Allergiad kutsikatel

Koerte allergiad ja atoopiline dermatiit on viimastel aastatel muutunud üha tavalisemaks probleemiks. Sügelemine, kõrvapõletikud, käppade lakkumine, punetav nahk ja korduvad põletikud on sümptomid, millega puutub kokku üha rohkem koeraomanikke. Kahjuks ei ole seda võimalik lihtsalt välja ravida. Allergiate puhul on eesmärk eelkõige kontroll, mitte täielik tervenemine. Me oleme allergiatest ja atoopilisest dermatiidist kirjutanud ka varem. Sel korral keskendume 2020. aastal avaldatud Soomes läbi viidud uuringule, mis proovis leida vastust küsimusele “allergiad kutsikatel” . See püüdis leida vastust küsimusele, miks osadel koertel tekivad allergiad aga teistel mitte. Uuringus osales 2236 koera ning vaadeldi nii geneetilisi, toitumuslikke kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid, mis võivad mõjutada koerte immuunsüsteemi arengut. Tulemused olid väga kõnekad.

Allergia ehk atoopiline dermatiit?

Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline ja allergiline nahahaigus, mis mõjutab kuni 10% koertest. Tavaliselt avalduvad esimesed sümptomid ühe kuni kolme aasta vanustel koertel.

Kõige sagedamini nähakse:

• pidevat sügelemist,
• käppade lakkumist,
• kõrvapõletikke,
• naha punetust,
• korduvaid nahapõletikke.

Tegemist on haigusega, mille puhul mängivad rolli nii geenid kui ka keskkond.

Allergiad kutsikatel ehk mis rolli mängib geneetika?

Uuring kinnitas, et allergiatel on tugev pärilik komponent. Kui üks või mõlemad vanemad kannatasid atoopilise dermatiidi all, suurenes allergiate tekkerisk märgatavalt ka järglastel. Uuringus leiti, et kuni 65% kutsikatest võib välja kujuneda allergia juhul, kui vanematel esines allergilisi haigusi. Tervete vanemate kutsikatest arenes allergia välja vaid umbes 11% kutsikatest.

See tähendab, et allergiliste koerte kasutamine aretuses ei ole hea mõte. Mida rohkem selliseid geene edasi antakse, seda rohkem on tulevikus allergiatega koeri.

Mõned tõud, kellel allergiaid sagedamini täheldatakse, on:

• West Highlandi terjer
• Bokser
• Inglise buldog
• Dalmaatslane
• Kuldne retriiver
• Prantsuse buldog
• Bullterjer
• Saksa lambakoer
• Inglise springerspanjel

Allergiad kutsikatel võivad saada alguse juba emaüsas

Üks huvitavamaid uuringu tulemusi puudutas ema toitumist tiinuse ajal. Kutsikatel, kelle emad sõid tiinuse ajal töötlemata lihapõhist toitu (toortoitu või kodus valmistatud lihapõhist sööki), oli väiksem risk allergiate tekkeks kui kutsikatel, kelle emad sõid ultra-töödeldud süsivesikuterikast kuivtoitu. Pea aga meeles, et lihapõhine toit peab olema kindlasti tasakaalustatud, eriti tiine koera puhul. Ema peab kätte saama kõik toitained, sest ainult nii saavad kutsikad kätte kõik eluks vajaliku.

Toidu kuumtöötlemine muudab valkude struktuuri. Mõned teadlased usuvad, et sellised muutused võivad suurendada valkude allergeensust ning mõjutada immuunsüsteemi arengut. Samal ajal on töötlemata lihapõhise toidu söömisel täheldatud suuremat mikroobikoosluse mitmekesisust soolestikus, mis omakorda toetab immuunsüsteemi normaalset arengut.

See ei tähenda, et iga kuivtoit põhjustaks allergiaid, kuid uuring viitab sellele, et varajane kokkupuude võimalikult loodusliku ja vähem töödeldud toiduga võib immuunsüsteemile kasuks tulla. See on ka põhjuseks miks meie pooldame kuiva ja toore andmist vähemalt sellest hetkest kui kutsikas koju tuleb.

