Põiepõletik koertel

Koertel ei ole põiepõletik nii levinud kui inimestel, aga aeg-ajalt seda ikka esineb. Mulle endale tundub, et sarnaselt inimestele kipub see peale esimest korda reeglina uuesti korduma. Minul on vähemalt siiani hästi läinud ning minu koertel teadaolevalt põiepõletikku ei ole olnud. Karen Becker rõhutab, et esimese asjana on vaja kindlasti viia pissiproov kliinikusse ning aru saada kas tegemist on põiepõletiku või kuseteede infektsiooniga. Infektsiooni puhul on vajalik antibiootikumiravi. Küll aga tasub ennast kurssi viia nii põiepõletiku sümptomitega kui ka koduste abivahenditega.

Põiepõletik ning keda see ohustab?

Karen Becker on enda artiklis välja toonud, et põiepõletikku põeb ca 14% koertest ning pooltel juhtudel on põhjustajaks kolibakter. Sarnaselt inimestele, on põiepõletik rohkem emaste kui isaste koerte probleem. Alguse saab see reeglina muutusest koera immuunkaitses, mis võimaldab patogeensetel bakteritel kuseteedes ellu jääda ning paljuneda. Enamik juhtudel areneb põiepõletik välja põies, kuid see võib tekkida ka neerudes, kusejuhades ning kusitis.

Kuseteede infektsioone võivad põhjustada ka mõni haigusprotsess, koera individuaalne anatoomia, kateetrite kasutamine ning samuti teatud ravimid. Koerad, kellel on tavalisest suurem risk kuseteede infektsioonide tekkeks on:

• diabeediga koerad
• Cushingi tõvega koerad
• koerad, kellele manustatakse pidevalt hormooni (nt prednisolooni)
• hospitaliseeritud koerad, kellele on pandud kateeter

Kuseteede infektsioonid tekivad siis, kui bakterid liiguvad koera suguelunditest, kõhukelmest või pärasoolest mikroobselt tasakaalustatud põide. Kui kehast ei voola sagedasti ja palju uriini välja, jätkavad kahjulikud bakterid liikumist põie poole. Kui koeral ei ole piisavalt hea immuunsus või tal on ebaloomulik pH, võivad need bakterid kiiresti paljuneda, koloniseerida ning vohada nii põievoltides kui limaskestal, põhjustades niimoodi infektsiooni.

Põiepõletiku sümptomid

Sümptomid, mis võivad viidata kuseteede infektsioonile:

• ootamatu urineerimine toas
• tume või hägune uriin, veri uriinis
• võimetus urineerida või väga vähene uriinikogus
• pingutus urineerimisel või urineerimisel nutmine (valust)
• pidev kuseteede lakkumine
• põie kontrolli kadumine, uriini tilkumine
• oksendamine, letargia, söögiisu kadu
• tavapärasest suurem vee tarbimine

Need märgid näitavad, et koera kuseteede või põiega võib olla potentsiaalselt midagi tõsist lahti. Nende märkide puhul on mõistlik esimesel võimalusel viia uriiniproov kliinikusse.

Miks on oluline saada õige diagnoos?

Kui kahtlustad oma koeral põiepõletikku, peaksid esimese asjana viima kliinikusse pissiproovi. Lisaks vere, valgu, glükoosi, ketoonide ja bilirubiini sisalduse kohta, saab analüüsi vastusest teada ka seda, kui hästi koer uriini kontsentreerib. See on omakorda oluline neerude tervise näitaja.

Tihti arvavad lemmikloomaomanikud, et nad suudavad kodus lahendada kõik kuseteede probleemid. Küll aga tuleb vahet teha kuseteede infektsioonil, põiepõletikul kui ka struviitkividel. See on koht, kus asjad võivad minna halvast väga kiiresti hulluks ning heade kavatsustega inimesed jõuavad kliinikusse kriitiliselt haigete lemmikloomadeni, kes kannatavad kohutavate neerupõletike käes. Kuseteede probleemid on KINDLASTI probleem, kus sul on vaja rohkem teavet ning partnerlus oma veterinaariga on ülioluline.

Uriinianalüüs tuvastab ka valged verelibled, mis viitavad põletikule ja/või infektsioonile. Need esinevad nii põie infektsiooni kui ka põletiku (tsüstiidi) korral; kuseteede infektsiooni ja tsüstiidi eristav tegur on bakterite olemasolu. Test määrab kõige tõhusama ravimi, mis on vajalik olemasolevate bakterite kõrvaldamiseks. Umbes 25-30%-l kuseteede infektsiooniga koertel esineb kolibakteriga koos veel üks või mitu täiendavat patogeeni ning neid juhtumeid võib olla tunduvalt raskem lahendada, kui ei tea milline antibiootikum ravib tõhusalt kõiki esinevaid patogeene.

Bakteriaalse infektsiooni puhul on tõenäoliselt vaja antibiootikume. Küll aga tekivad lemmikloomadel mõnikord põletik (tsüstiit) või uriinikristallid ilma bakteriteta. Need aga võivad põhjustada väga sarnaseid sümptomeid. Mõlema olukorra puhul võib see olla märk sellest, et võib-olla tasub muuta oma lemmiklooma toitumist.

Kindlasti ei tohi eeldada, et probleemiks on kõigest põletik, kui tegu võib olla ka tõsise infektsiooniga. Kuna kõik infektsioonid kutsuvad esile ka põletikulise reaktsiooni, saab kuseteede põletiku sümptomeid ajutiselt vähendada põletikku leevendavate looduslike abivahenditega. Probleem on lihtsalt selles, et nakkust tekitavaid baktereid ei elimineerita ning infektsioon võib liikuda põiest mööda kusejuhasid neerudesse. Kodust ravi ei tohiks proovida enne kui oled saanud uriinianalüüsi vastuse, sest infektsioon võib levida, lemmikloom võib haigemaks jääda ning tulemuseks võib olla püsiv neerukahjustus.

Oluline on õige ravim

Enamus kuseteede infektsioone ravitakse antibiootikumidega. Selleks, et ravi oleks edukas, on vaja kindlalt aru saada milline bakter tekitab infektsiooni ehk milline antibiootikum suudab infektsiooni välja ravida.

Antibiootikumide kasutamisel on palju kõrvaltoimeid ning seda eriti kui ei anta õiget antibiootikumi. Üheks selliseks võivad olla seedetrakti sümptomid, mis võivad viia selleni, et ravimit ei anta ettekirjutuse järgi, koer keeldub ravimist või ravim ei imendu korrektselt. Need kõik võivad viia antibiootikumi ebapiisava tasemeni veres või uriinis. Need probleemid võivad takistada nakkust põhjustavate bakterite elimineerimist ja samuti soodustada antibiootikumiresistentsust. Kui koeral esineb kuseteede infektsioone pidevalt, võib selle põhjuseks olla liiga lühike antibiootikumiravi või ravimi suutmatus jõuda bakterite asukohta. Muuhulgas on kasvav probleem antibiootikumiresistentsus. 2008. aasta uuring näitas, et bakterite resistentsus on kõrgeim koertel, kellel on korduvad kolibakteriga seotud kuseteede infektsioonid ja varasemas uuringus tuvastati kahel koeral kolibakterid, mis osutusid kahe nädala jooksul resistentseks 12 erineva antibiootikumi suhtes.

Kuidas hoida koera kuseteed tervena?

Karen Becker ütleb, et arvestades bakteriaalsete infektsioonide tõsist olemust ja antibiootikumiraviga seotud riske, on oluline teha kõik endast olenev, et vältida oma lemmiklooma kuseteede infektsioone. Üks tõhus viis on põieärrituse ehk põiepõletiku märkamine enne, kui see nõrgestab põie kaitset piisavalt, et võimaldada infektsiooni tekkimist. Kontrolli regulaarselt oma koera uriini pH-taset, ostes kas apteegist või veebist uriini testribasid. Testribad annavad ülevaate sellest, mis lemmiklooma uriiniga toimub, sealhulgas näitavad vere, valgete vereliblede ja uriini pH-taset. Koerad on lihasööjad ja uriini pH peaks olema kergelt happeline, ideaaljuhul 6-6,5.

Mida kõrgem on uriini pH, seda aluselisem see on. Inimese uriin on veidi aluselisem (6,5-7) kui koerte uriin. Kui pH läheb aluselisemaks, hakkab uriin kaotama oma loomulikku kaitsevõimet patogeenide vastu, mis loob aga soodsama keskkonna bakterite kasvuks ja struviitkristallide tekkeks. Uriini pH alla 6, mis võib põhjustada teist tüüpi probleeme – kaltsiumoksalaatkive. Uriiniproovid tuleks võtta hommikul enne koera toitmist ning täpsuse tagamiseks tuleks seda teha kohe värske prooviga.

Dieedil on ülisuur roll

Karen Becker ütleb, et tema kogemuse kohaselt on kehv või sobimatu toit enamikul juhtudel koerte krooniliste kuseteede probleemide süüdlaseks, sealhulgas kristallide, põiepõletik ja kuseteede infektsioonide korral. Toidud, mida paljud tavapärased veterinaarid kuseteede probleemide korral soovitavad, ühendavad tavaliselt kõrge süsivesikusisaldusega toidud ravimitega, et vähendada koera uriini pH-d. See pole aga Karen Beckeri lähenemine. Tema viib koerad üle dieedile, mis kõrvaldab süsivesikud ning ebavajalikud mineraalide kogused.

Teraviljapõhise dieedi puhul muutub koerte uriin aluseliseks, seevastu lihapõhised dieedid on loomulikult happelised. Aluselised tärkliserikkad dieedid on sageli krooniliste kuseteede infektsioonide põhjustajaks, kuna happesuse puudumine uriinis eemaldab antimikroobse toime. Aluseline uriin võib samuti põhjustada põiepõletikku (tsüstiiti), kristalle ja isegi kive, mis võivad vajada operatsiooni.

Kui su koeral on korduvaid kaltsiumoksalaadi põieprobleeme, võib põhjuseks olla toidus sisalduv liigne kaltsium ja sünteetilised vitamiinid/mineraalid. USA-s on nt liigne D-vitamiin olnud üks peamisi lemmikloomatoidu tagasikutsumiste põhjuseid viimastel aastatel ning on kaasa aidanud paljudele uriinikristallide juhtumitele, mis viivad põieinfektsioonideni.

Oluline on piisav vee tarbimine ning samuti inimtoidu kvaliteediga tooted. Lisaks pakuvad vajalikku niiskust ka värsked toitained.

Looduslikud vahendid

Jõhvikad ja D-mannoos

2016. aastal viidi läbi uuring, milles teadlased hindasid jõhvikaekstrakti mõju koerte kuseteede infektsioonide tekkele. Uuringu tulemused näitasid, et jõhvikaekstrakt näib olevat sama tõhus või isegi tõhusam kolibakteri poolt põhjustatud kuseteede infektsioonide ennetamisel kui lühiajaline antimikroobne ravi ning seda ilma kõrvaltoimeteta. Lisaks võib jõhvikaekstrakt aidata võidelda mitme ravimiresistentse bakteriga koertel, kellel esinevad korduvad kolibakteri kuseteede infektsioonid.

Kindlasti tasub valida orgaaniline jõhvikaekstrakt koos D-mannoosiga, mis on glükoosiga tihedalt seotud lihtne suhkur, mis esineb looduslikult jõhvikates, virsikutes, marjades ning mõnes taimes. D-mannoos imendub täielikult ja liigub kiiresti neerudesse, seejärel põide ning siis eritub uriiniga. D-mannoos ei põhjusta insuliini vabanemist ega mõjuta veresuhkru taset, seega puuduvad negatiivsed süsteemsed kõrvaltoimed. Peaaegu kogu D-mannoos satub uriini, mis omakorda katab kolibakterid nii, et need ei saa kinnituda põie seintele ning need viiakse urineerimisel kehast välja.

Kindlasti väldi poes müüdavaid jõhvikamahlasid, sest need sisaldavad suures koguses suhkruid. Küll aga võid leida apteegist jõhvikatega tooteid. Arvesta lihtsalt, et kui annad koerale inimestele mõeldud toodet, siis tuleb kogus teisendada tema jaoks sobivaks (inimeste puhul reeglina arvestatud 68 kiloga).

Kui annad eraldi D-mannoosi, siis võid anda 1 g D-mannoosi ca 9 kilo kehakaalu kohta. Sega see kas toidu või veega.

Metioniin

Väikestele kuni keskmist kasvu koertele: 100 mg 2 korda päevas. Suuremad koerad: 200 mg 2 korda päevas. Dr. Scanlan soovitab samuti uriinitesti tegemist ning kui uriin on üle 6,5, siis ta soovitab lisada metioniini 3 korda päevas. Pea meeles, et õunaäädikas alandab samuti koera uriini pH taset. Lisa toores (kuumutamata), orgaaniline õunaäädikas kas tema joogivette või toidu sisse. Anna 1 teelusikatäis väikesele koerale, 2 teelusikatäit keskmist kasvu koertele ning 1 supilusikatäis suurt kasvu koertele.

Harilik orashein

Gregory L. Tilfordi ja Mary L. Wulffi raamatu “Taimed lemmikute jaoks” kohaselt on harilik orashein üks levinumaid taimi kuseteede probleemide korral. See on põletikuvastane, antimikroobne ning samuti valuvaigisti. Samuti on see diureetikum, mis tähendab, et see võib aidata soodustada jääkainete väljutamist.

Lisa teelusikatäis hakitud kuivatatud orasheina juurt 240 ml veele ning lase 20 minutit madalal kuumusel keeda. Jahuta ning kurna vedelik. Kasuta pipetti või teelusikat, et tilgutada lahus koera suhu – 1/2 teelusikatäit 9 kilogrammi kehakaalu kohta 2 korda päevas. Seda võib lisada ka joogiveele.

Petersellilehed

Petersell on järjekordne diureetikum, millest võib põiepõletiku korral abi olla. Seda just oma antiseptiliste omaduste tõttu. Lisaks on seda koerale üsna kerge anda.

Tilford ja Wulff soovitavad petersellilehe mahlaks teha. Anna 1 teelusikatäis 9 kilo kehakaalu kohta päevas. Soovitatakse anda tühjale kõhule. Kui ta ei ole nõus seda alla neelama, võid mahla lisada ka tema joogiveele.

Altee

Altee on üks mitmekülgsemaid taimi koerale. See on leevendava toimega, mis rahustab ja kaitseb ärritunud ja põletikulist kudet, seega on see ideaalne vahend koerte kuseteede infektsioonide raviks. See aitab vähendada põletikku ning loob kaitse kuseteede voodri ning kahjulike bakterite vahele.

Puista pulbrit koera toidule, andes 1/4 teelusikatäit väikestele koertele ning 1/2 teelusikatäit suurtele koertele.

Osi

Osi on antimikroobne, seega see võib aidata võidelda infektsiooniga. Sellest võib olla abi ka siis kui su koeral on kuseteede infektsioon koos vähese veritsusega. Parim on kasutada osi koos rahustava taimega nagu altee.

Tilford ja Wulff soovitavad valmistada kontsentraat. Lisa suur peotäis kuivatatud ürti, 1/2 tl suhkrut ning vett nii palju, et katta ürt. Keeda madalal kuumusel kuni vesi muutub tumeroheliseks (umbes 20 minutit). Jahuta ning kurna vedelik. Lisa 1 supilusikatäis iga 9 kilo kehakaalu kohta päevas oma koera toidule.

Hoiatus: Ära kasuta osi pikaajaliselt, kuna see võib põhjustada ärritust.

Kokkuvõtteks

Enamus terviseprobleeme on seotud dieedi ning su lemmiku immuunsusega, nii ka kuseteede probleemid. Igal juhul tasub kaaluda toidu vahetamist kui kuseteede probleemid on korduv probleem. Kui su lemmik sööb peamiselt kuivtoitu, tasub sellistel juhtudel eelistada holistilist toitu, mis sisaldab peterselli. Kindlasti tasub oma lemmikule anda ka toorest – nii loomseid kui ka taimseid saadusi.

Samuti tasub jälgida oma lemmiku vee tarbimist. Pea meeles, et vee joomisega uhutakse kehast välja jääkained. On öeldud, et koer peaks jooma päevas vett 15-30 ml ca 500 grammi kehakaalu kohta päevas. See tähendab, et 10 kilone koer peaks päevas jooma 300-600 ml päevas. Täpne kogus sõltub nii konkreetsest isendist, elustiilist ehk kui palju ta liigub ning samuti ilmast. Kuigi meile reeglina võib tunduda, et me koer joob piisavalt, tasub see üle kontrollida. Mõõda hommikul kaussi 600 ml vett ning mõõda järgmisel hommikul ära palju vett järgi on. Kui vahepeal vahetad vett, siis mõõda ära palju ära valad ning pane sama kogus puhast vett uuesti kaussi.

Ja arvesta alati, et ennetamine on parem kui ravimine! Seega tugevda oma lemmiku immuunsüsteemi, et ta organism suudaks patogeenidega võidelda.

Kasutatud allikad:

• https://www.dogsnaturallymagazine.com/top-remedies-for-uti-in-dogs/
• https://healthypets.mercola.com/sites/healthypets/archive/2021/06/30/canine-urinary-tract-infection.aspx