Seeniorkoer ja tema toit

Nii nagu on olemas toidud spetsiaalselt kutsikatele, nii on olemas toit ka seeniorkoerale. Kas aga iga koer, kes jõuab seeniorkoera ikka (reeglina loetakse seeniorkoeraks alates 8 aasta vanust koera) vajab toidu vahetust? Mina olen alati olnud veendumusel, et ei vaja ning nõustan sarnaselt ka kliente. Spetsiaalset dieeti vajavad nad siis, kui hakkavad tekkima nende vanusele omased tervisemured – lihaskadu või ülekaal vms. Meie Faddy ja Fenton said kevadel 8 aastasteks aga mõlemad söövad endiselt täiskasvanud koerale mõeldud toitu. Fenton lausa endiselt Performance toitu (22% rasvasisaldusega), sest see on ainus, mis tal aitab kaalu säilitada. Siiski on mõned nüansid mida võiks arvesse võtta kui sul on kodus seeniorkoer!

Proteiin on vananevale koerale kriitilise tähtsusega ning tegelikkuses vajab vananev koer proteiini isegi rohkem kui tavaline täiskasvanud koer, et toita oma lihaseid. Tihtipeale on aga seeniorkoertele mõeldud toidud hoopis madalama proteiinisisaldusega. Ometigi peaksime me otsima oma lemmikutele toitu, mis sisaldab vähemalt 20% proteiini, aga vajadusel varasemast toidust vähem rasva.

Ph D Joseph J. Wakshlag, kes on kliinilise toitumise ja spordimeditsiini ning taastusravi professor ütleb:

“Meie vananevale koerale ei ole mingit tõelist põhjust anda seeniorkoertele mõeldud toitu, välja arvatud juhul, kui on märgatud probleeme nagu keha kurnatus, artriit või rasvumine. Kõik need terviseseisundid nõuavad toitumisele teistsugust lähenemist – seega ei ole vanematele koertele kõigile sobivat lahendust.

Tavaliselt meeldib meile näha veidi suurema valgusisaldusega dieete, aga paljud turul olevad seeniorkoertele mõeldud dieedid on madalama valgusisaldusega. Meile meeldib mereõlides näha rohkem pika ahelaga omega-3 rasvhappeid, kuid lõppkokkuvõttes suurendab see rasva, seega peame olema ettevaatlikud kasutatavate rasvade suhtes.”

Seeniorkoer ja proteiin kui prioriteet

Proteiine nimetatakse sageli “elu ehituskivideks”, kuna proteiinid aitavad luua erinevaid struktuure, sealhulgas elundeid, kudesid, lihaseid ning ensüüme. Lisaks loovad proteiinid pidevalt aluse ensümaatilistele reaktsioonidele, hormoonidele ning immuunvastusele. Seetõttu kulutatakse proteiin kehas aja jooksul ära ning need on vaja asendada. Siin mängibki rolli valgurikas dieet, mis aitab keha proteiinitaset taastada. Proteiin on lemmiku toidus hädavajalik ning proteiinipuudus võib lemmiku tervist kahjustada. Näiteks noorematel koertel võib proteiinipuudus põhjustada kasvukiiruse vähenemist, kehakaalu langust, reproduktiivpuudulikkust kui ka nõrka immuunsüsteemi. Seetõttu on vaja aru saada kui palju proteiini sinu koer iga päev saab.

Kuigi pakendil on alati märgitud toidu proteiinisisaldus, on oluline mõista, et pakendil toodud proteiinisisaldust ehk % ei saa lihtsalt erinevate toitude vahel võrrelda, sest see sõltub lisaks ka tegelikult tarbitud kogusest, seeditavusest kui ka asendamatute aminohapete täpsest vahekorrast ehk kvaliteedist.

Kindlasti tuleb arvestada, et iga indiviidi valgu- ja aminohappevajadus varieerub sõltuvalt tema liigist, eluetapist, arengufaasist, tervislikust või haiguslikust seisundist kui ka aktiivsuse tasemest. Lisaks võib esineda ka tõu variatsioone. Mõned üldised rusikareeglid:

kõik toitumisvajadused, sealhulgas proteiinisisaldus on suuremad koera arengu- või kasvufaasis (täiskasvanud koera toidule tuleks üle minna alles pärast optimaalset kasvufaasi);
täiskasvanud koera toitumisvajadused, sealhulgas proteiinisisaldus on madalam, kuna nad on hooldusfaasis;
teatud terviseseisundid, nt krooniline neeruhaigus, nõuab proteiini piiramist, et vähendada vereringes ringlevate neerutoksiinide hulka.

Kasvav kutsikas või aretusemane vajab umbes 22-25% valku (sõltub valguallikast ning aminohapete saadavusest). Nooremapoolsem koer (peale kasvufaasi) vajab umbes 20% ning täiskasvanud koer vajab umbes 18% proteiini. Täiskasvanud koer, kes liiguvad vähe ning kes söövad seetõttu väiksema koguse, vajavad kuni 21% proteiini. Siiski sõltub kõik proteiinist! Pakkudes oma koerale 22% proteiini, kui seal puuduvad peamised aminohapped ei ole lahendus. Seevastu koer, kes saab erakordselt hästi tasakaalustatud proteiiniallikaga, võib vajada aga hoopis vähem proteiini.

Mina ei ole leidnud ühtegi tõendit selle kohta, et liigne proteiin kuidagi meie lemmikute tervisele halba teeks, pigem vastupidi. Seega seeniorkoerale ma lisaksin igal juhul nii kuiv- kui märgtoidule ka puhast toorest proteiini! Siiski oleksin ma veidi ettevaatlik toore kanaga, sest omega-3 ja omega-6 suhe on väga omega-6 ehk põletikku tekitava poole kaldu.

Lihasmassi vähenemine

Wakshlag ütleb, et kui koer kaotab lihast ehk lahjat kehamassi, võib vajalik olla hoopis valgurikkam dieet. Proteiin on vajalik lihaste ehitamiseks ja säilitamiseks ning koera vananedes lõpeb sageli neil valgu sünteesimine. See omakorda suurendab vajadust proteiini järele toidus. Lahja kehamassi ehk vähese lihasmassiga on seotud suurenenud haigestumise ja surma riskiga.

Vähene lihasmass võib olla nii alakaalulise kui ka ülekaalulise koera probleem. Kuigi ülekaaluline koer võib tänu lisarasvale tunduda esmapilgul tervem, siis tegelikkuses puudub mõlemal koeral lihaskude. Lihasmassi kadu võib olla vananemise normaalne osa või siis viidata mõnele haigusele nagu vähk, südame- või neeruhaigus.

Lihasmassi ja lihastoonust on kõige kergem hinnata koera reite ja õlgade järgi.

Seeniorkoer ja energia

Tihtipeale muutub enamus koeri vananedes vähem aktiivseks ehk nad ei vaja enam nii palju energiat kui varem. Seetõttu on neil ka suurem risk rasvumiseks kui me ei muuda nende toitumist. Kindlasti on vanema koera puhul vaja jälgida tema keha seisundit ning samuti teda regulaarselt kaaluda, et aru saada kehas toimuvatest muutustest. Nimelt on väikest kaalutõusu raske silmaga märgata, aga kaalumine aitab.

Kui aga sinu vananeva koera liikumine ja aktiivsus ei vähene ehk ta läheb endiselt väga hea meelega pikkadele matkadele ning on igapäevaselt aktiivne, ei ole vaja portsjoneid vähendada. Kui aga varem aktiivsest koerast on saamas suuremas osas diivanikoer, kes veedab enamus aega kodus lösutades ning kaal hakkab tõusma, on vaja vähendada portsjoneid või siis minna üle madalama kalorsusega toidule.

Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et vananedes võivad nõrgeneda ka koera meeled. Lõhn mängib koerte isudes väga suurt rolli, seega kui koer ei tunne oma toidu lõhna, ei pruugi ta ka tahta süüa. Kui su koer keeldub näiteks järsku kuivtoidust, aga sööb hea meelega märgtoitu, mis on maitsvam ja tugevama lõhnaga, võib asi olla just lõhnataju vähenemises.

Seeniorkoer ja toidulisandid

Kuigi ma leian, et toidulisandit peaks peamiselt kasutama mingi kindla probleemi korral ning pigem seda andma kuuridena, siis vananeva koera puhul on mõningad erandid. Glükosamiin ja kondroitiin aitavad toetada koera liigeseid, kurkumiin aitab vähendada kehas põletikku, S-adenosüülmetioniin toetab maksa tervist ning omega-3 ja omega-6 rasvhapped võivad olla kasulikud ajutegevusele.

Vali toidulisandit hoolega, kuna loomadele mõeldud toodete tootmine ei ole väga hästi reguleeritud. Jälgi toodete koostist ning seda kindlasti omega-3 ja omega-6 toodete puhul! Kui toode tundub liiga odav, siis võib suure tõenäosusega olla tegemist võltsinguga ning lemmikule kasu saamise asemel võid talle teha hoopis kahju.

Seeniorkoer ja toores toit

Üsna levinud on arvamus, et seeniorkoer ja toores toit ei käi väga hästi kokku, sest nende seedimine ei ole enam nii hea. Ütlen kohe ära, et kindlasti ei ole mõistlik vanale koerale, kes pole kunagi toorest saanud, üleöö hakata andma toorest toitu. See võib lõppeda korraliku kõhulahtisuse või millegi veel hullemaga. Küll aga kui sa oled oma koerale varasemalt aeg-ajalt toorest andnud, võiksid kaaluda kuiv- või märgtoidu asendamist toorega vähemalt 25% ulatuses.

Nimelt on minimaalselt töödeldud valk ja rasv tegelikult kõige kergemini seeditavad makrotoitained, mis on organismile kättesaadavad. Kuigi toores liha ja organid võivad sisaldada oluliselt rohkem rasva ja proteiini kui kuiv- või märgtoit, võivad kvaliteetsed loomsed allikad pakkuda paremat seeduvust ning biosaadavust ehk toitainete imendumist.

Lisaks kardetakse, et toorrasv ning toorproteiin panevad maksale ja neerudele lisakoormuse. Siiski on hea meeles pidada, et keha näeb hoopis rohkem vaeva töödeldud rasvade ja valkude lagundamisega. Keha näeb samuti vaeva ka süsivesikute töötlemisega.

Toitumine mängib sinu lemmiku tervises üliolulist rolli ning seda igas vanuses. Olen ammu rääkinud ning nüüd kinnitavad seda ka uuringud, et kutsikale antud toit võib koera elu hilisematel aastatel oluliselt mõjutada. Seda enam mõjutab see, kuidas sa oma seeniorkoera toidad, tema elukvaliteeti. Sageli on hea toiduga võimalik edasi lükata või minimeerida vanusega seotud muutusi liikuvuses, seedimise ja immuunsüsteemi tervises ning kognitiivses heaolus.

Helsingi Ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et koertel, kellel asendati 20% kuivtoitu värske ja minimaalselt töödeldud toiduga, vähenes oluliselt atoopilise dermatiidi ja põletikuliste soolehaiguste esinemissagedus.

Tehes kasvõi minimaalsed muudatused oma eaka koera toitumises – niiskuse suurendamine kondipuljongiga, antioksüdantiderikaste toitude lisamine või 20% kuivtoidu asendamine värske toiduga võivad tuua kaasa märgatavaid erinevusi liigeste liikuvuses, naha ja karvkatte tervises, soolestiku flooras kui ka kognitiivses funktsioonis!

Kasutatud allikad:

Seeniorkoer ja tema toit