Kui võimekas on Sinu koer?
Kas sinu koer teeb vahet mänguasjadel? Ehk kui sa ütled talle, et too part või nuts või pall, kas ta toob sulle õige mänguasja? Ütlen ausalt, et ma ei ole Faddule ja Ossule väga viitsinud neid õpetada, aga mu eelmine koer Bemmu teadis enamus oma mänguasju nimepidi. Tal oli oma mõmmi, kellega ta magama läks ning kui ma õhtul küsisin, et kus su mõmmi on, siis ta läks kohe oma mõmmit tooma (isegi kui see mõmmi oli kuskil mänguasja kasti põhjas). Faddu oskab une pealt eristada palli ja nutsu, aga muid pole ma talle õpetanud. Küll aga lugedes artiklit, kus koerad oskavad eristada kuni 39 mänguasja, tekkis tahtmine hakata Faddule ja Ossule ka õpetama mänguasjade nimesid. Päris põnev oleks ju teada kui võimekas mu koer on :).
Karen Shaw Becker jagas hiljuti oma kodulehel artiklit uuringust, kus osales 40 koera, kellest kõigest 7 suutsid kolme kuulise intensiivse treeningu käigus ära õppida mänguasjade nimed. Need 7 koera olid kõik bordercollied :). Uuringu tulemus näitab, et objektide nimede õppimise oskus on eriline oskus, mis ilmneb ainult teatud indiviididel, mida teadlased nimetasid andekateks sõna-õppijateks.
Inimeste puhul me oleme harjunud, et nii käitumises kui kognitiivsetes võimetes võivad olla suured erinevused. Mõni inimene on nt erakordselt võimekas nt muusikas, teine matemaatikas ja kolmas hoopis keeltes. Selgub, et koertel on erinevused tunnetuses, seega mõned indiviidid on suutelised geniaalseteks saavutusteks.
Eelpool mainitud uuringus kasutati koerte intellekti mõõtjana sõnu. Koerad pidid selgeks saama vähemalt kahe erineva mänguasja nime, et tõestada, et nad suudavad objekte teineteisest eristada. Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha kui paljud koerad on üldse võimelised sellise intellektuaalse väljakutsega toime tulema.
Mõned koerad on uskumatult võimekad
Uuringus osales siis 40 koera:
- 34 olid koerad, kellele ei olnud varem mänguasjade nimesid õpetatud
- 6 olid koerad, kes teadsid juba mõnede mänguasjade nimesid.
Koerad osalesid kolmekuulises intensiivses treeningprogrammis, et ära õppida 2 täiesti uut mänguasja nime, aga kõigest 7 koera olid selleks suutelised. Nendest 7 koerast oli üks, kellele ei olnud varem mänguasjade nimesid õpetatud.
Need 7 koera õppisid kiiresti ära vähemalt 10 uut mänguasja nime. Seevastu ülejäänud koerad, eri vanusest ja tõust, ei suutnud ära õppida ühtegi. Osad 7 koerast suutsid ära õppida lausa 39 erinevat mänguasja nime.
Uuringu tulemus viitab sellele, et koerte võime õppida objektide nimesid on eriline oskus, mis esineb ainult üksikutel indiviididel. Ja kuigi kuuel koeral oli varasem sõnade tundmine, ütlesid omanikud et nad ei treeninud neid eriliselt, et õpetada neile mänguasjade nimesid. Selgus, et koerad õppisid nime selgeks spontaanselt tavapärase mängu käigus. Muuhulgas olid paljud koerad pärit kodudest, kus elas peale nende veel koeri, kuid nemad olid ainsad peres, kes suutsid sõnavara selgeks õppida.
Teadlased nimetavad seda talendiks “Tundub, et puhtalt keskkonna-, sotsiaalsed ja muud mittespetsiifilised individuaalsed tegurid (nt mänguasjade motivatsioon) ei seleta 6 sõnateadliku ja 1 naiivse koera erakordset jõudlust. Meie tulemused viitavad pigem talendile. Seega soovitame, et neid nimetataks andekateks sõna-õppijateks selles mõttes, et neil on olemas spetsiifiline omadus, mis ületab tüüpilist populatsiooni.”.
Kas mõned tõud on targemad kui teised?
Üks uuringu väljapaistev tulemus oli see, et kõik 7 koera olid borderkollid. Tõug, mis on tuntud kõrge intelligentsuse taseme poolest. Aga… uuringus osales lisaks nendele 7-le veel 18 borderit, kes ei suutnud õppida aga ühegi objekti nime. See viitab taaskord lihtsalt talendile :). Seega võib ka sinu koer olla ülimalt võimekas, hoolimata tõust.
Psühholoogia professor ja neuropsühholoogiline teadlane Stanley Coren (“Koerte intelligentsus” raamatu autor) nõustub, et borderid on kõige targem tõug, neile järgnevad puudlid, siis saksa lambakoerad, kuldsed retriiverid, dobermanid ja shetlandi lambakoerad. Koerad, kes on pälvinud “säravaima tõu” nimetuse, on võimelised õppima uusi käske alla viie korduse ja kuuletuma esimesel käsul 95% ajast või rohkem.
Kuigi võib tunduda, et erakordselt intelligentse koera omamine oleks ideaalne, märkis Coren, et intelligentsed koerad ei ole alati parimad lemmikud. Väga võimekas koer võib vajada intensiivset füüsilist ja mentaalset stimulatsiooni, et tunda ennast õnneliku ja kaasatuna. Lisaks võivad igavust tundval koeral tekkida käitumisprobleemid või destruktiivne käitumine ning kõrge intelligentsusega koeral hakkab igav kiiremini kui teistel.
Coren märkis, et lõpuks on “meie neljakäpalised sõbrad osa perekonnast ning ei mängi rolli kui tark või rumal ta on; suurepärase lemmiku teevad neist hoopis vastastikune armastus, hool ja arusaamine”. Kuigi loomaomanikud ei tohiks kunagi väärtustada oma koera selle järgi kui mitme mänguasja nime ta teab, võib uuringu tulemus aidata ühel päeval lahendada müsteeriume, mis ümbritsevad inimeste õppimisvõimet ja intellekti.
Kokkuvõtteks
Minul igal juhul päriselt tuli tahtmine võtta sügisel või talvel ette mänguasjade nimede õppimine. Ja eriti põnev on see minu jaoks just seetõttu, et ma saan võrrelda Faddu ja Ossu tulemusi. Ma möönan, et Faddul on väike eelis, sest pall ja nuts on temal juba selged, aga samas ma usun, et Ossu on tegelikult mul suurema ja kiirema õppimisvõimega.
Kui Sa tahaksid ka ennast ja oma koera selles proovile panna, anna mulle teada (piret@fendaf.ee) ning vaatame kas teeme sellest sügis-talvise väljakutse :).
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar