Kodune tervisekontroll
Kui tihti viid sina oma koeral kodus läbi tervisekontrolli? Vaatad tema hambaid, kõrvu, kontrollid tema kehatemperatuuri, katsud tema kere, et leida kühme, muhke või muid massilisi moodustisi kehal? Ilmselt mitte väga tihti. Kuigi ma katsun oma koeri üsna tihti, siis ma ei tee seda kindlasti järjepidevalt. Siiski võib kodune tervisekontroll olla abiks avastamaks varakult võimalikke terviseprobleeme. Küll aga selleks, et aru saada kas ja mis on sinu koera puhul normaalne, pead sa kõigepealt selle kindlaks tegema. Sina koeraomanikuna tead alati kõige paremini kui midagi tundub temaga valesti olevat, sest sina veedad temaga kõige rohkem aega. Selleks, et selgeks teha mis on Sinu lemmiku puhul normaalne jälgi teda kodus rahulikus olekus – kuidas ta seisab, istub, lamab ning ringi liigub. Kui Sul on ettekujutus milline su koer on kui ta on rahulik ning tunneb ennast mugavalt, märkad sa üsna kiiresti kui tal midagi viga on. Kodust tervisekontrolli võiksid läbi viia vähemalt korra nädalas, vanema koera puhul isegi tihedamini. Toon allpool ülevaate dr. Shea Cox’i 7 astmelisest kodusest tervisekontrollist.
7 astmeline kodune tervisekontroll
Sinu koera kehatemperatuur
Koera kehatemperatuur peaks olema vahemikus 37,8-39 kraadi. Stressiolukorras võib see olla ka veidi kõrgem, normaalseks peetakse nt arsti juures ka kuni 39,5 kraadi. Üle 40 loetakse palavikuks ning oleks vaja hakata temperatuuri alla tooma. Koera kehatemperatuuri mõõdetakse tagumikust. Muretse koju eraldi digitaalne kraadiklaas, millega mõõdadki ainult oma koera kehatemperatuuri. Enne kraadiklaasi pärakusse õrnalt asetamist on soovitatav seda määrida kookosõliga. Väikese koera puhul peaksid kraadiklaasi panema ca 2,5 cm sügavusele ning suure koera puhul ca 5 cm sügavusele. Siiski pea silmas, et kui kraadiklaas ei lähe kergelt sisse, siis ära vägisi suru.
Kontrolli oma koera pulssi
Koera pulssi on võimalik mõõta reiearterilt, mis asub tema reie siseküljel. Otsi sõrmedega katsudes arter ning pulss üles. Siis mõõda samamoodi nagu endal ehk loe tuksete arvu 15 sekundilise perioodi jooksul ning siis korruta see number 4-ga.
Koerte pulsisagedus on üsna lai, aga normaalseks peetakse enamus koerte puhul vahemikku 80-120 tukset minutis. Suurematel tõugudel, eriti sportivatel ning töötavatel koertel, kipub olema aeglasem pulss kui näiteks väiksematel koertel ning kutsikatel.
Vaata hoolega oma koera pead
Kõigepealt alusta ninast – see peaks olema katsudes sile ja pehme, lisaks ka puhas. Erinevalt levinud müüdist ei pea koera nina olema niiske ega jahe. Mõnikord on täiesti tervete koerte ninad kuivad ja soojad.
Järgmisena vaata tema silmi – need peaks olema säravad, niisked ning klaarid, vähene eritis silmast on normaalne. Pupillid peaksid olema sama suured ning silmavalged peaksid olema valged (mitte kollased, roosad või punased) ning ainult üksikute nähtavate veresoontega. Tema kõrvad peaksid olema puhtad, kuivad ning lõhnatud või peaaegu lõhnatud.
Tema igemed peaksid olema roosakad ning niisked. Suus ei tohiks olla mingisuguseid kahjustusi ega paistetusi ning samuti mitte halba hingeõhku. Tema hammastel ei tohiks olla hambakivi ega -kattu, keel ning suulagi peaksid olema puhtad ning seal ei tohiks olla mingit prahti (kondid, oksatükid vms). Osadel koertel on keele peal mustad laigud, see on normaalne ning reeglina tingitud pigmentatsioonist.
Vaata tema hingamist
Järgmisena pööra tähelepanu oma koera rinnakule ning kuidas ta hingab. Tema rinnak peaks liikuma ilma pingutuseta üles-alla ning tema hingetõmbed peaksid olema rütmilised. Kui ta just ei hingelda või tegemist ei ole lömmis ninaga tõuga, ei tohiks tema hingamine olla kuuldav.
Normaalne puhkeoleku hingamissagedus koertel on 15 kuni 30 hingetõmmet minutis. Kui su koer magab, on tema hingamissagedus pigem 15 lähedal. Kui ta on ärev või põnevil, on see pigem ülemisest otsas ehk 30 lähedal. Väikestel koertel on reeglina kiirem hingamine puheolekus kui suurtel koertel.
Vaata üle oma koera nahk
Nahk on koera keha kõige suurem organ ning võib anda üsna hea ülevaate tema üleüldisest tervisest. Tema nahk peaks olema pehme ning sile, ilma kahjustusteta. Ei tohiks olla punasust ega karedaid laike ning samuti ilma tugeva lõhnata. Tema karv peaks olema pehme, läikiv ning sile (juhul, kui tegemist ei ole just karmikarvalise tõuga).
Jälgi, et su koer oleks hästi hüdreeritud
Üldiselt öeldakse, et koer peaks jooma iga oma kilo kehakaalu kohta vähemalt 30 ml vett. Paljud koerad joovad tegelikkuses oluliselt vähem. Seda, kas su koer on piisavalt hüdreeritud saad sa testida tõstes õrnalt tema turjal või seljal nahk telgikujuliseltl üles ning siis lahti lastes. See peaks üsna kiiresti (1-2 sekundit) minema tagasi oma algsele positsioonile. Kui see läheb tagasi aeglaselt või jääb telgikujuliselt üles, võib ta vajada rohkem vett või niiskust oma dieeti.
Viimasena pööra tähelepanu oma lemmiku kerele
Pane oma käed sinna, kus ribid lõpevad ning katsu õrnalt tema kõhtu. Kui ta on just söönud, võid tunda täiust tema kõhu vasakul küljel, just ribide all, mis on ka normaalne.
Hinda samuti tema lihastoonust ning kaalu. Kui sulle tundub, et tal on ülekaal, siis suurenda tema liikuvust ning korrigeeri tema toitumist.
Kontrolli kuumust ning paistetust üle kogu tema keha ning testi tema liigeste liikumisulatust – need peaks liikuma vabalt, ilma igasuguse vastupanu või raskuseta.
Liikudes kätega üle kogu oma koera keha, eestpoolt tahapoole, tunneta tükke, punne ning masse, märke ebamugavusest või kõhu paisumist, mis kõik võivad olla väärt veterinaari poolt ülevaatamist.
Kui sa märkad ebatavalist tükki, punni või näsa, aga sulle tundub, et see ei vaja kohest veterinaari ülevaatust, on hea mõte hakata pidama päevikut oma koera keha osas. Joonista lihtne diagramm tema kehast ning märgi kõik, mida sa leidsid, joonise peale. Kindlasti lisa sinna kust sa täpselt selle leidsid, millal sa selle leidsid, kui suur see on ning kas sa oled märganud sellel muutusi. Kui sa märkad tükki, mis on viimase 1-2 päeva jooksul läinud kas suuremaks või muutunud välimuselt, mine veterinaari juurde.
Viimase asjana uuri tema varbaid, küüsi kui ka tema käpapatju. Varvaste vahel ei tohiks olla mingit prahti, küüned peaksid olema lõigatud mugavale pikkusele ning tema käpapadjad ning käpad peaksid olema ilma valulikkuse ja haavadeta.
Kokkuvõtteks
Mida tihedamini sa oma lemmikut kontrollid, seda kiiremini hakkad sa märkama mis on sinu koera puhul normaalne ning mis mitte. Pea meeles, et kodune tervisekontroll ei asenda veterinaari kontrolli, aga see on väga hea viis hoida oma lemmikul tervisel silma peal.
Pea meeles, et iga punn, kühm või tükk ei ole kasvaja, vaid need võivad tekkida ka vähesest liikumisest, sest jääkained kogunevad lümfisüsteemi ning jäävad sinna seisma. Liikumine on üks olulisemaid aspekte nii sinu kui su lemmiku tervise puhul. Tihtipeale ei ole mõtet igat punni, kühmu või tükki kohe ka torkima hakata, vaid esmalt vaadata kas ja kuidas see üldse muutub. Punnide puhul võib lisaks olla tegu üsna tavapärase rasunäärme ummistusega, mis valmis saades ise katki läheb ning see on võimalik kergesti tühjaks pigistada.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar