Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Hüperkeratoos

Tagasi lehele Tervisenurk
hüperkeratoos

Hüperkeratoos

Kas oled kunagi oma koera nina silitanud ja tundnud, et see ei ole enam sile ega tavapäraselt niiske, vaid hoopis kare, paksenenud või lausa koorikuline? Või oled käpapadjandite juures märganud väikseid karvataolisi moodustisi, mis näevad välja nagu keegi oleks koera padjanditele miniatuurse harja kasvama pannud?

Sellisel juhul võib tegemist olla hüperkeratoosiga.

See sõna kõlab esmapilgul nagu midagi, mida tahaks kiiresti mitte teada, aga tegelikult on mõte lihtne: hüperkeratoos tähendab lihtsalt seda, et koera keha toodab liiga palju keratiini. Keratiin on valk, millest koosnevad nahk, karvad, küüned ja käpapadjandid. Normaalselt tekivad naharakud, liiguvad naha pinnale, surevad ja irduvad. Hüperkeratoosi puhul see tasakaal läheb paigast ära ning keratiin hakkab kogunema sinna, kus seda ei peaks nii palju olema.

Tulemuseks võib olla paks, kuiv, kõva, pragunev või koorikuline nahk. Kõige sagedamini näeb seda koera ninal, käpapadjanditel ja vahel ka küünarnukkidel.

Hea uudis on see, et hüperkeratoos ei ole enamasti paanikaolukord. Halb uudis on see, et kui seda ignoreerida, võib see muutuda koerale ebamugavaks või valusaks. Nagu paljude nahateemadega, on ka siin võtmesõnaks märkamine.

Mis asi on hüperkeratoos?

Hüperkeratoos tähendab liigset keratiini kogunemist. Kui nahk toimib normaalselt, siis vanad naharakud eemalduvad ja uued tulevad asemele. See on nagu vaikne koristustiim, kes töötab öösel, ilma et keegi suuremat tähelepanu pööraks.

Hüperkeratoosi korral hakkab keratiini tekkima rohkem, kui keha suudab eemaldada. Nahk muutub paksemaks, kõvemaks ja kuivemaks. Käpapadjanditel võivad tekkida justkui väikesed karvataolised või sulgjad narmad. Ninal võib kaduda tavapärane “munakivisillutise” tekstuur ning nina võib muutuda kuivaks, krobeliseks või koorikuliseks.

Mõnel koeral on see peamiselt kosmeetiline probleem. Teisel võib see põhjustada pragusid, veritsust, valu, lonkamist või sekundaarset bakteriaalset või pärmseene infektsiooni.

Ehk hüperkeratoos ei tähenda automaatselt, et koeraga on midagi väga tõsist lahti. Aga see tähendab, et koera nina ja käpad väärivad tähelepanu.

Kus esineb hüperkeratoosi kõige tihedamini?

Hüperkeratoosi võib kõige sagedamini märgata:

  • käpapadjanditel;
  • nina peal;
  • küünarnukkidel või teistel survepunktidel;
  • mõnikord nii ninal kui käppadel korraga.

Käpapadjanditel võib see välja näha nagu kõva, kuiv ja paksenenud nahk. Vahel tekivad padjandi servadesse karvataolised keratiininarmad. Nina puhul võib muutus olla alguses väga tagasihoidlik: lihtsalt natuke kuivem või karedam nina. Hiljem võib see muutuda paksemaks, koorikuliseks ja praguliseks.

Minu soovitus on lihtne: harju oma koera käppi ja nina päriselt vaatama. Mitte ainult siis, kui ta lonkab või nina on juba katki, vaid regulaarselt. Käpapadjandid on koera rehvid. Nina on tema infokeskus. Mõlemad väärivad väikest tehnilist ülevaatust. Nina puhul pööra erilist tähelepanu just kevadel, kui päike on kõrgel, sest siis kipub nina kergemini kuivama ja pragunema. Nina ja käpapatjade niisutamiseks sobivad ideaalselt nii omega-3 õli kui ka kookosrasv.

Millised sümptomid võivad hüperkeratoosile viidata?

Hüperkeratoosi korral võid märgata:

  • kõva, paksenenud või kuiva nahka käpapadjanditel;
  • karedat või koorikulist nina;
  • käpapadjandite servades karvataolisi või sulgjaid moodustisi;
  • nina tavapärase mustri kadumist;
  • pragusid või lõhesid padjandites või ninal;
  • veritsust;
  • lonkamist või kõnnaku muutust;
  • liigset käppade lakkumist;
  • punetust, eritist, halba lõhna või koorikuid, mis võivad viidata sekundaarsele infektsioonile.

Kui muutus on kerge ja koer ei näita välja ebamugavust, ei ole tavaliselt vaja paanikanuppu vajutada. Kui aga nina või käpad on pragunenud, veritsevad, valutavad, koer lonkab, lakub palju käppi või tundub muul moel väsinud ja kehvema enesetundega, tasub pöörduda loomaarsti poole.

Eriti oluline on mitte hakata kodus ise kõva nahka lõikama, viilima või “ära nokkima”. Kui midagi on vaja eemaldada, peaks seda tegema veterinaar. Kodus võid sa teha rohkem kahju kui kasu.

Miks hüperkeratoos üldse tekib?

Hüperkeratoosil ei ole alati ühte selget põhjust. Mõnikord on see vanusega seotud. Osadel juhtudel on see seotud tõuga. Mõnikord võib see aga viidata toitainepuudusele, infektsioonile või immuunsüsteemi probleemile.

1. Vanus

Vanematel koertel ei uuene nahk enam sama kiiresti kui noorena. Samuti liiguvad nad sageli vähem, mis tähendab, et käpad ja nina ei “kulu” loomulikult nii palju. Kui koer liigub vähem, lamab rohkem ja käpapadjandid saavad vähem normaalset hõõrdumist, võib keratiin hakata kogunema.

See on ka põhjus, miks vanema koera puhul tasub vaadata mitte ainult silmi, hambaid ja liigeseid, vaid ka käpapadjandeid. Mõnikord räägib käpp rohkem kui koer ise.

2. Tõug ja geneetika

Mõned tõud on hüperkeratoosile rohkem altid. Ühes artiklis on tõugudest esile toodud näiteks buldogid, bokserid, Bostoni terjerid, mopsid, kokkerspanjelid, basset hound’id, beagle’id ja iiri terjerid.

Labradori retriiveritel võib esineda pärilikku nina parakeratoosi, mille puhul nina muutub juba noores eas kuivaks, karedaks või koorikuliseks. Dogue de Bordeaux tõul võib esineda perekondlikku käpapadjandite hüperkeratoosi, mis võib avalduda juba kutsikaeas.

See ei tähenda, et igal nende tõugude esindajal kindlasti hüperkeratoos tekib. Aga kui sul on tõukoer, kes on rohkem hüperkeratoosist ohustatud, tasub nina ja käppi rohkem jälgida. Natuke nagu kontrolliksid autol rehvirõhku enne pikka sõitu.

3. Toitumuslikud probleemid

Teatud toitainete madal tase võib mõjutada naha tervist. Bark & Whiskersi artiklis tuuakse ühe näitena välja tsingipuudus, mis võib mõjutada keratinotsüütide ehk keratiini tootvate naharakkude regulatsiooni.

Tsingiga seotud nahaprobleeme nähakse rohkem näiteks Siberi husky’del ja Alaska malamuutidel, kellel võib esineda pärilikke probleeme tsingi imendumise või kasutamisega. Samuti võib kiiresti kasvavatel kutsikatel tekkida tsingiga seotud probleemid siis, kui toit ei ole tasakaalus.

See ei tähenda, et iga kuiva ninaga koer vajab kohe tsingipurki. Toidulisand ei tohiks olla esimene pimevise pimedas köögis. Kui kahtlustad, et su lemmikul võib olla mingi toitaine puudus, räägi loomaarstiga ja vaata üle koera toit tervikuna.

Enda kogemusel ütlen, et isegi kui koera puhul on kõik näitajad normis, siis võib olla, et sinu koer vajab lihtsalt konkreetset toitainet rohkem, kui ettenähtud norm ütleb. Näiteks Oscaril oli kutsikana tsink vereproovis kenasti normis, aga suure tõenäosusega oli siiski tegemist tsingi puudusega – käpapadjad olid roosad ja hakkasid kergelt veritsema. Nori lehtede söömisega saime probleemist jagu.

4. Infektsioonid

Mõned infektsioonid võivad mõjutada keratiini tootmist. Ühe näitena tuuakse koerte katk ehk canine distemper, mida nimetatakse vahel ka “hard pad disease”, sest see võib põhjustada käpapadjandite kõvastumist.

Sellised olukorrad ei ole enam lihtsalt kuivade käppade teema. Kui koeral on lisaks nahamuutustele ka üldised sümptomid, näiteks loidus, palavik, isutus, muud nahakahjustused või halb enesetunne, tuleb kindlasti pöörduda veterinaari poole.

5. Autoimmuunhaigused

Mõnikord võib immuunsüsteem hakata ründama terveid naharakke. Sellisel juhul võib keha reageerida liigse keratiini tootmisega. Autoimmuunsed nahahaigused võivad põhjustada hüperkeratoosi ninal või käppadel, aga sageli on siis näha ka teisi muutusi: punetust, haavandumist, koorikuid või nahaprobleeme mujal kehal.

Selliseid seisundeid ei saa kodus kookosõliga “korda teha”. Siin on vaja diagnoosi. Küll aga võib autoimmuunhaiguste puhul saada toetust ternespiimast.

6. Korduv surve või trauma

Kui koer lamab palju kõval põrandal, võivad küünarnukkidele või teistele survepunktidele tekkida paksenenud nahapiirkonnad. Keha üritab ennast kaitsta ja toodab sinna rohkem keratiini.

See on eriti levinud suurematel ja vanematel koertel, kes veedavad rohkem aega lamades. Siin võib lihtne pehme magamisase teha rohkem kui järjekordne imeline purgike köögikapist.

Millal tasub loomaarsti juurde minna?

Loomaarst võiks koera üle vaadata siis, kui:

  • käpapadjandid või nina on pragunenud;
  • esineb veritsust;
  • koer lonkab või väldib kõndimist;
  • koer lakub või närib käppi;
  • piirkond on punane, põletikuline, halva lõhnaga või eritab midagi;
  • koeral on lisaks väsimus, isutus või muud üldnähud;
  • muutus süveneb kiiresti;
  • tegemist on noore riskitõugu koeraga;
  • kahtlustad autoimmuunhaigust, infektsiooni või toitainete puudust.

Veterinaar saab hinnata, kas tegemist on lihtsalt kerge hüperkeratoosiga või on selle taga midagi muud. Vajadusel võib ta teha vereanalüüse, nahauuringuid, tsütoloogiat, külve või biopsia. See kõlab hirmutavalt, aga mõte on lihtne: enne kui ravime “koorikut”, tahame teada, miks see tekkis.

Kas hüperkeratoosi saab välja ravida?

Hüperkeratoosile ei ole enamasti püsivat “üks kord ravime ja valmis” lahendust. Kui põhjus on vanus või geneetika, siis tuleb seda pigem järjepidevalt hallata. See ei ole ilmtingimata halb uudis. Paljud hüperkeratoosiga koerad elavad täiesti tavalist ja rõõmsat elu, kui nina ja käpapadjandite eest regulaarselt hoolitseda.

Ravi või hooldus sõltub põhjusest ja raskusastmest. Mõnikord piisab niisutamisest ja jälgimisest, mõnikord on vaja ravida sekundaarset bakteriaalset või pärmseene infektsiooni. Mõningatel juhtudel on vaja tegeleda tsingipuuduse, autoimmuunse haiguse, valu või muu algpõhjusega.

Mida kodus teha saab?

Kerge hüperkeratoosi puhul saab kodus palju ära teha, aga ainult mõistlikkuse piires. Kodune hooldus ei tähenda, et läheme kääridega nina kallale või hakkame käpapadjanditest kõva nahka välja kiskuma. Kodune hooldus on hoopis lihtsam ja mõistlikum.

1. Käpavannid

Käpapadjandite puhul võib aidata leotamine soojas vees. Ühes artiklis tuuakse välja ka Epsomi soolaga käpavannid, mis võivad aidata nahka pehmendada ja ärritust vähendada.

Oluline on jälgida, et koer ei jooks seda vett. Samuti ei tasu kasutada kangeid seepe, sest need võivad käpapadjandeid veel rohkem kuivatada.

Pärast leotamist tuleb käpad korralikult kuivatada. Niiske käpp sokis või vaiba peal ei ole nahale kingitus, vaid väike spaapidu pärmseenele ja bakteritele.

2. Soe kompress ninale

Kui nina on kuiv ja karedaks muutunud, võib kasutada sooja niisket lappi. Hoia seda õrnalt ninal, et nahk pehmeneks ja niiskust saaks. Seejärel võib kasutada koerale ohutut niisutavat palsamit.

Siin tuleb jälgida, et ninasõõrmeid ei blokeerita. Koer vajab nina mitte ainult nuusutamiseks, vaid ka hingamiseks. See tundub küll ilmselge, aga mõnikord me unustame need kõige elementaarsemad asjad.

3. Niisutavad palsamid

Koerale ohutud nina- ja käpapalsamid aitavad hoida nahka paindlikumana ning vähendada pragunemise riski. Kookosõli ja omega-3 õli on head variandid, aga nende mõlemaga on väike konks: koerad arvavad sageli, et kõik söödav tuleb kohe eemaldada. Kui su koer on nõus laskma sellel kasvõi minut nina või käpapatjade peal olla, siis on hea neid kasutada.

Kui paned käppadele või ninale midagi niisutavat, proovi koera veidi aega tegevuses hoida. Näiteks mine jalutama, anna talle närimiseks sobiv maius või hoia teda lihtsalt jälgimise all. Igasuguste poest leitud nina- ja käpapalsamite puhul ole ettevaatlik ja loe koostist, sest mõned tooted võivad suuremas koguses lakkumisel seedimist ärritada.

Käpapadjandite puhul võib mõnikord aidata ka lühiajaline kerge side või sokk, et palsam saaks imenduda, aga side ei tohi olla tugev ja see tuleb õigel ajal ära võtta.

4. Ära eemalda liigset keratiini ise

Kui keratiini on palju ja see häirib koera, võib veterinaar seda ettevaatlikult pehmendada ja eemaldada. See võib olla koerale ebamugav ning mõnel juhul võib olla vaja rahustamist. Kodus ei tasu seda ise teha, kui loomaarst ei ole sind konkreetselt juhendanud.

Käpapadjand ei ole puit, mida saab liivapaberiga siledaks lihvida.

5. Pehme magamisase

Kui paksenenud nahk tekib küünarnukkidele või survepunktidesse, vaata üle, kus koer magab. Kõva põrand, õhuke matt ja raske koer on halb kolmik. Pehme ase aitab vähendada korduvat survet ja võib aidata vältida nahapaksendite süvenemist.

See on eriti oluline vanemate ja suuremate koerte puhul.

Toitumine ja nahk: mida saab kausiga toetada?

Nahk on keha suurim organ ja väga sageli näitab ta välja seda, mis toimub seespool. See ei tähenda, et iga kuiv nina on toidust. Aga tasakaalus, liigile sobiv ja hästi omastatav toit on naha jaoks üks põhialuseid.

Bark & Whiskersi artiklis tuuakse välja, et tasakaalustatud, liigile sobiv toit, omega-3 rasvhapped ja teatud juhtudel toitainepuuduste, näiteks tsingiprobleemide, välistamine võivad olla olulised naha toetamisel.

FendaF’i vaates tähendab see minu jaoks kolme praktilist mõtet.

1. Vali toit, mis sobib sinu koerale päriselt

Kui koeral on tundlik seedimine, korduvad nahaprobleemid või kahtlus toidutalumatusele, tasub vaadata lihtsama ja selgema koostisega toite. FendaF’i valikus olevad Winner Plus toidud, näiteks monoproteiiniga variandid, võivad sobida koertele, kelle puhul soovitakse hoida koostis võimalikult arusaadav ja mitte ajada kaussi liiga kirjuks. Alati on võimalik koera kaussi ise lisada kvaliteetseid puu- ja köögivilju.

Näiteks lõhe ja riisiga toit või lõhega märgtoit võivad olla head valikud koerale, kellele kala sobib ning kelle naha ja karva toetamisel soovitakse kasutada omega-rasvhappeid sisaldavat toitu.

See ei tähenda, et lõhega toit ravib hüperkeratoosi. Ei ravi. Aga hea toit võib toetada naha üldist seisundit, ja see on juba päris suur asi.

2. Omega-3 võib nahka toetada

Omega-3 rasvhapped on ühed olulisemad rasvhapped, mida naha, karva ja põletikuliste protsesside toetamisel sageli mainitakse. Bark & Whiskers toob samuti välja, et omega-3 rasvhappeid sisaldav toit võib toetada naha tervist ja aidata vähendada põletikku.

FendaF’i valikus olev Winner Plus omega-3 lõheõli võib siin olla mõistlik lisand nendele koertele, kellele lõheõli sobib. Eriti siis, kui koera toit ei sisalda piisavalt merest pärit omega-3 rasvhappeid.

Aga ka õlidega ei tasu minna “rohkem on parem” teed. Õli on väga kaloririkas ning osadel koertel võib liigne rasv teha liiga seedimisele või kõhunäärmele. Lisaks kui sul on ülekaalule kalduv koer, siis on iga täiendav kalor kausis üleliigne. Seega alusta vaikselt ja jälgi koera.

3. Naturaalsed maiused, mitte suhkrused küpsised

Kui koeral on nahateemad, tasub üle vaadata ka maiused. Dr. Judy Morgan ütleb, et väga tihti vahetavad omanikud põhitoidu parema vastu välja, aga igapäevaselt antakse kõrvale maiuseid, mille koostis on nagu väike keemialabor. Ja siis imestatakse, miks nahk ikka protestib.

FendaF’i naturaalsed maiused on siin loogiline valik, sest need ei vaja värvi-, lõhna-, maitse- ega säilitusaineid, et koer neid tahaks. Koerale on päris lõhn ja päris tooraine palju olulisemad kui inimese jaoks ilusaks või hästi lõhnav vormitud küpsis.

Kui nahk annab juba märku, võiks maius olla võimalikult lihtne. Üks loomne allikas. Selge koostis. Mõistlik kogus. Ei mingit suhkrumütsi ega salapärast “maitseainete segu”.

Väike praktiline kontrollnimekiri

Kui märkad koera ninal või käpapadjanditel paksenenud, kuiva või koorikulist nahka, siis tee nii:

  1. Vaata üle, kus muutus asub: nina, käpad, küünarnukid või mitu kohta korraga.
  2. Kontrolli, kas nahk on lihtsalt kuiv või juba pragunenud, valulik, punane, veritsev või eritisega.
  3. Jälgi, kas koer lonkab, lakub käppi või väldib kõndimist.
  4. Ära lõika ega viili liigset keratiini ise.
  5. Kerge muutuse puhul proovi õrna niisutamist, käpavanni või sooja kompressi.
  6. Vaata üle koera magamiskoht, eriti kui paksenenud kohad on küünarnukkidel.
  7. Mõtle toidule: kas see on tasakaalus, sobiv ja hästi omastatav?
  8. Vaata üle maiused ja lisandid.
  9. Kui koer on riskitõugu, noor või muutus süveneb kiiresti, konsulteeri loomaarstiga.
  10. Kui on valu, veritsus, lonkamine, halb lõhn, eritis või üldine halb enesetunne, mine loomaarsti juurde.

Mida kindlasti mitte teha?

Ära:

  • lõika kõva nahka ise ära;
  • kasuta inimesele mõeldud tugevaid kreeme ilma loomaarstiga rääkimata;
  • pane ninale midagi nii paksult, et ninasõõrmed saavad kaetud;
  • lase koeral kogu palsam kohe ära lakkuda;
  • ignoreeri lonkamist või veritsevaid pragusid;
  • eelda, et “vana koera asi” tähendab automaatselt “pole midagi teha”.

Vanus võib olla põhjus, aga see ei pea olema vabandus.

Kokkuvõtteks

Hüperkeratoos ei ole enamasti eluohtlik seisund, aga see võib mõjutada koera mugavust. Nina ja käpapadjandid ei ole lihtsalt armsad detailid. Need on sinu koera tööriistad. Koer tunneb maailma ninaga ja liigub läbi elu käppadel.

Kui nina muutub karedaks või käpapadjandid hakkavad paksenema, siis ära paanitse, aga ära ka ignoreeri. Vaata, katsu, jälgi ja vajadusel küsi nõu. Kerge hüperkeratoosi puhul võib regulaarne hooldus teha palju: niisutamine, pehme magamisase, käppade kontroll, tasakaalus toit, omega-3 tugi ja lihtsad naturaalsed maiused.

Ja nagu ikka: ära ravi ainult “koorikut”. Vaata tervikut. Koera nahk räägib sageli sosinal enne, kui ta hakkab karjuma.

 

Kasutatud allikad:

Jaga see postitus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk