Pestitsiidid ja glüfosaat kassitoidus

Lugemisaeg: umbes 6 min

Kunagi sattusin lugema Šveitsi kassitoitude testi, mille tulemus pani mind pikemalt peatuma. Viieteistkümnest kuivtoidust sai vaid üks pestitsiidijääkide ja testis probleemseks peetud säilitusainete osas puhta tulemuse. Minu küsimus oli lihtne: kui palju me tegelikult teame sellest, mida kass iga päev koos toiduga sisse sööb?

See küsimus on endiselt põhjendatud. Küll tuleb testi lugedes lahus hoida kolm asja: kas ainet leiti, kui palju kass seda toiduga saab ning kas sellise kokkupuute tervisemõju on uuritud. Jäägi leidmine väärib tähelepanu, kuid laboritulemus üksi ei ütle veel, et konkreetne toit tekitab kassil haiguse. Samuti ei tõesta piiratud andmed, et pikaajalisel kokkupuutel kindlasti mõju pole.

Mida Šveitsi test tegelikult näitas

Algse loo taga on Šveitsi tarbijaajakirja K-Tipp 2020. aasta märtsis avaldatud test „Pestizide im Fressnapf”. Selle avalikult loetav sissejuhatus kinnitab, et võrreldi 15 kasside kuivtoitu ning Coop Natura plus oli ainus, milles testitud pestitsiidijääke ega testis probleemseks peetud säilitusaineid ei leitud. See on konkreetse aja proovide tulemus. See ei kirjelda automaatselt nende brändide praegusi retsepte ega kõiki võimalikke saasteaineid.

Minu varasem artikkel tugines testi vahendanud GreenMe loole. Seal refereeritud andmetel leiti kümnes tootes glüfosaati 10–50 mikrogrammi kilogrammi kohta, kolmes püretroidijääke ning tuvastati ka klorprofaami. Täielikku laboritabelit koos meetodite ja määramispiiridega ei ole siin uuesti kontrollitud. Seetõttu käsitleme neid arve ajaloolise refereeringuna, mitte värske iseseisva laborikontrollina.

Sõna „puhas” võib siin eksitada. Labor saab öelda, milliseid aineid otsiti ja kas nende sisaldus ületas meetodi määramis- või avastamispiiri. Ükski selline tulemus ei kinnita, et toidus pole mitte ühtegi soovimatut ühendit. Ka hinnang „ebapiisav” sõltub testi enda hindamiskriteeriumidest. See ei võrdu automaatselt seaduserikkumise või tõendatud mürgistusriskiga.

Glüfosaadijääke on leitud ka teadusuuringus

Zhao ja kolleegide 2018. aasta uuringus analüüsiti ELISA-meetodiga 18 koera- ja kassitoitu kaheksalt tootjalt. Kõigis leiti glüfosaati, vahemikus ligikaudu 78–2140 mikrogrammi kilogrammi kuivaine kohta. Mõne toote partiid erinesid omavahel. Uuring kinnitab, et toiduga kokkupuude on reaalne, kuid ei mõõtnud kasside haigestumist ega tõestanud leitud koguste kliinilist kahjulikkust.

Autorid kasutasid kokkupuute võrdlemiseks inimesele kehtestatud päevaseid võrdlusväärtusi ja rõhutasid, et nende tähendus lemmikloomadele pole selge. Inimese võrdlusväärtus ei ole kassil tõestatud ohutuspiir. Samal ajal ei saa toidu sisaldust mikrogrammides kilogrammi kohta võrrelda otse kehakaalu kohta antud päevase annusega.

Näiteks kui 4 kg kass sööks päevas 60 g toitu, milles oleks 50 mikrogrammi glüfosaati kilogrammi kohta, saaks ta toidust 3 mikrogrammi päevas ehk 0,75 mikrogrammi kehakaalu kilogrammi kohta päevas. See on arvutusnäide, mitte ohutushinnang. Tegelik kokkupuude sõltub nii portsjonist, jäägisisaldusest kui ka teistest kokkupuuteallikatest.

Miks sellest integratiivses käsitluses räägitakse

Integratiivses veterinaarias pööratakse tähelepanu igapäevase toidu ja keskkonna kogumõjule. Ka Christina Chambreau mikrobioomi käsitlustes on pestitsiidikokkupuude üks uuritavatest mõjutajatest. Selle vaatenurga praktiline väärtus on küsida tooraine päritolu ja pikaajalise kokkupuute kohta, mitte eeldada, et iga seedehäire põhjuseks on glüfosaat.

Mikrobioomi küsimus ei ole pelgalt kujutlus. Mesnage'i ja kolleegide 2021. aasta rotiuuringus leiti glüfosaadi ja ühe Roundupi preparaadi manustamise järel muutusi, mis viitasid mikroobide šikimaadiraja pärssimisele. See annab mehhanistliku põhjuse teemat edasi uurida. Roti katseannust, puhast toimeainet, valmis taimekaitsepreparaati ning kassitoidu jääki ei saa siiski samastada. Uuring ei näita, et toidust leitud väike jääk põhjustab kassil samasuguse muutuse või konkreetse haiguse.

Ka ametlikes hinnangutes on erinevusi. IARC liigitas glüfosaadi 2015. aastal inimesele tõenäoliselt kantserogeenseks. ECHA hinnangus ei täitnud aine kantserogeeniks klassifitseerimise kriteeriume ning EFSA 2023. aasta riskihindamine ei tuvastanud hinnatud kasutuste puhul kriitilisi probleemvaldkondi, kuid tõi välja andmelünki. Erinevus hõlmab nii hinnangu eesmärki, kasutatud andmestikku kui ka tõlgendust. Ühestki neist ei saa otse välja lugeda konkreetse kassitoidu pikaajalist tervisemõju.

GMO vaba ei tähenda jäägivaba

Minu jaoks on GMO vaba tooraine olnud teadlik valikukriteerium ning ma tahan endiselt teada, kust tooraine tuleb ja kuidas seda kontrollitakse. Aga selle eelistuse juurde peab käima täpne selgitus: GMO vaba märgistus üksi ei kinnita pestitsiidijääkide puudumist. Ka geneetiliselt muundamata põllukultuur võib kasvatamise või tarneahela käigus jääkidega kokku puutuda. Cornell kirjeldas glüfosaadileidu ka uuringu ühes GMO vabaks märgistatud toidus.

Sama kehtib teraviljavabaduse kohta. Nisu asendamine herneste või teiste taimedega ei tõenda iseenesest väiksemat jäägisisaldust. Tihti tuuakse kõige rohkem glüfosaati sisaldavate toiduainete puhul välja soja, nisu, mandlid, herned, peedisuhkur, porgand, bataat ja kinoa. Neid ei saa aga olemasoleva info põhjal panna universaalsesse „kõige rohkem glüfosaati” pingeritta. Mõistlik on küsida konkreetse tooraine ja partii analüüsi, mitte otsustada üksnes taimenime järgi.

Pestitsiidid ja säilitusained vajavad eri küsimusi

Püretroidid on putukatõrjeainete rühm ning mõne aine või preparaadi suur kokkupuude võib kassile olla väga ohtlik. Sellest ei saa tuletada, et toidus tuvastatud mistahes püretroidijääk põhjustab krampe või oksendamist. Selleks on vaja teada täpset ainet, sisaldust ja annust. Kodune kontsentreeritud putukatõrjevahend ning labori leitud toidujääk on täiesti erinevad kokkupuuted.

Klorprofaami puhul jättis EL heakskiidu 2019. aastal uuendamata. See puudutas taimekaitsevahendi luba aga seda ei ole korrektne kirjeldada lihtsalt keeluna „enamikus kassitoitudes”. Tooraine jääkide ja valmis sööda nõuded vajavad eraldi hindamist.

BHA ja BHT on sünteetilised antioksüdandid, mitte pestitsiidid. Nende eesmärk on takistada muu hulgas rasvade oksüdeerumist. Mina eelistan läbipaistvat toorainet ja selgelt nimetatud säilitamisviisi, kuid koostisaine nimi üksi ei näita kliinilise riski suurust. Täpse lubatavuse ja piirnormi üle otsustamisel tuleb vaadata konkreetse aine, loomaliigi ja kasutusviisi kehtivat luba. Ka rääsunud toit ei muutu paremaks üksnes seetõttu, et sellel on „säilitusaineteta” silt.

EL-i määrus 396/2005 käsitleb pestitsiidijääke toidus ja söödas ning sisaldab põhimõtteid töödeldud ja segatud toodetele. Konkreetse kassitoidu hindamisel tuleb arvestada koostisosi ja töötlemist. Eraldi kassitoidu tabeli puudumine ei tähenda, et õiguslikke nõudeid pole.

Mida saame Winner Plusi kohta ausalt öelda

Meieni on jõudnud klientide tagasiside, et kassid, kes varem oksendasid, ei ole pärast Winner Plusile üleminekut enam oksendanud. See on väärtuslik kogemus. See ei tõesta, et varasema toidu probleem oli pestitsiidides või et uues toidus jääke pole. Muutuda võis korraga mitu asja, näiteks proteiiniallikas, rasvasisaldus, taluvus või söötmise viis.

Meie kindlustunne pärineb tootjalt saadud infole GMO vaba ja inimtoiduks sobiva tooraine ning toiduohutuse juhtimissüsteemi kohta. ISO 22000 või FSSC 22000 süsteem, tooraine kvaliteediväide ja konkreetse partii pestitsiidide analüüs on aga eri tõendid. Üks ei asenda teist. Ilma vastava laboritulemuseta ei saa me anda ka oma müüdavale toidule jäägivabaduse garantiid.

Meil ei ole imelahendust, millega ühe pilguga kogu kassi toiduohutus ära otsustada. Küll saame nõuda paremaid vastuseid ja teha oma valikud teadlikult. Winner Plusi kassitoitude valikut saab vaadata samade küsimustega, mida esitame teistelegi tootjatele.

Kasutatud allikad

• K-Tipp ja Andreas Schildknecht 2020 — Pestizide im Fressnapf.
• Zhao jt 2018 — Detection of glyphosate residues in companion animal feeds.
• Cornell CALS 2018 — Study finds glyphosate in cat and dog food.
• Mesnage jt 2021 — Glyphosate ja Roundup rottide mikrobioomis.
• IARC — Glyphosate monograafia ja hinnangu selgitus.
• EFSA 2023 — Glüfosaadi riskihindamise tulemused ja andmelüngad.
• EL-i määrus 396/2005 — Pestitsiidide jääkide piirnormid toidus ja söödas.
• EL-i rakendusmäärus 2019/989 — Klorprofaami heakskiidu uuendamata jätmine.