Esimesed elukuud on kriitilise tähtsusega

Uuring näitas, et kutsika elu esimesed kuud mõjutavad tema tervist rohkem, kui me sageli arvame. Madalamat allergiariski seostati järgmiste teguritega:

• Töötlemata lihapõhine toit kutsika esimeseks toiduks – kutsikatel, kes alustasid elu töötlemata lihapõhise toiduga, esines hiljem vähem atoopilist dermatiiti kui neil, kelle toit põhines peamiselt ultra-töödeldud kuivtoitudel. Teadlased usuvad, et mitmekesisem soolestiku mikrobioom aitab immuunsüsteemil õppida vahet tegema ohututel ja ohtlikel mõjutajatel ning arendab välja parema immuuntolerantsi;
• Päikesevalgus – kutsikatel, kes viibisid esimese kahe elukuu jooksul iga päev vähemalt ühe tunni päikese käes, esines hiljem vähem allergiaid;
• Kontakt loodusega – samuti oli väiksem allergiarisk kutsikatel, kes puutusid varakult kokku mulla, rohu ja loodusliku keskkonnaga. See toetab järjest enam kinnitust saavat hügieenihüpoteesi, mille järgi vajab immuunsüsteem normaalseks arenguks kokkupuudet erinevate mikroorganismidega.

Täielikult siseruumides ja linnakeskkonnas kasvanud kutsikatel esines allergiaid märgatavalt rohkem.

Tähelepanek ussikuuride kohta

Uuringus täheldati ka seost tiinuseaegse ussitõrje ja kutsikate hilisema allergiariski vahel. Nimelt kutsikatel, kelle emad said tiinuse ajal ussirohtu, esines vähem allergiaid. Üheks võimalikuks selgituseks peetakse asjaolu, et ema organismi immuunreaktsioonid tiinuse ajal võivad mõjutada ka areneva kutsika immuunsüsteemi programmeerimist.

Tegemist on siiski valdkonnaga, mis vajab veel täiendavaid uuringuid.

Õppetunnid

Kuigi allergiaid ei ole võimalik alati ära hoida, annab uuring meile mitmeid olulisi vihjeid:

• allergiliste koerte aretuses kasutamist tuleks vältida;
• tiine emase koera toitumine mõjutab kutsikate tulevast tervist;
• kutsikate varajane kokkupuude loodusliku keskkonnaga on oluline;
• võimalikult mitmekesine mikrobioom toetab immuunsüsteemi arengut;
• esimesed elukuud võivad määrata koera tervise aastateks.

Kokkuvõtteks

Allergia on raske ning ei ole “üks sobib kõigile lahendust”. Ma olen ise näinud koeri, kelle olukord on muutunud oluliselt paremaks kõigest toidu vahetamisega. See aga ei tähenda, et see töötab iga koera puhul. Samas ei tähenda see ka seda, et kui koeral on allergia juba välja kujunenud, siis pole võimalik midagi teha.

Dr. Judy Morgan ütleb, et ta näeb praktikas sageli, et koera seisund paraneb märkimisväärselt, kui:

• vaadata kriitilise pilguga üle toitumine,
• toetada soolestiku mikrobioomi,
• vähendada organismi põletikukoormust,
• kasutada vajadusel kvaliteetseid toidulisandeid,
• toetada naha loomulikku kaitsebarjääri.

Samas tasub jääda realistlikuks. Mõni koer reageerib elustiili muutustele väga hästi, teine vajab kogu elu jooksul suuremal või vähemal määral täiendavat tuge. Üks on aga kindel: mida tugevam ja tasakaalukam on immuunsüsteem, seda paremini suudab organism toime tulla ka allergiliste väljakutsetega.

Oluline on aga meeles pidada – meie lemmikute tervis ei alga ainult sellest, mida nad täna söövad. Väga sageli saab see alguse juba enne sündi. 🐾

Artikli eesmärk on jagada teaduspõhist infot ning see ei asenda veterinaararsti nõuandeid.

Allikad:

• Soome koerte atoopilise dermatiidi uuring (https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7259748/?utm_source=chatgpt.com) ning veterinaarse dermatoloogia ja immuunsüsteemi arengut käsitlev teaduskirjandus.