Lemmikloomatoidu säilitamisest

Sattusin nägema Dr Karen Beckeri ja Rodney Habib’i videot lemmikloomatoidu hoiustamise probleemidest. Kes ei tea, siis Karen Becker on holistiline veterinaar ning mulle isiklikult on ta jäänud silma oma teistsuguse lähenemise poolest. Nt ei poolda tema loomade varast kastreerimist ja steriliseerimist ning räägib ausalt võimalikest ohtudest. Minu jaoks on ta täielik oma ala spetsialist, keda tasub kuulata. Rodney Habib on internetikuulsus, kes on tuntud loomaaktivismi poolest. Oleme ka varasemalt toidu säilitamisest rääkinud, aga teeme sel korral videost lühiülevaate – veidi uut infot ja häid mõtteid tuli siit ka minu jaoks.

Paljud probleemid lemmikloomatoiduga saavad alguse sellest, et enamus inimesi säilitab lemmikloomatoitu kas garaažis või kuuris.

Sisuliselt tehakse 3 peamist viga:

• säilitamise asukoht
• säilitamise anum
• säilitamise aeg

Kuivtoidule piserdatakse õli ja rasva krõbinatele peale (mitte ei segata sisse) ning seda tehakse kahel põhjusel:

• meeldivuse suurendamiseks (lõhn, maitse)
• täitmaks miinimum toitumise nõuded (nt omega rasvhapped)

See rasvade peale piserdamine toob endaga aga kaasa ka võimaliku riski. Selleks, et lisatud rasvad ei hakkaks rääsuma, lisatakse toidule juurde ka säilitusaineid.

Säilitusained

Säilitusained jagunevad sisuliselt kaheks – sünteetilised (säilivad 24 kuud) ja looduslikud (12 kuud). Sünteetilised säilitusained on BHA (butüülhüdroksüanisool ehk E320), BHT (butüülhüdroksütolueen ehk E321) ja etoksükiin. Looduslikud säilitusained on tokoferoolid, roheline tee ja rosmariini ekstrakt.

Sünteetilised säilitusained on super odavad ning sellega on võimalik hoida tootmiskulud madalad (odavam lõpphind). Sünteetilisi säilitusaineid ei taha oma lemmiku toidu pakendil näha terviseteadlik loomaomanik. Nt looduslikud säilitusained maksavad umbes 3 korda rohkem kui sünteetilised!!!

Etoksükiin on väga tihti lemmikloomatoitudes peidetud kujul ehk kalajahus. Kui toit sisaldab kalajahu, on suur võimalus, et toit sisaldab ka etoksükiini. Kalajahu kasutamisel märgib tootja enda pakendile koostisainena küll kalajahu, aga ei märgi etoksükiini, kuna tema ei ole seda toidule lisanud. Ainus võimalus aru saada, on saada info kalajahu tootjalt.

Mida tähendab parim enne?

Parim enne tähendab seda, et tootja garanteerib, et toitained püsivad selle ajani toidus (kui kotti ei ole avatud). Koti avades hakkab aga aeg tiksuma. Uuringud ütlevad, et koti avamisest 1 nädala jooksul algab oksüdeerumise protsess, 2 nädalaga on oksüdeerumine juba käimas, 4 nädalaga on see täies hoos ning 6 nädalaga toimub kotis totaalne mürgine rääsunud rasva pidu.

Kolm avatud koti vaenlast:

• õhk – kohe, kui koti avame hakkab “pidu” peale
• kuumus – mida soojem on hoiustamise temperatuur, seda kiiremini hakkab toimuma rääsumine
• niiskus – mida madalam on niiskus, seda väiksem on seente vohamise tõenäosus ja kiirus.

Kotid ehk toidu pakendamine

Sisuliselt leidub täna kolme sorti toidukotte:

• plastifitseeritud ehk lamineeritud paberkott – kõige odavam ning kõige kehvem kott
• tavaline plastikkott – veidi parem kott, kui plastifitseeritud paberkott
• fooliumiga vooderdatud kott – kõige turvalisem ning kõige kallim. See hoiab kõige paremini eemal toidust kemikaalid.

Toidu hoiustamine

Uuringutest selgub, et 90% koeraomanikest üle maailma hoiustavad toitu konteineris valesti. Nimelt ei ole konteiner mõeldud toidu sinna sisse valamiseks vaid koos kotiga hoiustamiseks (eriti just plastiku puhul). Algselt olid konteinerid mõeldud näriliste & putukate eemal hoidmiseks.

Plastiku häda on see, et plastik on poorne ning needsamad rasvad, mis krõbinate peale piserdatakse, satuvad pooridesse ning hakkavad seal oksüdeeruma ja rääsuma. Lisaks sellele võib juhtuda, et sa oled hoiustamiseks valinud vale plastiku.

Nimelt igal plastikul peab seadusest tulenevalt olema peal kolmnurk märgis, mille sees on number. Nt kui kolmnurga sees on 1, tähendab see seda, et toit tohib selle plastikuga kokku puutuda ainult 1 kord (nt plastist veepudelid)! Korduv kasutamine on ohtlik just seetõttu, et plastist eralduvad mürgid imbuvad korduval kasutamisel toitu. Võimalikud kaasnevad tervisemured – tohutud endokriin ehk hormonaalsed probleemid, tohutud autoimmuunprobleemid ning maksa- ja neerukahjustused.

Pea meeles – toidu klassiga plastik kannab numbreid 1, 2, 4 ja 5 (1 siis ühekordseks kasutamiseks). Plastik numbritega 3, 6 ja 7 ei ole saanud luba toidu hoiustamiseks.

Prügikastid on väga populaarne viis toidu hoiustamiseks (just hiljuti nägin sama soovitust ka FB koerainimeste grupis). Küll aga tuleb meeles pidada, et prügikast on plastik numbritega 3, 6 või 7 ehk see ei ole sobiv toidu hoiustamiseks! Kindlasti ei tohi kasutada ka prügikotti prügikasti sees, kuna rasv imbub läbi koti ning kokkuvõttes tekib seal sees suur mürkide paraad.

Usalda oma koera – kui su koer järsku enam seda toitu ei taha, siis võib toit olla juba oksüdeerunud ehk rasv rääsunud. Lisaks suudavad koerad ka osad kemikaalid oma ninaga välja selekteerida seega kui su koer enam toitu ei söö, vaata üle toidu hoiustamise viis.

Soovitused säilitamiseks

Peamine soovitus on avatud kotist toit ära toita 1 kuu jooksul! Kui su koerale jagub toidust kauem, kaalu väiksema koguse ostmist!

Kui ostad suure koti toitu, siis parim viis toksilise reaktsiooni ära hoidmiseks on panna toit sügavkülma. Külm ja pimedus vähendavad oksüdeerumist! Tootjad reeglina ei jaga seda soovitust, kuna kardavad hallitust. Hallitus võib tekkida juhul, kui võtad koti välja, lased veidi sulada ning siis paned uuesti sügavkülma tagasi – seda kindlasti teha ei tohi! Toit peaks olema sügavkülmas kuni selle tarbimiseni. Seega, kui paned sügavkülma nt 2-3 kuu koguse, siis jaga kohe need 1 kuu toiduportsudeks.

Teine variant on osta väiksema koguse kaupa. Kui sul rahaliselt ei ole võimalik osta toitu, mis on alumiiniumvooderdusega kotis, siis vala toit kodus ümber klaaspurki. Klaaspurk on mürgivaba viis hoiustamiseks. Klaaspurki säilita jahedas, kuivas ja pimedas.

Kui pead rahaliselt ostma suurema koguse toitu, siis pane võimalikult palju toitu klaaspurkidesse, ülejäänud kotist suru võimalikult palju õhku välja ning sulge see võimalikult õhukindlalt. Kui võimalik, pane sügavkülma. Anna endast parim, et hoida toit ohutu, kuiva ja külmana.

Peale igat kasutuskorda tuleb hoiustamisanum ära pesta!

Ära sega erinevate partiide & kottide toitu – alati vana toit lõpuni, siis anum puhtaks ning alles siis uus toit anumasse!

Märgtoidu säilitamine

Kinnisena säilita tavalisel riiulil. Kui aga avad, hakkab seal pidu käima (eelmine kord tõime ära, et kui toit on jäänud toatemperatuurile vähemalt 4 tunniks, siis viska see ära). Dr Karen Becker soovitab märgtoidu avamisel säilitada kas roostevabast terasest anumas või klaaspurgis (kaanega suletavad). Uuringud on näidanud, et ka metall võib lekitada endokriinseid häireid põhjustavaid kemikaale lemmikloomatoitu.

Märgtoitu ei soovitata jätta külmkappi seisma kauemaks kui 3 päeva. Kui tead, et jääb pikemaks, siis külmuta ära – kasuta nt inimtoiduks mõeldud silikoonist vorme või jääkuubiku aluseid. Välja võttes lase enne lemmikule andmist sulada, et loom tunneks lõhna.

Lõpetuseks

Mina igal juhul vaatasin oma plastikust säilitusnõu üle (Ossu holistiline toit on väikeses koguses köögikapis) ning sellel on õnneks kolmnurga sees number 5 ehk täitsa toidu klassiga anum. Küll aga täna hommikul tõstsin märgtoidu ümber klaasist anumasse ehk enam ei säilita metallpurgis :). Loodetavasti jääb see harjumus ilusasti külge ning ka mu neljakäpalised hindavad seda žesti!

Videot saad vaadata SIIT.

Meie eelmise postituse samal teemal leiad SIIT.