Proteiin koeratoidus
Väga paljude jaoks on proteiinid alati samaväärsed ehk proteiin, mis sisaldub koeratoidus, on sinu lemmikule hea. Tegelikkus ei saaks olla tõest kaugemal. Kes on meid pikalt jälginud, need teavad, et proteiinil ja proteiinil on vahe ning samamoodi on toidul ja toidul vahe. Sama nagu inimtoidul on vahe, on vahe ka lemmikloomatoidul. Inimeste puhul on asi siiski veidi lihtsam, sest inimtoiduna müümisel on vaja veenduda, et see on inimesele tarbimiseks ohutu. Lemmiklooma puhul seda nõuet ei ole ehk enamus toite on valmistatud toorainest, mida inimtoiduna kasutada ei tohi. Jagan allpool infot kuidas proteiini koeratoidus hinnata. Pea meeles, et koerad on oma loomult vabatahtlikult karnivoorid, seega nad suudavad omandada toitaineid laiast valikust toidust, aga nende loomulik toit on ka saakloom. Saakloom sisaldab lihasmassi, organeid ning näärmeid, nahka ning sidekudet ja lisaks ka konte. Aga värsket saaklooma ei ole väga kerge kätte saada.
Mis on proteiin?
Proteiinidel on suur erinevus toitumisväärtuse osas. Proteiinid koosnevad aminohapete ahelatest ning loomseid valke nimetatakse täielikeks proteiinideks, kuna need sisaldavad kõiki eluks hädavajalikke aminohappeid. Inimesed vajavad toidust üheksat, koerad kümmet – arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin.
Tauriin on “tinglikult” (mõnikord) oluline. Koerad toodavad oma tauriini metioniinist ja tsüsteiinist. Kuid suurematel koertel on raskem oma vajadustega sammu pidada ning osadel koertel on tauriini tootmine häiritud. Igasugune liha sisaldab tauriini, seega on ebatõenäoline, et koerad, kes söövad toitu, mis sisaldab liha, linnuliha, kala või mune, jäävad tauriinipuudusesse. Mõned lihasordid sisaldavad siiski vähem tauriini kui teised ja sellisteks on näiteks jänes, känguru ja sõraliste (veise, piisoni, lamba, hirve) liha. Vähem tauriini sisaldavad ka kõrvalsaadused.
Taimed sisaldavad samuti proteiini ning paljud lemmikloomatoidud sisaldavad taimi, mis aitavad kaasa nii proteiini kui ka teiste toitainete saamisele. Mõisted nagu liha, linnuliha, lihajahud ja kõrvalsaadused omavad seaduslikke määratlusi, mida lemmikloomatoidu tootjad järgivad.
Loomsed proteiiniallikad toidus
Tänapäeva lemmikloomatoidu koostisosade peamisteks allikateks on kariloomad, linnud ja mereannid (mitte saakloomad). Kuid juba siis, kui need elemendid jõuavad poes müüdavasse tootesse, ei meenuta need enam tervet jänest, rästikut, põtra ega lõhet.
Pärast lehma, sea või kana tapmist riputatakse surnukeha tagurpidi üles ja tühjendatakse verest. See veri müüakse maha erinevatel eesmärkidel, sealhulgas kariloomade sööda ja väetisena. Seejärel eemaldatakse nahk (või lindude puhul suled) ning surnukeha jagatakse osadeks. Osad, mis sobivad inimtoiduks, eraldatakse. Umbes 45% igast tapetud loomast ei sobi inimese toidulauale. Selle asemel kasutatakse seda loomasöödana, sealhulgas ka lemmikloomatoidus. Muud kasutusalad hõlmavad väetisi, farmaatsiatööstust, seepe, kosmeetikat ja määrdeaineid.
Liha
Liha on teadupoolest tapetud looma kõige kasumlikum osa ning seda proovitakse võimalikult palju kätte saada. Inimtoiduks sobiv liha muudetakse pihvideks ja muudeks tükkideks, lisaks ka jääkideks, mida saab kasutada nt suppides ja hautistes. Vorstides ja viinerites kasutatakse kehvemat kondiga liha, mis lastakse läbi hakklihamasina ning siis läbi eraldaja, et eemaldada konditükid.
“Liha” on värske (või külmutatud) toode, mis koosneb lihaskoest (skeletilihast, keelest, diafragmast ja söögitorust) ning on kas koos või ilma naha, rasva ja sidekoega. Selles ei tohi olla luid. Termin “liha” kehtib ainult imetajatele ja piirdub lehmade, lammaste, kitsede ja sigadega. Enne lemmikloomatoidu tootmisettevõtte juurde jõudmist ei töödelda seda (välja arvatud külmutamine).
“Kanaliha” on tihti kasutusel kui ekvivalentne termin igasuguse söögiks kasvatatava linnuliigi kohta. See piirdub liha, naha, rasva ja – erinevalt imetajatest – luudega. See ei hõlma pead, jalgu, siseelundeid ega sulgi.
“Kala” võib sisaldada reeglina nimetatud liiki (näiteks lõhe) või liikide segu, näiteks “valge kala”, kus võib olla ülekaalus teatud liik, kuid teisi liike ei välistata. Küll aga peaksid sa arvestama, et valge kala on ka nt hai, mida on muuhulgas leitud mingitest kassitoitudest, kuid ohustatud liikide tapmine kassitoitude jaoks ei ole kindlasti aktsepteeritav. Kalad jahvatatakse tavaliselt tervikuna. Siiski võidakse kaubanduslik lõhe saata Hiinasse töötlemiseks ning see võib potentsiaalselt sattuda koeratoidu jaoks mõeldud “kalade” partiisse.
Kõrvalsaadused
Kõrvalsaadustest võib mõelda kui mitte-lihaga osadest. Kõrvalsaadus on defineeritud kui teisene toode, mis saadakse peamise kauba tootmise käigus. Umbes 49% veise eluskaalust, 44% sea eluskaalust, 37% broileri eluskaalust ning 57% enamiku kalaliikide eluskaalust on tooted, mida inimesed ei tarbi.
Kõrvalsaadustel on pigem halb maine, aga need ei ole tingimata halvad. Kõrvalsaadusteks on näiteks ka maks, süda ja põrn. Kõige levinum inimtoidulaual on ilmselt maks, mis on suurepärane toitainete allikas, sealhulgas sisaldab palju mikroelemente ja vitamiine. Liha kõrvalsaadused hõlmavad peamiselt siseelundeid (kopsud, põrn, maks, neerud, ajud), verd, luid ja soolestikku (ilma väljaheitega), kuid välistatakse karvad, sarved, hambad ja kabjad.
Liha- ja linnuliharasvad on värsked ehk need liiguvad tapamajast otse lemmikloomatoidu tehasesse, kuigi neid on lubatud külmutada pikaajaliseks transportimiseks. Linnulihakõrvalsaadused võivad sisaldada (või koosneda ainult) pead, jalgu ja siseelundeid, mis on “vabad väljaheidete saastumisest”.
Kokkukeedetud tooted
Kui loomset päritolu koostisaine nimes sisaldub “sööt” (inglise keeles “meal”), on tegemist kokkukeedetud tootega. Protsess on lihtne: materjalid jahvatatakse, keedetakse mõnda aega, rasv eraldatakse pealt ja ülejäänud osa kuivatatakse. Tulemuseks on veidi rasvane, pruun, kõrge proteiinisisaldusega pulber. Selles staadiumis ei ole sisendmaterjalid eristatavad.
Lihajahu (sh veiseliha jahu, lambaliha jahu jne) on kokkukeedetud toode. Selle definitsiooniks on “imetajate koed”. Sellele ei tohi olla lisatud verd, karvu, kabja, sarve, nahajääke, väljaheiteid, mao- ja vatsakese sisu… AGA enne kokkukeetmist ei ole nende eemaldamise nõuet. See võib sisaldada luid, kuid kaltsiumi sisaldusel on ülempiir. Lihaliste kõrvalsaaduste jahu võib sisaldada isegi jahvatatud ükssarvikut, sest sellel pole konkreetset määratlust.
Linnujahu (kanaliha, kalkuniliha ja muud toiduks kasvatatud linnud) on kokkukeedetud. See sisaldab nahka ja lihast, koos või ilma luudeta, välja arvatud suled, pead, jalad ja siseelundid. Paremad toidud nimetavad liiki, näiteks kanajahu või kalkunijahu. Linnuliste kõrvalsaaduste jahu võib sisaldada nahka, lihasmassi ja luid, aga ka pead, kaelu, jalgu ja siseelundeid. Sulgi ei lubata.
Imetajate ekvivalent linnuliste kõrvalsaaduste jahule on liha- ja luujahu…
Liha- ja luujahu
Kindlasti oled sa näinud lemmikloomatoidus liha- ja luujahu. Kas see on sinu lemmikule hea? Ei, kindlasti mitte. Liha- ja luujahu on üks koostisaine, mitte lihajahu ja luujahu segu. See pärineb imetajatelt (mis tahes imetajatelt) ning sellele ei tohi lisada sarvi, nahkasid ega sõnnikut, kuid see on peaaegu ainus piirang. Liha- ja luujahu ning sellega kokkukeedetud partner, loomarasv, on kõige tõenäolisemad koostisosad, mis võivad sisaldada pentobarbitaali (eutanaasia lahus) ja teisi ravimeid ning saasteaineid. See on tõesti kõige halvema kvaliteediga toode. Kui näed seda koostise hulgas (isegi kui see on esitatud “kvaliteetsema” vormina nagu veise- ja luujahu või sealiha- ja luujahu), siis hoia sellest eemale. Väldi toite, mis sisaldavad seda koostisainet.
Kus kasutatakse kokkukeedetud tooteid?
Neid kasutatakse peamiselt kuivtoitudes ja ekstrudeeritud pehmetes-mahlakates toitudes. Mõnikord võib neid leida ka üksikutes konserveeritud toitudes. Eelistades inimtoidu kvaliteediga toorainest valmistatud kuivtoitu, on sul võimalik vältida ka halvimaid koostisaineid lemmikloomatoidu tööstuses.
On kaks tüüpi kokkukeetjaid. Esimene grupp on seotud tapamajaga ning võtavad vastu ainult konkreetsest tapamajast pärit tooteid. Teine grupp ehk sõltumatud kokkukeetjad võivad vastu võtta kõike – sealhulgas farmis surnud loomi, tapamaja jäätmeid, kasutatud praetud rasva restoranidest ja surnud loomi varjupaikadest. Ainuüksi see, et sõltumatu kokkukeetja töötleb ebameeldivaid osi, ei tähenda, et need kõik jõuavad koeratoitu. Kokkukeedetud materjalidele on palju muid kasutusviise. Kuid see ei tähenda ka seda, et need osad ei võiks olla koeratoidus. USA 2022. aasta kohtuasi ühe kaubamärgi vastu – analüüsiti toitu DNA suhtes ning selgus, et see sisaldas koera DNA’d.
Kokkukeedetud toodete sisu ja kvaliteet varieeruvad märkimisväärselt. Suur osa lemmikloomatoidus kasutatavast lihast, linnulihast ja kalast Aasiast, eriti Hiinast ja Taimaalt (mis on ka oluline kalatoodete allikas). Isegi USA’s kasvatatud kana on tõenäoliselt saadetud Hiinasse töötlemiseks. Tootel olevalt sildilt pole võimalik päriselt päritoluriiki kindlaks teha.
Palju sõltub tootjate mainest. Omakorda sõltuvad nad oma tarnijate aususest. Pea meeles, et kui tootjal on ISO 22000 sertifikaat, siis on temal olemas info kogu tarneahela kohta (isegi selle detailsuseni, et milliselt karjamaalt pärit looma liha on kasutatud)! Winner Plus toitude tootjal on olemas nii ISO 22000 kui ka öko sertifikaat!
Taimsed proteiiniallikad
Taimsed allikad, mis sisaldavad proteiini, on levinud ja ka mitmekesised. Siiski ei asenda need loomseid proteiini allikaid. Kõik taimed sisaldavad proteiini ensüümide, struktuurikomponentide ja funktsionaalsete ühendite kujul. Ja isegi kui taimed nagu soja, kanep ja kinoa on inimestele täisväärtuslikud valguallikad, ei ole need täisväärtuslikud koerte jaoks. Koerad vajavad nii arginiini ning osad koerad ka tauriini. Taimed aga ei sisalda tauriini. Mõned vetikaliigid sisaldavad tauriini, aga väga vähesel määral ehk mitte piisavalt. Arginiini leidub ka enamus taimedes üsna vähesel määral, välja arvatud kaunviljades, seemnetes ja pähklites. Seevastu liha, linnuliha, munad ja kala on rikkalikud nii arginiini kui ka tauriini poolest ning see peegeldab koera loomulikku karnivoorset olemust.
Kaunviljad sisaldavad taimedest kõige rohkem proteiini. Enamus köögiviljadel on madal proteiinisisaldus ning seetõttu on kasutusel kõrge valgusisaldusega ekstraktid nagu nt herneproteiin, kartuliproteiin, riisi valgukontsentraat ja maisigluteeni jahu (valgu sisaldus kuni 80%). Kuna loomne valk on kõige kallim koostisaine, suurendavad paljud tootjad toidu valgusisaldust, kasutades üht või mitut taimset valguekstrakti.
Kaunviljad (herned ja oad) on levinud koostisosad “teraviljavabades” koeratoidudes. Need sisaldavad märkimisväärses koguses valku, palju seedetrakti tervist toetavat kiudainet ja vähe rasva. Kuid kõigi taimsete toodete puhul, välja arvatud sojaubade puhul, on nende peamine koostisosa süsivesikud. Näiteks sisaldavad läätsed umbes 63% süsivesikuid ja 25% valku.
Kuigi taimsete valkude kasutamine lihakasvatuse kõrge keskkonnamõju tasakaalustamiseks võib tunduda hea mõttena, ei ole see päris nii. Peamine on see, et taimne proteiin ei ole koerale täisväärtuslik valguallikas ning lisaks on need kõrge süsivesikute sisaldusega, mida koer isegi ei vaja!
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar