Koerte tervis ning kuhu me teel oleme?

Seda postitust ajendas mind kirjutama eelmisel nädalal toimunud vestlus ühe väga hea kliendiga. Mind siiani üllatab kui palju meil liigub ringi linnalegende. Ja minu jaoks ei ole küsimus isegi mitte ainult linnalegendides vaid mind hirmutab kuhu me koerte tervise osas teel oleme. Aeg-ajalt mulle tundub, et koerte tervis on jäänud endiselt pidama mineviku teadmistesse ja arvamustesse. Kui inimeste tervise puhul me oleme teinud ja teeme iga-aastaselt samme paremuse poole – räägime puhtast ja värskest toidust, siis loomade puhul seda ei tehta. Ma olen täiesti veendunud, et iga koer peab saama toorest, et tema elu ja tervis oleks parem. Aga siis kuulen kuidas veterinaarid soovitavad koertele mitte anda tooreid konte, toorest liha ega ka viimase uuendusena muna. Küüslaugu puhul räägitakse lemmikloomaomanikule kuidas ta sisuliselt ise oma koera mürgitab. Mul on ausalt öeldes kurb ja valus seda näha.

Koerte tervis ja linnalegendid

Kõige suurem probleem minu arvates on see, et me ei koolita teadlikke koeraomanikke. Mul on küll väga hea meel, et minuni on jõudnud üpris paljud esmased lemmikloomaomanikud, kes imevad uut infot nagu švamm vett. Aga need, kes on juba kogenud lemmikloomaomanikud, nendega on veidi keerulisem. Me kõik ju arvame, et me teame kõike. Võtke kasvõi mind ja Irenet – me oleme mõlemad olnud koeraomanikud üle 25 aasta ning meil on kahe peale olnud 8 koera (ei loe siia hulka lapsepõlves peres olnud koeri). Kui ma 4 aastat tagasi oma teekonda alustasin, siis ma olin üpris kindel, et mul on kogenud koeraomanikuna kogu vajalik info teada! Tänaseks, olles üle 4 aasta koerte tervise teemat uurinud ja puurinud, usun ma, et mul on veel väga suur osa infot puudu.

Kuulasin täna hommikul podcasti dr. Rangan Chatterjeega. Üks ütlus jäi kõlama – tal on täna oma teadmised tänu sellele, et ta poeg jäi 6 kuuselt raskelt haigeks. Mina võin täna julgelt öelda, et mul on täna enda teadmised tänu Oscarile. Huvitav on ka see, et kohe kui ma satun Oscariga mugavustsooni ehk tema tervis on korras (ühtegi muret pole), siis tabab meid peatselt uus mure. Olgu selleks siis giardiaas, pärmseen või midagi muud. Fakt on see, et asjad on pidevas muutumises ning me peaksime olema huvitatud kogu aeg ka sellest kuidas oma lemmikute tervist parandada. Toon allpool ära mõningad linnalegendid ning kus vähemalt minu arvates on meil ruumi ennast parandada.

Üks aspekt veel ka veterinaaride kohta. Veterinaarid teevad väga tänuväärset tööd ning nad on ravimisel täielikud oma ala spetsialistid. Küll aga ei saa ju kõik olla spetsialistid igal alal. On ka ju veterinaaride puhul eraldi spetsialiseerumine – ortopeed, nahaarst jne. Dr. Becker ütleb otse – veterinaaridele ei õpetata toitumist. Ja probleem ei ole veterinaarides, vaid viisis kuidas neid koolitatakse! Kui inimene ei ole toitumist õppinud, siis kuidas ta saab toitumise osas nõu anda? Kas sa näiteks läheksid oma perearsti juurde toitumise kohta nõu küsima? Mina ütlen ausalt, et mina ei läheks, vaid pigem otsiksin toitumisnõustaja.

Koerte tervis ja liikumine

Me oleme viimasel ajal väga palju rääkinud teemal koerte tervis ja liikumine. Põhjus on väga lihtne – meie arvates liiguvad koerad liiga vähe. Veel 1,5 aastat tagasi liikusin ma oma koertega 3-4 korda nädalas (mõnel nädalal kõigest 1-2 korda) ning see avaldus kohe ka tervises.

Kas sina tead, et stressikäitumine koeral võib olla seotud vähese liikumisega? Mina ei olnud selle peale enne mõelnud kui meil tuli sel nädalal see jutuks ühe kliendiga. Üks jack russell, kes reaalselt kratsib aeg-ajalt omal lõua ja nina ja silma juurest katki. See toimubki aga aeg-ajalt kuigi toit on väga pikalt juba sama olnud. Ühe koolitajaga rääkides selgus, et koer on kogu aeg jahirežiimil ning see tekitab koeral ilmselt sundkäitumist (ei oska ennast maha rahustada). Tavaliselt määratakse sellises olukorras koerale aga allergiaravimid, sest “ilmselgelt” on asi ju toidus.

Siis tuli mul meelde, et Oscar nakitses mul ka lausa paar aastat õhtuti kogu oma käppi. Allergia ei olnud, sest nahk oli puhas ning midagi muud peale “sügeluse” ei olnud. Arvake ära mis on nakitsemisega juhtunud kui hakkasime rohkem liikuma? Nakitsemist sisuliselt enam ei ole. Liikumine aitab alandada sinu lemmikul stressi, mis omakorda aitab toime tulla ärevusega. Pea meeles, et igal koeral on omad viisid ärevusega toime tulemiseks. Näiteks Faddul on see padja suus hoidmine, Fentul pleedi lutsimine ning Ossul oli selleks enda käppade nakitsemine.

Kuigi liikumisega väga palju linnalegende ei ole, siis liikumisest ei räägi vastsele koeraomanikule väga mitte keegi. Ainus linnalegend, mis mulle ette tuleb on see, et artriidi puhul ei ole soovitatav väga palju liikuda. Mitmed uuringud on näidanud, et mõistlik ning ettevaatlik liikumine ei tee artriidi puhul kuidagi halba, pigem vastupidi. Mida veel liikumise puhul silmas pidada:

• Trepist ei tasu lasta kutsikal väga palju liikuda kuni 6-nda elukuuni (k.a.).
• Jooksma tohib kutsikaga hakata alles 1,5 aasta vanuselt
• Kuni 6-nda elukuuni (k.a.) tohiks kutsikas korraga liikuda 5 minutit iga elukuu kohta. Seega 3 kuune kutsikas 15 minutit ning 6 kuune kutsikas 30 minutit.
• Ära jäta seeniorkoera koju diivanile magama – lase temal ise valida endale sobiv tempo ning samuti distantsi pikkus!

Koerte tervis ja toores toit

Toores toit on ilmselt üks kõige suurem vaidlusi tekitav teema. Mina usun tulihingeliselt, et toores toit parandab meie lemmikute tervist ning iga koer peaks toorest toitu saama, aga… Ma olen ka 100% nõus dr. Beckeriga, kes ütleb, et kui sa ei ole veendunud, et toortoit on täielikult tasakaalustatud (vitamiinid, mineraalid ja aminohapped), siis ei ole hea mõte anda koerale ainult toortoitu. Nimelt kuni 25% päevasest toidunormist võib asendada toorega nii, et ei ole vaja jälgida kas toores on tasakaalustatud.

Üks kõige suurem linnalegend on tõenäoliselt see, et koerale ei tohi konti anda, ka toorest mitte! Ma saan aru kust see hirm ja mure tuleb – veterinaarid näevad ilmselt päris tihti sooleummistusega koeri. Lihtsam on öelda, et ärge andke üldse konti. Mõtleme nüüd aga selle peale, kui su koer mingil põhjusel peaks kasvõi paar nädalat saama hakkama looduses. Iga koer on suuteline maha murdma kas mõne linnu või looma. Oletame, et su koer murrab metsas maha jänese, et süüa saada. Kas päriselt keegi usub, et koer sööb ära liha ja siseorganid, aga jätab kondid söömata? Uskuge mind – ei jäta :).

Teine linnalegend on see, et koerale ei tohiks muna anda või kui annad, siis pane kindad kätte! See oli minu jaoks üsna šokeeriv. Muna on imehea täistoit, sest munas on olemas kõik toitained, et sealt võiks kasvada terve tibu. Ja kindlasti tasub muna siis ikkagi anda toorelt. Ma päriselt ei suuda välja mõelda miks peaks toore muna koerale andmisel kandma kindaid. Siis peaks ju endale muna tegemisel samamoodi kandma kindaid?

Toore toidu osas on paar aspekti:

• toorest konti ei tohiks anda koerale, kes liigub alla tunni aja päevas õues. Nimelt kondist omastavad koerad vajalikud ained ning ülejäänud mass tuleb koos väljaheitega välja. Kui koer ei liigu, siis jääb kont soolestikku ning tulemuseks võib olla sooleummistus (enda koera puhul see läbi kogetud);
• toore kondi puhul anna toorest lihast konti – konti ümbritsev liha kaitseb soolestikku. Lisaks puruneb kont teistmoodi kui ta on lihaga kaetud;
• kõrgel temperatuuril töödeldud konti (keedetud, grillitud, ahjus tehtud) ei tohiks üldse anda. See muutub rabedaks ning võib puruneda teravateks kildudeks. Pea meeles, et kuivatatud tooted on teistsugused, sest neid kuivatatakse madalal temperatuuril;
• muna on koera jaoks väga hea täistoit ning sama ohutu kui meile endile. Salmonelloosi vältimiseks ära hoia toorest toitu toatemperatuuril kauem kui 30 minutit. Lisaks puhasta korralikult kõik tasapinnad, mis toore toiduga kokku puutusid.

Kolmas linnalegend, mis peamiselt käib toore toidu juurde on küüslauk. Ilmselt enamus ju teavad, jutte, et küüslauk on koerale ohtlik. Selle kohta oleme me kirjutanud lausa eraldi blogi, seega me siin väga pikalt ei peatu. Küll aga on see legend juba üle 20 aasta vana, kui uuringus osalenud koertele anti suur kogus küüslauguekstrakti ning imestati, et verepilt oli muutunud. Tegelikkuses on küüslauk õiges koguses ohutu ning tegelikult isegi kasulik.

Tööstuslikud toortoidud

Kui tekib nõudlus, siis tekib ka pakkumine. Nii on ka toortoitudega, mida tuleb turule üha rohkem. Kahjuks näen ma siin sama mustrit nagu kuiv- või ka märgtoiduga. Keegi ei loe koostist vaid usutakse, et kuna tegemist on toiduga ja see on poes müügil, siis see on koerale ka hea. Toortoidu puhul aga peaksime me minema tagasi loodusesse ja vaatama mida meie koer sööks looduses. Tervet ulukit nimetatakse ka kõige paremaks toortoiduks üldse (vabalt metsas kasvanud ning söönud puhast loodust).

Kas tööstuslik toortoit vastab aga nt uluki analüütilisele koostisele? Kahjuks mitte, vähemalt mina ei ole leidnud mitte ühtegi sellist toitu. Näiteks hirv sisaldab 22% organeid, 16% nahka, 12% konti ning 50% lihast. Lisaks on iga organ vajalik ja kasulik, sealhulgas näiteks pankreas, aju, põrn kui ka silmamunad. Neid aga tööstuslikud toortoidud ei sisalda. Muuhulgas on uluki puhul üldiselt proteiini ja rasva suhe 2:1-le ehk kui proteiini on nt 22%, siis rasvaprotsent on 11. Vaata huvi pärast mis sul toortoidu puhul proteiini ja rasva suhe on.

Kui see suhe on liiga rasva kasuks, siis on liiga suur koormus pankreasele. Kui koer saab igapäevaselt liiga palju rasva, võib pankreas muutuda ühel hetkel põletikuliseks ning välja võib kujuneda ka pankreatiit.

Kokkuvõtteks

Need on kõigest mõned linnalegendid, aga minu arvates peamised, mis meie lemmikute tervist mõjutavad. Kõige kurvem on minu jaoks see, et neid legende räägivad eelkõige need, keda me kõige rohkem usaldame ning seda ka õigusega. Ma endiselt rõhun lihtsalt sellele, et tasub alati ka ise loogiliselt ja kriitiliselt mõelda. Alati on võimalus küsida küsimusi ning lisaks otsida täiendavat infot netist. Mina soovitan infot otsida kindlasti inglise keeles, sest infot on oluliselt rohkem ja tihtipeale ka kvaliteetsem.

Mida teadlikum lemmikloomaomanik sa ise oled, seda parem kipub olema su lemmiku tervis. Nagu ma olen korduvalt rõhutanud, siis ravimid on mingites olukordades hädavajalikud ning asendamatud, aga me ei peaks igat väiksemat probleemi lahendama ravimitega.