainetel imenduda ning viiakse kehasse kudedele kasutamiseks.
Söömisel saadab pankreas signaali seedeensüümide vabastamiseks, mis liiguvad seejärel peensoolde. Seal hakkavad nad toiduosakesi lagundama. Antud terviseseisundi korral pankreas ei tooda kas piisavalt või siis üldse mitte seedeensüüme. Kui ei ole piisavalt või siis üldse seedeensüüme, siis toit ei lagune piisavalt, et need saaks soole seina kaudu imenduda. Seega ei jõua toitained vereringesse ning ei varusta kudesid toiduga. Suur osa toidust jääb seedimata ning väljub kehast väljaheitega.
Peamised sümptomid mis sellele terviseseisundile viitavad hõlmavad kaalulangust, pidevat näljatunnet, ebameeldiva lõhnaga vedelat väljaheidet ning kehva karvkatte seisundit. See seisund vajab kindlasti ravi, ilma selleta võib lemmik sõna otseses mõttes nälga surra.
Dieedi tähtsus
Toidu osas on väga oluline välja selgitada mis on hinnanguliselt toidu omastatavuse protsent. Kuigi toidud võivad tunduda samasugused, siis on teada, et tooraine kvaliteet mängib väga suurt rolli. Lisaks on ka näiteks väga suur vahe kas kartul on enne kuivtoitu lisamist töödeldud (nt kuivatatud) või mitte ehk ka see mängib rolli toidu omastatavusel.
Kindlasti tuleb aga ka meeles pidada, et kuigi koerad suudavad taimseid proteiine töödelda, siis ta ei suuda teha seda sama hästi kui loomset proteiini. Seega tasub vähemalt vaadata, et toidus ei oleks süsivesikuid üleliia palju. Lisaks jälgi ka tooraine kvaliteeti (inimtoidu kvaliteet, GMO vaba jne).
Tihtipeale kasutatakse rohkem kiudaineid just seetõttu, et see annab koerale vähem energiat ning peaks olema lihtsam kaalu langetada. Siiski on tuvastatud ka, et liiga vähe proteiini ja liiga palju süsivesikuid võivad olla halva käitumise süüdlaseks. Olgu nendeks siis toidu kerjamine, toidu varastamine ning prügikastis tuulamine. Selle põhjuseks võib olla aminohapete puudulikkus. Samal põhjusel ei tasu võimalusel koera toidust välistada ka kana, sest kana on loomsetest proteiinidest kõige aminohapete rikkam.
Kiudaine võib küll ajutiselt tekitada täiskõhutunde, aga jätab rakutasandil lemmiku alatoitunuks. Toitainete krooniline puudus võib kaasa tuua pideva näljatunde. Tulemuseks on sul kodus üleliia näljane koer.
Minu soovitus on kindlasti oma lemmikule vähemalt kord nädalas anda toorest toitu (liha, subproduktid ning miks mitte ka lihaseid konte)!
Näljane koer ja kuidas teda aidata?
Kui terviseprobleemid on välistatud ning oled veendunud ka, et ta sööb nii nagu oma liigile kohane, siis võib tegemist olla lihtsalt õpitud käitumisega. Siinkohal pead vaatama iseendale peeglist otsa, sest suure tõenäosusega oled sa ise sellest kujundanud talle harjumuse.
Dr. Beckeri soovitused:
- ignoreeri kerjamist – sellele käitumisele ei tohi reageerida, sest muidu ta ei lõpeta seda tegevust kunagi. Kerjamise miinus on ühtlasi see, et riskid ülekaalulisusega, pakkudes liigselt toitu/maiuseid;
- kasuta toidumotivatsiooni koolitamiseks – vähemalt kord päevas võiksid oma koeraga teha trenni. Ta õpib üsna kiiresti uusi käsklusi ja trikke, kui sellega kaasnevad snäkid. Oluline on aga see, et peaksid kasutama tervislikke snäkke (nt külmutatud herneid);
- tee ennast huvitavamaks kui toit – aita tal unustada toit. Mängi temaga, vii ta mõnusale jalutuskäigule või autosõidule.
Peamine soovitus on see, et sa pead oma koera armastama rohkem kui ta armastab toitu ning seeläbi mitte toetama tema toitu otsivat käitumist ega teda üle toitma. Parim, mis sa oma lemmiku jaoks saad teha, on suunata tema energia ja tähelepanu treenimise, liikumine, mängu ja muude mittetoitudega seotud tegevuste suunas.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar