Kaltsiumoksalaadi põiekivid
Kaltsiumoksalaadi põiekivid on tõsine eluohtlik seisund. Mõnedel tõugudel on ka eelsoodumus nende tekkeks. Peamiselt tabab see isaseid koeri vanuses 5-12 aastat (kolmel koeral neljast diagnoositud koerast). Kivid võivad olla valulikud, sageli vajavad eemaldamiseks operatsiooni ning tihti kipuvad ka korduma. Põiekivid tekivad kaltsiumoksalaadi kristallidest uriinis. Peamine oht seisneb selles, et need võivad takistada urineerimist ning seda eriti isaste koerte puhul. Kuna üheks põhjuseks nende tekkeks on ka vähene veejoomine, on kõigil põhjus oma koera veetarbimine üle vaadata. Sellest, kui palju koer jooma peaks, oleme kirjutanud lausa eraldi artikli. Põiekivide ennetusstrateegiate alla kuuluvad suurem veetarbimine, toitumise kohandamine kui ka regulaarne jälgimine kogu koera ülejäänud elu. Seekordses artiklis keskendume dr. Becker’i artiklile, kus ta toob ära peamised sümptomid, mida jälgida ning toob ära ka millised tõud on eelsoodumusega.
Mis asjad on kaltsiumoksalaadi põiekivid?
Nii koertel kui kassidel võib nii põies kui ka neerudes tekkida erinevat tüüpi kive. Põiekivid on väikesed kivitaolised struktuurid, mis moodustuvad uriinis leiduvatest mineraalidest. Koerte puhul on põiekivid tavalisemad kui neerukivid ning põies võib olla kas üks kivi või siis kivide kogum, mille suurus võib olla liivateradest kuni kruusani. Üks levinumaid tüüpe on kaltsiumoksalaadi põiekivid ning koosneb see kaltsiumoksalaadi kristallidest.
Suurima riskiga tõugude hulka kuuluvad bichon frise, lhasa apso, shih tzu, kääbuspuudel, kääbusšnautser ja Yorkshire’i terjer.
Dr. Beckeri sõnul on oksalaadist põiekivide moodustumisel tugev geneetiline komponent. Uriinis sisalduv aine nimega nefrokaltsiin takistab küll kivide moodustumist, kuid osadel koertel on nefrokaltsiin defektne ning see võimaldab kividel tekkida. Defektse nefrokaltsiini tootmine võib olla päritav.
Kivide tekkimist võivad soodustada ka sellised ainevahetushaigused nagu Cushingi tõbi ning hüperkaltseemia (vere kaltsiumisisalduse tõus). Lisaks võib kaltsiumoksalaadi põiekivide teket soodustada uriini pH alla 6.
Kaltsiumoksalaadi põiekivide ohukoht
Nende kivide kõige suurem risk seisneb selles, et kivid võivad ummistada kuseteede ava, mis võib põhjustada eluohtlikku mürgistust. Kui märkad, et su koer ei suuda urineerida, peaksid temaga koheselt minema veterinaari juurde. Reeglina proovitakse kivi suunata tagasi põide, mis õnnestumise puhul puhastab ära ka kuseteede ava. Kui see ei aita, võib arst teha uue kuseteede ava. Operatsioon on keeruline, seega pigem proovitakse see tagasi põide uhuda.
Kaltsiumoksalaadi põiekivid põhjustavad valu, kuna need ärritavad koera põie õrna limaskesta. See põhjustab reeglina verejooksu ning suurendab lisaks krooniliste põieinfektsioonide tõenäosust. Kaltsiumoksalaatkive ei saa dieedi muutmisega lahustada, seetõttu on tavaliselt vajalik kirurgiline eemaldamine. Kahjuks tekivad umbes pooltel operatsiooni läbinud koertel kolme aasta jooksul uued kivid põide.
Kive diagnoositakse sageli põie röntgeni või ultraheli abil. Need testid tuvastavad aga ainult kivi olemasolu, mitte veendumaks, et tegemist on tõesti kaltsiumoksalaatkividega. Ainus viis veendumaks, et tegemist on kaltsiumoksalaatkividega on see laborisse analüüsimiseks saata. See aga tähendab, et koer peab kivi kas jõuga välja pressima või veterinaar peab selle välja opereerima. Siiski võib kogenud veterinaar uriinianalüüsi ja röntgeni tulemuste pealt panna korrektse diagnoosi ning jätkata vastavalt diagnoosile.
Ennetusstrateegiad
Koerte puhul, kellel on eelsoodumus kaltsiumoksalaat põiekivide tekkeks, mängib suurt rolli dieet, mis soodustab vähem happelist ning sisuliselt lahjendatud uriini. Seega vajavad need koerad oma dieeti rohkelt niiskust.
Peamine ennetusstrateegia on tagada, et koer joob palju puhast värsket vett. Osad koerad joovad rohkem kui on tegemist voolava veega, teiste puhul võib aidata joogiveele veidi kondipuljongi lisamist (lõhnaks ja maitseks). Kindlasti tasub veekausse panna rohkem kui üks, meenutamaks koerale, et oluline on juua.
Sellistel puhkudel on hea vähendada ka kuivtoidu osakaalu ning asendada see rohkelt niiskust sisaldava märgtoidu või siis toore toiduga. Lisaks võib uriini pH aidata hoida neutraalses vahemikus toidule lisatavad aluselised puu- ja köögiviljad. Kasu võib saada ka B6 vitamiinist, aga konsulteeri annuse osas oma veterinaariga.
Eelsoodumusega koertele ei tohi anda kaltsiumipreparaate ega ka kõrge oksalaadisisaldusega toite nagu näiteks pähklid, rabarber, peet, rohelised oad ja spinat.
Kasulikud ürdid põiekivide puhul on lutsern, võilill, raudrohi ja ka oliivileht.
Kokkuvõtteks
Kahjuks kipub olema, et me hindame oma koerte veetarbimist valesti ehk alahindame seda kui palju meie lemmikud joovad. See aga toob kaasa väga palju probleeme – nii erinevate kivide tekkimise riskid kui ka eriti seeniorkoerte puhul raskuse liikumisel. Ennetus on alati parem kui probleemi lahendamine.
Mina soovitan kõigil siinkohal võtta üks 24 tunnine periood, kus sa mõõdad ära palju sa koera kaussi vett paned ning 24 tunni pärast mõõdad ära kui palju ta on sellest ära joonud. Kui vahetad vahepeal vett, siis mõõdad kui palju sa ära valasid ning paned sama koguse puhast vett asemele. 24 tunni pärast mõõdad kui palju on veekausis vett alles ning lahutad selle algsest kogusest ja saadki teada kui palju su koer 24 tunni jooksul jõi.Kui sul on mitu koera, siis sa jah ei saa otsest infot kui palju üks või teine koer jõi, aga saad enam-vähem aru kas nad joovad ikkagi piisavalt. Öeldakse, et miinimumkogus, mis koer 1 kilogrammi kehakaalu kohta peaks jooma on 30 ml. Seega 40 kilo kaaluv koer peaks jooma vähemalt 1,2 liitrit vett päevas.
Eelsoodumusega koerte uriini tuleks regulaarselt jälgida, et otsida bakteriaalse infektsiooni märke. Kui põiekivid on olnud ning koer on läbinud ravi, siis lase teha uued röntgeni- ja uriinianalüüsid 1 kuu pärast ravi lõppu ning seejärel iga 3-6 kuu järel kogu lemmiku eluea ajal.
Kui koeral ilmnevad urineerimisega seotud sümptomid nagu sagedane urineerimine, ebatavalistesse kohtadesse urineerimine, valu urineerimisel või uriinis on verd, mine temaga kohe veterinaari juurde.
Isegi parimate ennetusmeetodite puhul kipuvad kaltsiumoksalaadi põiekivid korduma, kui need juba korra on koeral olnud. Siiski tasub endast anda parim, sest operatsiooni risk ja kulud on tunduvalt suuremad kui seisundi hoolika jälgimise pingutused ja kulud. Kui sul on kodus aga koer, kellel on eelsoodumus, siis tee kõik juba kutsikast alates, et riski vähendada.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar