Vähidiagnoos ning viimased valikud
Iga lemmiku haigus on raske, aga olles ise seisnud oma koera puhul silmitsi vähidiagnoosiga ning tehes läbi ka 19 nädalat keemiaravi koos temaga, julgen öelda, et üks karmimaid diagnoose lemmikute puhul on just vähidiagnoos. Nimelt on täna Eestis üksikud veterinaarid, kes on vähile spetsialiseerunud ning ka nemad ütlevad üpris üheselt – koeral vähidiagnoosi puhul me ei räägi üldiselt ravist, vaid me räägime eluea pikendamisest. Keemiaravi doosid on oluliselt väiksemad kui inimeste puhul ning seega koertel ei kuku ära karvad, ainsana võivad ära kukkuda vurrud.
Minu eelmine koer sai lümfivähi diagnoosi ning diagnoosi saamisel oli mul sisuliselt kaks valikut. Kas proovime keemiaravi või arvestan, et mu koer sureb ilmselt järgmise 3-4 nädala jooksul (lümfivähk on nimelt üks kõige kiirema levikuga vähk). Loomulikult valisin ma keemiaravi ning minul vedas, sest minu koer talus keemiaravi ülihästi – tal ei iiveldanud, ta sõi, jõi ja liikus nii nagu täiesti terve koer. Meie arst rääkis aga ka lugusid, kus koer ei talunud üldse keemiat, sest sisuliselt koeral iiveldas 5 päeva peale keemiaravi seanssi ning 7 päeva pärast oli vaja saada uus doos. Seega kõigil ei lähe nii hästi ning reaalselt ei ole võimalik aega juurde osta.
Küll aga käib vähidiagnoosiga kaasas ka see, et mis hetkel teha see otsus, et lasta koeral minna. Mina olen kõikidele oma koertele lubanud, et kui ma näen, et neil on valus ja raske ning on aeg lasta neil minna, siis minu valu ei mängi rolli ning teen seda, mis on nende jaoks parim. Pisarad silmis olen ma kahe koera puhul ka sellest lubadusest kinni pidanud. Otsuse tegemine ei ole kunagi olnud kerge aga minu jaoks on nende heaolu olnud alati olulisem. Ma väga tahaks, et meil oleks inimeste puhul olemas sama võimalus ehk kui on näha, et inimene kustub iga päevaga, siis meil oleks võimalik lasta oma lähedasel minna, mitte vaevelda valudes.
Hiljuti sattusin lugema Dogs Naturally Magazine artiklit teemal “Kui on aeg: valikud vähiga koertel elu lõpul” ning sain täpselt aru millest autor Edward Bassingthwaighte (holistiline veterinaar) räägib. Toon allpool ära peamised punktid.
Vähidiagnoos – vähk kui haigus
Vähk on veider haigus ning enamus juhtudel tuleb vähidiagnoos nagu välk selgest taevast. Ühel päeval on su koeraga kõik korras ning järgmisel päeval järsku ei ole. Võid avastada ühe väikese mügariku ning uurides avastada, et koer on kasvajaid täis. Või siis avastad ühe mügariku, mis hakkab agressiivselt kasvama. Seega tasub igasuguseid mügarikke jälgida. Vahemärkusena – Bemmu tervisest ma ei saanud kuidagi aru, et tal on lümfoom, ainsaks märgiks oli kahe lümfisõlme suurenemine.
Invasiivse vähi korral ei pruugi sul olla lõpliku otsuse tegemiseks palju aega – sul võivad olla kõigest mõned päevad, nädalad või kuud. Samas on ka vähke, mis kasvavad tunduvalt aeglasemalt. Näiteks pärasoole vähi puhul antakse isegi ilma ravita aega 2-3 aastat. Aeglaselt arenevate vähkide puhul on aga mõistlik võimalikult palju toetada koera tervist looduslike vahenditega. Ma olen väga tänulik, et meie juurde pöördus üks pere, kelle koer on saanud sellise diagnoosi ning saan neid sellel teekonnal toetada.
Võimatu, aga halastav valik
Nagu varasemalt juba mainitud, siis peaaegu kõik vähidiagnoosid viivad lõpuks sind selle otsuse tegemiseni. Lõpliku otsuseni, millest ei ole võimalik enam tagasi pöörduda. Kõige halastavam ja ilusam kingitus, mida oma vanale sõbrale kinkida saate. Vabastada ta kannatustest.
Selle otsuse tegemine on kõige raskem, mida pead tegema. Ma tean, ma olen selle teinud. Ja kogu see kolm päeva, mis jäi otsuse tegemise ning läbi viimise vahele, ma mõtlesin, et kas ma teen ikka õige otsuse. Samas, ma nägin, et tal on valud ning ta ei ole selline nagu varem. Seega ma teadsin, et see on õige otsus ning on aeg aidata tal minna (loomulikult meeletu koguse pisarate saatel).
Kuidas aru saada millal on õige aeg?
Edward Bassingthwaighte käib enda klientidega läbi järgmise protsessi, mis aitab omanikel otsustada millal on parim hetk aidata vähidiagnoosiga koer üle vikerkaare. Ta palub oma klientidel vastata järgnevale küsimusele:
Kas kannad endaga süümepiinu minevikust, kui pidid mõne oma koera magama panema?
Tema selgitus – kui omanikud ei tunne süütunnet, et nad tegid seda liiga vara, siis tunnevad nad süütunnet, et nad tegid seda liiga hilja. Aga, iga kord, kui sa teed selle otsuse, siis õige aeg on see, kui sina ise otsustad, et nüüd on see hetk.
Ta ütleb, et isegi kui tunned süütunnet, et oled selle otsuse teinud kas liiga vara või liiga hilja, siis sa pead endale andestama – täielikult ning just praegu! Ta leiab, et süütunne võib olla suur probleem sinu koera jaoks, kuna süütunne võib hägustada sinu nägemust sellest, millal on õige hetk sinu järgmise koera jaoks. Ta ütleb, et olukorrad, mil oled aidanud oma sõbral armuga surra… viis sind ideaalse aja valimiseni (isegi, kui see hetkel nii ei tundu).
Elukvaliteet vähidiagnoosi puhul
Vähidiagnoosi puhul tuleb kindlasti arvestada ka valuga ning meie kui omanike asi on aidata valu leevendada ning seda kindlasti vähi lõppstaadiumis. Sellistel hetkedel tuleb appi võtta kõik võimalikud ravimid (täpselt nii tugevatoimelised, kui vaja). Tol hetkel peab sul olema palliatiivse ravi (toetus- ja taastusravi) mõtteviis. Ning ei tohiks keskenduda kõrvaltoimetele, kuni need ei ole ilmsed (siis tuleb proovida teisi ravimeid). Valu vaigistamine on kõige olulisema tähtsusega, kui ta on lähenemas lõpule.
Edward Bassingthwaighte ütleb ilusasti, et kui koer saab valuga hakkama ning tundub õnnelik, on kaasatud sinu tegemistesse ning sööb hästi, siis on okei teda veel endaga hoida.
Küll aga ütleb ta ka seda, et su koer saab ise anda teada kui ta enam ei jaksa. Vaata kas su koera silmadest on valgus kadunud? Sa pead olema valmis teda lahti laskma. Sinu koer armastab sind nii palju ning ta hoiab iga küünega elust kinni, kui tunneb, et vajad teda. Kui klammerdud emotsionaalselt oma koera külge, muudab see kogu protsessi kõigile palju raskemaks.
Mõned märgid, et on õige aeg
Edward Bassingthwaighte ütleb, et mõnikord pead sa peaaegu teesklema, et tegemist on kellegi teise koeraga, kuna see aitab sul tekitada olukorda veidi emotsionaalset distantsi ning perspektiivi. Tema soovitab – küsi endalt mida sinu koer tahab.
- Kui sa vaatad oma koerale otsa ning sul on tunne, et ta on valmis minema, siis on õige aeg
- Kui su koer lõpetab söömise, siis on õige aeg
- Kui su koer ei saa iseseisvalt püsti, siis on õige aeg
- Kui su koeral on suur kasvaja ning see on kas lõhkenud või haavandunud ja seda ei ole võimalik opereerida, siis on õige aeg
- Kui su koeral on rohkem halbu päevi kui häid (ühe nädala jooksul), siis on tõenäoliselt õige aeg
- Kui su koeral on muid tõsiseid ja ebamugavaid sümptomeid, mida ei saa leevendada, on õige aeg
- Kui su koeral on kontrollimatu tugev valu, eriti selleni, et ta häälitseb… on kindlasti õige aeg.
Edward Bassingthwaighte ütleb, et kõige valulikum vähk on luuvähk ning selle puhul ei aita isegi valuvaigistid. Ta ütleb, et mõningal juhul võib amputeerimine aidata. Kui koer on aga liiga vana, liiga raske või vaevleb artriidi käes ehk ei saa jäseme kaotamisega hakkama, soovitab tema panna koer magama peaaegu koheselt. Kui on vaja, võta 24 tundi hüvasti jätmiseks, aga see on kõik. Ning ta hoiatab, et iga tund, mis sa otsuse tegemisega viivitad, võib olla 99% juhtudel agoonia sinu koera jaoks.
Muud kaalutlused otsuse tegemisel
Edward Bassingthwaighte soovitab mõelda otsuse tegemisele pigem veidi varem kui jätta see hetkele, kui asi on lootusetu. Ta leiab, et varem otsuse tegemise puhul on meil võimalik oma sõber ära saata rohkema armu ja väärikusega.
Mõnikord aga muutuvad asjad väga kiiresti ning siis ei ole küsimus, et sa oled jätnud otsuse tegemise liiga viimasele hetkele. Lihtsalt asjaolud viisid sind selle paratamatu valiku hetkeni.
Suure osa ajast ei ole meil kontrolli selle üle, kuidas asjad toimuvad. See ei tähenda, et sa oled midagi valesti teinud. Sellepärast on vaja ka endale andestada! See on kõige raskem asi. Kõige halastavam asi. Viimane armastuse kingitus, mille saad oma sõbrale kinkida. Et saata ta ära sügava armastuse ja tänuga ilu eest, mille ta teie ellu tõi.
Ja see on valus, nii et las pisarad langevad. Võta lein omaks. On okei kukkuda auku, kui kaotad pereliikme. Ja kui sa ei suuda otsustada, küsi abi. Räägi sõprade, perekonna ja loomaarstiga. Suur abi võib olla intuitiivsetest inimestest, nagu headest loomadega suhtlejatest. Ja kuula…
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar