Kas suhkur on koerale vajalik?

Kui oled kunagi söönud kooki, küpsist või jäätist ja tundnud enda kõrval seda väga konkreetset pilku, siis sa tead, millest ma räägin. Seda pilku, mis ütleb: “Ma ei tea, mis see on, aga ma olen üsna kindel, et see peaks ka minu suhu jõudma.” Koerad on selles mõttes uskumatud. Nad võivad olla täiesti rahulikult teises toas, aga niipea kui pakend krõbiseb või lusikas magustoidukausis liigub, on enamik koeri kohal. Ja muidugi tekib küsimus: kui ma annan talle ainult väikese tükikese, siis kas see on üldse probleem? Suhkur ei ole koerale samamoodi kohe mürgine nagu näiteks ksülitool, šokolaad või viinamarjad. Aga see ei tähenda, et suhkur oleks koerale vajalik või hea. Pigem on suhkur üks neist asjadest, mille puhul “natuke ja kogemata” ei ole reeglina maailma lõpp, aga “tihti ja teadlikult” ei ole hea mõte.

Koerad tunnevad magusat maitset

Mõnikord arvatakse ekslikult, et koer tahab magusat ainult lõhna pärast. Tegelikult on koertel maitsemeeled täiesti olemas, lihtsalt neid on vähem kui meil. Inimesel on umbes 9000 maitsenäsakest, koeral umbes 1700-2000. Sellest hoolimata suudavad koerad eristada erinevaid maitseid, sealhulgas magusat, kibedat, haput, soolast ja lihamaitset ehk umamit.

Tasub meeles pidada, et koer ja inimene on siiski üsna erinevad ning koera keha ja eelistused on kujunenud teistsuguseks kui inimesel. Kui inimene tahab vahel “midagi head”, siis koeral seda vajadust ei ole. See aga ei tähenda, et koer ei pruugi magusast maitsest huvitatud olla. Eriti kui magus tuleb koos lõhna, rasva, krõbeduse või inimese suure huviga selle toidu vastu.

Ehk kokkuvõtvalt: koer võib magusat tahta, aga see ei tähenda, et tal seda vaja oleks.

Natuke ka meie enda koerte kogemustest. Süsist me ei räägi, sest tegemist on labradoriga ja tema sööks reaalselt kõike, mis hamba all ei karju. Küll aga nii Fenton kui ka Oscar ja Faddy ei söö näiteks kartulikrõpse ega ka mingeid magusaid küpsiseid. Me oleme mõnikord pakkunud – nuusutavad, aga vastu ei võta. Ehk meie kogemus – mida puhtamalt koer sööb, seda vähem tekib tal “vajadus” või “soov” magusa või väga rasvase toidu vastu.

Mida näitavad uuringud suhkru ja koera toidueelistuse kohta?

Koerte eelistust magusa maitse suhtes on uuritud ka katseliselt. Anton Beyneni ülevaateartiklis Sugar in dog foods tuuakse välja, et koerad eelistasid kahe valiku testides selgelt sahharoosiga ehk tavalise suhkruga täiendatud toitu võrreldes sama toiduga, kuhu suhkrut ei olnud lisatud. Ühes viidatud uuringus pakuti koertele kuiva taimse valguga toitu, millele oli lisatud sahharoosi kas 1% või 20% ulatuses. Mõlemal juhul sõid koerad suhkruga varianti meelsamini kui suhkruta varianti.

See ei tähenda, et suhkur oleks koerale vajalik. Pigem näitab see midagi muud: lisatud suhkur võib muuta toidu koera jaoks ahvatlevamaks ka siis, kui see ei anna talle sisuliselt paremat või vajalikumat toitu. Teisisõnu võib suhkur mõjutada koera valikut, aga see ei ole sama asi, mis toidu sobivus, kvaliteet või kasulikkus.

Tundliku koera puhul on see eriti oluline mõttekoht. Kui koeral on õrn seedimine, korduvad kõhuprobleemid, nahamured või allergiakahtlus, siis ei ole eesmärk lihtsalt teha toit võimalikult ahvatlevaks. Eesmärk on leida toit, mille koostis on selge, kehale arusaadav ja võimalikult vähe ebavajalike lisanditega koormatud. Kuigi iga koera toidus võiks lisatud suhkrut vältida, on see eriti oluline just tundliku koera puhul. Meie valikust leiad sa oma lemmikule ainult suhkruvabad toidud ja maiused, mis sobivad väga hästi ka tundlikule koerale.

Kas koer võib põhimõtteliselt suhkrut süüa?

Enamik koeri suhkru söömisest haigeks ei jää, aga tegelikkuses on parem koerale suhkrut mitte anda. Tavaline suhkur ei ole koerale väikeses koguses üldiselt toksiline. Kui koer saab kogemata väikese ampsu suhkruga toitu, mis ei sisalda koerale ohtlikke koostisosi, siis terve koera puhul ei pruugi midagi tõsist juhtuda. Aga suhkur ei anna koerale midagi väärtuslikku juurde. See on tühi energia, mis võib sagedasel või suuremal tarbimisel hakata mõjutama seedimist, veresuhkrut, kehakaalu ja üldist tervist.

Probleem ei ole aga ainult selles ühes ampsus, vaid harjumuses. Üks küpsis täna. Natuke jäätist homme. Laste poolt laua alt antud komm järgmisel nädalal. Ja korraga on koeral “maiustamise kultuur”, mida ta ise ei valinud, aga millega tema keha peab kuidagi hakkama saama.

Kõik magus ei ole sama väärtusega

Oluline on tegelikult vahet teha, kust magus maitse tuleb. On ju teada ning isegi soovitatud lisada oma lemmiku toidule väikeses koguses puu- või köögivilju. Aga samas me ka teame, et koerale sobivates puu- ja köögiviljades on looduslikult esinevaid suhkruid. Näiteks õun, porgand, mustikad või maasikad võivad väikestes kogustes sobida maiuseks või toidule lisamiseks. Küll aga tuleb ka nende puhul meeles pidada, et need on kõigest lisandid, mitte koera põhitoit. Koer vajab väga väikeses koguses puu- ja köögivilju kasu saamiseks.

Hoopis teine lugu on aga töödeldud suhkrutega. Pruun suhkur, tuhksuhkur, roosuhkur, kaneelisuhkur, kookossuhkur, maisisiirup ja muud inimtoidu magustajad ei ole koerale vajalikud. Jah, osa neist kõlab “looduslikumalt” või “paremalt”, aga koera keha jaoks ei muutu suhkur sellest kasulikuks. Ilus nimi ei tee suhkrust liha.

Kõige turvalisem mõtteviis on lihtne: tahad koerale midagi head anda, vali talle sobiv päris toit või naturaalne maius, mitte inimese magus amps.

Kui palju magusat on liiga palju?

Üldine soovitus on, et maiused ja lisandid võiksid moodustada umbes 10% koera päevasest kaloraažist. See aga ei tähenda, et 10% võiks rahulikult suhkrust tulla. Pigem tähendab see, et ka sobivate maiuste kogus peab jääma mõistlikuks. Kui valid vahel koerale puu- või köögivilja, siis olgu see väike osa tervikust. Näiteks mõned mustikad, väike tükk õuna ilma südamiku ja seemneteta või porganditükk. Köögiviljad on sageli parem valik kui puuviljad, sest neis on reeglina vähem suhkrut.

Aga kui koeral on ülekaal, diabeet, kõhunäärme probleemid, tundlik seedimine või mõni muu tervisemure, siis peaks magusate lisanditega olema eriti ettevaatlik. Sellisel juhul ei ole “aga ta nii väga tahab” tegelikult hea argument. Koer tahab vahel ka porilombist juua ja surnud kajaka kõrval pikemalt mediteerida, aga me ei pea kõiki tema soove täitma.

Mis võib juhtuda, kui koer saab liiga palju suhkrut?

Liigne suhkur võib koeral põhjustada seedemuresid. Sagedamini räägitakse oksendamisest, kõhulahtisusest, gaasidest, puhitustest ja ajutisest loidusest. Mõnel koeral võib magus toit ärritada kõhtu rohkem kui teisel. Suurus, vanus, tervislik seisund ja söödud kogus mängivad kõik rolli.

Pikemas plaanis võib sage suhkruga maiustamine toetada nii kaalutõusu kui ka veresuhkru kõikumisi. Loomulikult ei tee suhkur head ka hammastele. Koera toidukauss ei peaks olema steriilne labor, kuid me võiksime vältida seda, et maius oleks tema kehale rohkem koorem kui rõõm.

Paljud inimestele mõeldud magusad toidud ei ole ohtlikud ainult suhkru pärast. Koogid, kommid, magusad joogid, jäätised ja küpsetised võivad sisaldada koostisosi, mis on koerale palju ohtlikumad kui suhkur ise.

Ksülitool ehk kasesuhkur on hädaolukord

Kui tavaline suhkur on pigem “ära anna” kategooria, siis ksülitool ehk kasesuhkur on täiesti teine maailm. See on koerale väga ohtlik.

Ksülitooli võib leiduda näiteks suhkruvabas nätsus, kommides, mõnes maapähklivõis, hambapastas, küpsetistes ja ka osades ravimites või toidulisandites. Probleem on selles, et koera organism võib ksülitoolile reageerida kiire insuliini vabanemisega, mille tagajärjel langeb veresuhkur ohtlikult madalale. Koer võib muutuda nõrgaks, tuigerdada, oksendada, olla segaduses või saada krambid. Ksülitool võib põhjustada ka maksakahjustust või maksapuudulikkust.

Kui kahtlustad, et koer sõi midagi, mis sisaldas ksülitooli, siis ära oota sümptomeid. Võta kohe ühendust loomaarsti või loomade kiirabiga. Ksülitooli söömine ei ole koht, kus katsetada koduste nippidega või guugeldada “äkki läheb üle”. Sama reegel kehtib ka teiste inimesele mõeldud magusate toodetega. Šokolaad, kohv ja kofeiin, viinamarjad ja rosinad on koerale ohtlikud. Seega ei piisa ainult sellest, et vaatame suhkrusisaldust. Me peame vaatama kogu koostist.

“Aga ta sai ainult ühe ampsu…”

Kui koer sai väikese koguse tavalise suhkruga toitu ja selles ei olnud ksülitooli, šokolaadi, rosinaid, viinamarju, kohvi, alkoholi ega muid ohtlikke koostisosi, siis ei ole paanikaks enamasti põhjust. Jälgi koera enesetunnet, seedimist ja käitumist.

Kui koer sõi suurema koguse magusat ning tal tekib oksendamine, kõhulahtisus, tugev puhitus, loidus, värinad, koordinatsioonihäired või kui sa ei tea täpselt, mida toode sisaldas, siis küsi nõu veterinaarilt. Eriti ettevaatlik tasub olla väikeste koerte, kutsikate, seeniorkoerte ning krooniliste haigustega koerte puhul.

Mina ütleksin nii: üks suhkrune amps ei tee sinust halba koeraomanikku. Aga teadlikult suhkruga maiustamise harjumuse loomine ei ole aus sinu koera suhtes.

Mida siis maiuseks anda?

Koer ei vaja maiuseks suhkrut. Ta ei mõtle, et “see on küll väga tervislik, aga kahjuks mitte piisavalt magus”. Koer hindab lõhna, tekstuuri, närimisvõimalust ja seda, et sina oled temaga hetkes kohal.

Hea maius võiks olla:

lihtsa koostisega (1 koostisaine ehk nt kõrv, hingetoru, söögitoru);
ilma lisatud suhkruta;
ilma ksülitooli ja kunstlike magustajateta;
ilma ebavajalike värvi-, lõhna-, maitse- ja säilitusaineteta;
koera suurusele, vanusele ja närimisoskusele sobiv;
antud mõistlikus koguses.

Väikese preemiana võivad sobida näiteks koerale ohutud ja samuti kasulikud köögiviljad või väike kogus marju. Aga kui tahad päriselt “koeralikku” maiust, siis on naturaalne loomne maius sageli palju parem valik kui küpsis, mis on valmistatud mõeldud inimesele, mitte aga koerale.

FendaF’i maiused: magusa asemel päris asi

FendaF’i valikus olevad naturaalsed maiused ei vaja suhkrut, et koer neid tahaks. Koera jaoks on palju kõnekam päris lõhn, päris tekstuur ja päris tooraine. Meie maiused ei ole mõeldud selleks, et meenutada lõhnalt või tekstuurilt või maitselt inimese kommi või küpsist. Need on mõeldud koerale. Ja üllatus-üllatus – mida rohkem see toode lõhnab, seda rohkem see enamikule koertele peale läheb.

Kõik valikus olevad tooted on kuivatatud madalal temperatuuril ilma ebavajalike värvi-, lõhna-, maitse- ja säilitusaineid lisamata. Nii on valikus nt jänese kõrvad, veise kopsutükid, veise maksatükid, veise söögitoru, veise kõrvad, hane või pardi kaelad, karvaga maiused ja teised naturaalsed valikud. Mõni sobib kiireks preemiaks, mõni pikemaks närimiseks, mõni karvaga variant võib olla kasulik ka neile, kelle puhul soovitakse toetada soolestiku loomulikku puhastumist.

See aga ei tähenda, et naturaalseid maiuseid võiks anda piiramatult. Maius jääb maiuseks isegi siis, kui tegemist on söödamaterjaliga ehk toorainega, millest saab valmistada koerale päris sööki. Peamine vahe on aga selles, kas koer saab midagi, mis on tema kehale arusaadav, või midagi, mis on valmistatud mõeldes inimese magusaisu peale. Kui sa annad koerale maiust, siis võiks see olla midagi, mis toetab tema loomulikku vajadust närida, nuusutada ja süüa liigile sobivamat toitu. Mitte suhkrune amps, mille ainus “väärtus” on see, et meie inimestena tahaks seda süüa.

Praktiline kontrollnimekiri koeraomanikule

Enne kui annad koerale midagi magusat või midagi, mis on pärit inimese toidulaualt, küsi endalt:

Kas see sisaldab ksülitooli ehk kasesuhkrut?
Kas selles on šokolaadi, kohvi, rosinaid või viinamarju?
Kas koostisosade nimekiri on pikk nagu väike kriminaalromaan?
Kas koeral on ülekaal, diabeet, pankrease probleemid või tundlik seedimine?
Kas ma annan seda päriselt koera pärast või sellepärast, et mul endal on raske tema pilgule vastu panna?
Kas ma annan seda leevendamaks oma süütunnet, et mul pole olnud aega temaga tegeleda?
Kas mul on kodus parem alternatiiv, näiteks naturaalne suhkruvaba maius?

Kõige olulisem on vastus viimasele küsimusele. Kui vastuseks on jah, siis vali parem see.

Kokkuvõtteks

Suhkur ei ole koerale vajalik. Väike kogus tavalist suhkrut ei pruugi tervel koeral kohe suurt kahju teha, aga see ei ole põhjus suhkrut teadlikult koerale pakkuda. Koera maius ei pea olema magus. Ta ei vaja kommi, küpsist ega jäätist, et tunda, et teda armastatakse.

Armastus võib olla ka jänese kõrv. Või veise kopsutükk. Või rahulik hetk, kus koer saab närida midagi, mis on päriselt tema jaoks.

Meie jaoks on magus sageli emotsioon. Koera jaoks on parim maius aga see, mis sobib tema kehale, mitte aga see, millega me püüame asendada aega, tähelepanu või omaenda head tunnet.

Kasutatud allikad:

Kas suhkur on koerale vajalik?