Lemmiklooma valik ning mida see meie kohta räägib

Kas sina oled kunagi mõelnud miks sa just ühe või teise lemmiklooma poole kaldud või eelistad? Ma olen alati öelnud, et mulle meeldivad enamus loomad ning lapsest peale on mul olnud kodus nii koer, kass kui ka rott. Aga mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma saan aru, et ma olen ikkagi kõige rohkem koerainimene. Ilmselt mängib siin rolli vanus ehk mida vanemaks me saame, seda rohkem tuleb esile ka meie iseloom koos temperamendi ja elustiili erinevustega. Täna näiteks ei sobi kass enam kuidagi minu iseloomu ega elustiiliga, ometigi mul ei ole kasside vastu otseselt midagi. Lihtsalt ma endale koju enam kassi ei taha. Ainsad, kes mulle kohe üldse kuidagi ei meeldi, on igasugused roomajad. Aga vaatame seekord mida spetsialistide sõnul lemmiklooma valik meie kohta räägib.

Öeldakse, et see, miks osad eelistavad kasse, teised aga koeri, võib olla seotud inimeste temperamendi ja elustiili eelistuste erinevustega. Näiteks öeldakse, et kassiinimesed kipuvad olema reserveeritud ning tundlikud mitte-konformistide ehk need, kes ei armasta jälgida üldlevinud tavasid ja uskumusi. Samas on kassiinimesed intuitiivsed ning ka kergelt introvertsed. Koerte eelistajad kalduvad reegleid paremini järgima, nad on seltskondlikumad, elavamad ning ka rõõmsamad.

Medical Daily märgib:

“Me kipume inimeste kohta otsuseid langetama selle põhjal, millise lemmikloomaga nad koos elada soovivad. On olemas kultuuriline uskumus, et lemmiklooma liik, olgu see siis koer, kass või mõni muu olend, ütleb midagi isiksuse kohta.”.

Me ju teame ilmselt kõik kuidas terminist kassinaine on saanud sünonüüm üksildasele ja masendunud kogujale. Koeraarmastajast oodatakse aga reeglina rõõmsat ja sõbralikku inimest.

Lemmikud on psühholoogilise tugisüsteemi rollis

Miami Ülikoolis Oxfordis Ohios viidi läbi kolmest uuringust koosnev seeria, mis keskendus lemmikloomadele üldiselt ning sellele kas nad suudavad rahuldada nii inimeste sotsiaalseid vajadusi kui ka üldse inimesi.

Esimene uuring. Lemmikloomade omanikud saavutasid üldise heaolu ja enesehinnangu osas paremaid tulemusi kui inimesed, kellel lemmikuid pole. Nad tegid rohkem trenni, olid kohusetundlikumad ja vähem altid sattuma “kartliku kiindumuse” küüsi ehk see, kus inimene on suhtes sellepärast, et ta kardab üksi olla.

Teine uuring. See rühm näitas pigem kalduvust rahuldada oma sotsiaalseid vajadusi lemmikloomade kaudu, kuid seda pigem täiendaval viisil ehk suhted lemmikloomadega ei konkureerinud inimsuhetega.

Kolmas uuring. Lemmikloomaomanikud demonstreerisid laboris kuidas nende lemmikud aitavad kõrvale juhtida sotsiaalsest hülgamisest tulenevat võimalikku negatiivsust ning lisaks toimivad toetajatena nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt.

Uuringud näitasid, et inimeste eelistustel lemmikloomade osas võib olla pistmist “inimese isiksuseomaduste aluseks olevate erinevustega”. Veterinaar Taylor Truitt ütleb, et kuigi on koeratõuge, keda ta armastab, ei võtaks ta neid kunagi endale, sest need tõud ei sobi tema elustiiliga. Isiksuseskaalasid uurivad psühholoogid arvavad aga, et asi on enamas.

Lemmiklooma valik ja isiksuseomadused

Psühholoogia dotsent dr. Denise Guastello Carroll’i Ülikoolist Wisconsinis viis läbi uuringu, milles vaadeldi koera- ja kassisõprade eristavaid isiksuseomadusi ning tuvastati huvitavad omaduste kogumid, mis olid omased igale rühmale.

Uuringus osales 600 üliõpilast ning see tõi esile huvitavaid ning erinevaid temperamendiomadusi kui ka elustiiliga seotud eelistusi

Guastello ütles pressiteates:

“On loogiline, et koerainimene on elavam, sest ta tahab olla õues, inimestega rääkida ning võtta koer endaga kaasa. Samas kui inimene on introvertsem ja tundlikum, siis ehk loeb ta rohkem raamatut, sest kass ei pea õue jalutama minema”.

Mida ütleb lemmiklooma valik?

Koerad

Paljud inimesed usuvad ütlust “koerad on inimese parimad sõbrad”. Arvatakse, et see võib olla sellepärast, et omanikud kipuvad peegeldama oma neljakäpalise kaaslase isiksust või vähemalt püüdlevad selle poole.

Arvatakse, et koerad on kassidest meeldivamad, sõbralikumad ning üldiselt tervemad ja seda nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Koeraomanikel diagnoositi harvemini depressiooni ning koeraomanikud ütlesid, et nad ei tunne end üksildasena, seda eriti kui tegemist oli vallaliste või naisterahvastega. Kõik koeraomanikud kirjeldasid end kui oma kassiarmastavatest kaaslastest avatumaid, paremini läbisaavamaid ning mõtlikumaid.

Koeraomanikud kipuvad olema ka ausamad, usklikumad ja kohusetundlikumad, kui need, kellel koera pole. Väga tihti on tegevjuhid või asepresidendid just koeraomanikud.

Kassid

Kassiomanikud on reeglina introvertsed, intuitiivsed, tundlikud ja vastuvõtlikumad. Kui küsida ükskõik kellelt milline loom on kõige altim ignoreerima, vältima ja nõudma, tuleb vastuseks peaaegu alati, et see on kass. Põhjuseks võib olla see, et kassiomanikud kirjeldavad end vahel tujukatemana. Ja nagu me teame, siis kassid on väga tihti tujukad, vähemalt on nad tujukamad kui koerad.

Kassiomanikud osutusid ka seiklushimulisemateks ning loomingulisemateks, kuid kahjuks ka neurootilisemaks ning neil oli suhetes suurem kalduvus abivalmiduse poole ning nad vajasid ka rohkem kindlustunnet. Introvertsemaid ning mitte niivõrd teistega hästi läbi saavaid inimesi hinnati aga koeraomanikest intelligentsemateks.

Roomajad

Roomajate omanikud osutusid kõige iseseisvamateks lemmikloomaomanikeks. Psychology Today teatel olid kilpkonnasõbrad kõige kõrgemale püüdlevad ning samuti kõige usaldusväärsemad. Roomajate omanikud ei kirjeldanud end tavaliselt kui lõbusaid. Nad olid ka vähem nõudlikud nii oma lemmikute kui ka teiste inimeste suhtes. Lisaks ei arvanud nad, et nende lemmikutel oleks huumorimeelt.

Linnud

Nemad osutusid kõikide lemmikloomaomanike seas väga suhtlemisaltiks, seltsivaks ning väljendasid altimalt tööga rahulolu. Lindude omanikud töötasid kõige sagedamini interaktiivsetel ning administratiivsetel töökohtadel.

Psychology Today sõnul on nad domineerimise edetabeli tipus. Animal In You kohaselt otsivad nad tihti tööd õues, näiteks pargivahtide või ehitustöölistena, aga neid leidub ka kunsti valdkonnas, näiteks tantsijate, näitlejate ja arhitektidena.

Kalad

Kalade omanikud olid introverdid, keda hinnati kaasa minevateks, kuid kellel olid teistest introvertsemad kalduvused. Samal ajal olid nad oma uskumussüsteemides maailmavaatelt targemad ja dogmaatilisemad. Oregoni Ülikooli uuring näitas, et kalade omanikud on optimistlikumad ja vabameelsemad ning vähem küünilised ja materialistlikud.

Kokkuvõtteks

Kuigi iga inimene on alati erinev ning ühel inimesel võib olla ka mitu eri tüüpi lemmiklooma, aga ma enda kogemusel ütlen küll, et kõik mu lemmikud on mingil määral kajastanud ülalpool toodud isikuomadusi. Näiteks lapsepõlves, kus mul oli nii koer kui kass, olid mul olemas isikuomadused, mis olid omased nii koerale kui kassile. Seega ma enda põhjal ütlen, et mingi loogika on siin olemas. Ja ma olen ka nõus veterinaar Truitt’iga, et kuigi mulle meeldivad koerad, siis on tõuge, keda ma kunagi endale ei võtaks, sest need tõud lihtsalt ei sobitu minu elustiiliga. Ja ma usun, et enamus koeraomanikke tunnevad samamoodi. Kui sa oled väga puhtust ja korda armastav ning sa ei viitsi käia koeraga trennides ega tunde matkata, siis sa ilmselt ei võta endale saksa lambakoera või malinois’i või husky’t või malamuuti jne. Suure tõenäosusega võtad sa siis endale pigem mõne rahulikuma koera. Kuigi ma olen nõus ka sellega, et meie koerad lähevad natuke meie nägu ehk kui me oleme ise rahulikumad ning vähem liikuvamad, siis ilmselt võtame me ka veidi rahulikuma kutsika.

Küll aga mulle väga meeldib dr. Becker’i ütlus, et ükskõik kas me valime enda kaaslaseks kassi- või koerainimese või siis hoopis mõne muu lemmikloomaomaniku, peaksime me alati valima inimese, kes toob meis välja parima.

Ja dr. Truitt ütleb, et lemmikloomaomaniku üks rõõm on muuhulgas see, et meie isiksus peegeldub tagasi meie lemmikloomast. See on ilmselt ka põhjuseks miks me otsime (loe: saame) endale kutsika/kassipoja või muu lemmiku, kes on oma iseloomult meiega sarnased. Ja kui meil on kaks lemmikut, siis nad võivad olla erinevad, aga nad kipuvad siiski peegeldama meie erinevaid iseloomutahke.

Kasutatud allikad: