Maltodekstriin koeratoidus ja toidulisandites: kas süütu kandja või midagi, mida tasub vältida?

Maltodekstriin on üks neist koostisosadest, mis võib koeratoidu või toidulisandi pakendil tunduda täiesti süütu. Valge pulber, peaaegu maitsetu, hästi lahustuv ja tehnoloogiliselt mugav. Seda kasutatakse kandja, täiteaine, tekstuuri parandaja, stabilisaatori või pulbriliste koostisosade tootmise abivahendina. See on väga levinud ka inimestele mõeldud batoonides ja sporditoodetes.

Aga minu jaoks tekib alati järgmine küsimus: kas see aine annab midagi koerale või ainult tootjale?

Maltodekstriin ei ole minu jaoks automaatselt „mürgine“ koostisosa. Samas ei ole see ka täiesti neutraalne tolm, mida võib lõputult lisada ja mille mõju organismile tasub ignoreerida.

Mis maltodekstriin üldse on?

Maltodekstriin on tärklisest toodetud süsivesik. Tooraineks võib olla näiteks mais, kartul, riis, nisu või tapiokk. Tärklis lagundatakse osaliselt ensüümide või happe abil lühemateks glükoosiahelateks ning tulemuseks on hästi lahustuv, enamasti valge ja üsna neutraalse maitsega pulber.

Maltodekstriini iseloomustatakse sageli dextrose equivalent ehk DE väärtusega. Maltodekstriini puhul on see alla 20. See ei tähenda, et tootes oleks „alla 20% suhkrut“, vaid kirjeldab seda, kui kaugele on tärklis lagundatud.

Ja siin tuleb esimene oluline koht, kus pakend võib petlikult rahulik välja näha.

Maltodekstriin ei pruugi maitsta väga magusalt, kuid see ei tähenda, et organism käsitleks seda nagu aeglaselt imenduvat keerulist süsivesikut.

Kiire glükoos, isegi kui maitse pole magus

Seeditav maltodekstriin laguneb kiiresti glükoosiks ning inimkatsetes on selle imendumiskiirus olnud puhta glükoosiga väga sarnane. Mõnes uuringus on maltodekstriini glükeemiline indeks olnud ligikaudu 100 või isegi kõrgem.

See on minu jaoks oluline just seetõttu, et maltodekstriini võib näha täiesti erinevates toodetes: toidulisandites, pulbrites, energiasegudes, probiootikumides ja mõnikord ka töödeldud toitudes.

Kui toodet antakse väga väikeses koguses, ei tähenda see loomulikult automaatselt kliiniliselt olulist veresuhkru tõusu. Annus loeb.

Aga kui koeral on juba ülekaal, glükoosiainevahetuse probleem, insuliiniresistentsuse kahtlus või diabeet, ei ole minu arvates mõistlik kiiresti imenduvat süsivesikut lihtsalt nähtamatuks koostisosaks pidada.

Koerte kohta on selles valdkonnas vähem otseseid uuringuid kui inimeste kohta. Seetõttu ma ei ütleks, et „maltodekstriin põhjustab koeral insuliiniresistentsust“. Seda me tõendatult öelda ei saa.

Küll aga on aus öelda, et seeditav maltodekstriin on kiiresti kättesaadav glükoosiallikas ning selle metaboolset mõju ei tasu nulliks lugeda. Kui tahad sügavamalt lugeda suhkrute rollist koera menüüs, vaata Kas suhkur on koerale vajalik? ja Suhkur koeratoidus?!

Aga miks seda siis probiootikumides kasutatakse?

See on tegelikult üks huvitavamaid kohti.

Maltodekstriini kasutatakse pulbriliste toidulisandite ja probiootikumide puhul kandjana, täiteainena või tootmisprotsessi abistava materjalina. Spray-drying ehk pihustuskuivatuse puhul võib maltodekstriin aidata kaitsta mikroorganisme ja parandada pulbri stabiilsust.

Koerte probiootikumiuuringutes on maltodekstriini kasutatud ka lihtsalt platseebona. Näiteks mitmes koerauuringus on kontrollgrupp saanud 250 mg kuni 1,25 g maltodekstriini päevas.

See on oluline eristus.

Tavaline seeditav maltodekstriin ei ole probiootikum. Ja seetõttu ei tasu seda automaatselt nimetada ka prebiootikumiks.

Küll aga võib maltodekstriin olla probiootilise preparaadi kandja.

Resistentne maltodekstriin on hoopis teine loom

Siin läheb asi eriti segaseks, sest nime poolest kõlab kõik ühtemoodi.

Resistentne maltodekstriin on spetsiaalselt töödeldud vorm, mis ei seedu peensooles samamoodi ning käitub pigem lahustuva kiudainena. Seda on uuritud prebiootilise koostisosana ning see võib suurendada lühikese ahelaga rasvhapete tootmist ja muuta mikrobioomi.

Inimuuringutes on resistentne maltodekstriin isegi vähendanud söögijärgset glükoosi- ja insuliinivastust.

Seega on väga oluline pakendilt vaadata, millise maltodekstriiniga on tegemist.

Seeditav maltodekstriin ja resistentne maltodekstriin ei ole ainevahetuse seisukohalt üks ja sama asi.

Miks integratiivses vaates tekib küsimus soolestiku pärast?

Siin muutub pilt palju huvitavamaks.

Labori- ja loomkatsetes on tavalise maltodekstriini puhul leitud muutusi, mis panevad küsima, kas seda on mõistlik käsitleda täiesti inertse lisaainena.

Ühes uuringus suurendas maltodekstriin Crohni tõvega seotud adherent-invasive E. coli ehk AIEC bakterite biofilmi moodustumist ja kinnitumist sooleepiteelile.

Teistes hiiremudelites on maltodekstriini lisamine:

• kahjustanud soole limabarjääri,
• vähendanud lima tootvaid pokaalrakke,
• muutnud mikrobioomi,
• ning süvendanud olemasolevat põletikulist koliiti.

Siin tuleb aga olla täpne.

Need uuringud ei tõesta, et maltodekstriin põhjustab tervel koeral põletikulist soolehaigust.

Suurem osa sellest tõendusest pärineb hiirtest, rakukultuuridest ja inimeste põletikulise soolehaiguse kontekstist.

Aga integratiivse lähenemise jaoks on minu meelest täiesti õigustatud küsida:

Kui koeral on juba krooniline seedeprobleem, düsbioos, tundlik soolestik või põletikuline soolehaigus, kas on mõistlik lisada tema igapäevasesse toidulisandisse abiainet, mille kohta on vähemalt mehhanistlik põhjus küsida, kuidas see soolebarjääri ja mikrobioomi mõjutab?

Minu jaoks ei ole vastus automaatselt „jah, sest lubatud aine“.

Kas maltodekstriin tapab häid baktereid?

Seda ma nii tugevalt ei ütleks.

Erinevates materjalides ja internetis liigub väide, et maltodekstriin „blokeerib heade bakterite kasvu“. Selle kohta ei ole meil piisavalt head koerapõhist tõendit.

Tugevam tõendus ütleb pigem seda, et maltodekstriin võib teatud mudelites soodustada mõne potentsiaalselt probleemse bakteri käitumist ning mõjutada soolebarjääri ja mikrobioomi tasakaalu.

See on minu meelest isegi huvitavam küsimus kui lihtne „hea bakter vs halb bakter“.

Mikrobioom ei tööta must-valge nimekirjana.

Kas väike kogus on probleem?

Siin tuleb minu jaoks mängu terve mõistus.

Kui koer saab kapslist 250 mg maltodekstriini päevas, ei paneks ma seda samasse kategooriasse koeraga, kelle põhitoit või mitu igapäevast lisandit sisaldavad märkimisväärses koguses kiiresti seeditavaid tärklisederivaate.

Koerte uuringutes on maltodekstriini kasutatud platseebona just väikestes kogustes ning nendes uuringutes ei ole ilmnenud mingit suurt ja ilmset toksilisust.

Seega ma ei tahaks teha teist äärmust ja kuulutada:
„Kui probiootikumis on maltodekstriin, viska see kohe minema.“

Minu küsimus oleks pigem:

• kui palju seda tootes on?
• miks seda kasutatakse?
• kas koeral on tundlik seedimine?
• kas sama eesmärgi saab täita lihtsama koostisega tootega?
• kui palju sarnaseid kiireid süsivesikuid tuleb koera menüüsse mujalt?

Meie küsiksime: mitte kas koostisosa nimi kõlab hirmsalt, vaid kas seda on sellel konkreetsel koeral ja selles konkreetses tootes vaja?

Siia sobib hästi ka meie varasem põhimõte toidulisanditest: mida tundlikum koer, seda vähem muutujaid korraga. Inimese toidulisand koerale – kas seda võib anda?

Aga GMO?

Maltodekstriini valmistatakse sageli maisist ja mais võib sõltuvalt päritolust olla geneetiliselt muundatud.

Ma käsitleksin seda siiski eraldi küsimusena.

GMO-tooraine päritolu ei ole sama küsimus kui maltodekstriini glükeemiline või soolestikuline mõju.

Kui soovid GMO-koostisosi vältida, tasub tootjalt küsida, millisest toorainest maltodekstriin pärineb. Aga ma ei kasutaks GMO päritolu iseseisva tõendina selle kohta, et maltodekstriin kahjustab koera soolestikku.

Ja siin jõuame minu jaoks kõige praktilisema küsimuseni: kas see üldse peab seal olema?

Maltodekstriinil on tootjale päriselt kasulikud omadused.

See:

• lahustub hästi,
• on üsna neutraalse maitsega,
• aitab pulbril püsida töödeldavana,
• toimib kandjana,
• aitab stabiliseerida teisi koostisosi,
• ning on suhteliselt odav.

Seega ma ei usu, et iga tootja paneb seda tootesse mingi kurja plaaniga.

Aga tarbijana on meil õigus küsida, kas tehnoloogiline mugavus on koera jaoks sama asi mis toiteväärtus.

Kui mul on valida kahe sama eesmärgiga preparaadi vahel ning üks koosneb toimeainest ja minimaalsest arvust abiainetest, teine aga sisaldab lisaks maltodekstriini, magusaineid, maitsetugevdajaid ja muid kandjaid, kaldun mina esimese poole.

Eriti tundliku seedimisega koera puhul.

Kas maltodekstriini peab vältima?

Minu vastus on:

mitte tingimata iga hinna eest, aga ma ei käsitleks seda ka täiesti tähenduseta abiainena.

Kui seda on tootes väga vähe ja sellel on selge tehnoloogiline põhjus, ei pruugi sellel olla koera tervise seisukohalt praktilist tähtsust.

Kui aga:

• koeral on krooniline seedeprobleem,
• tal on ülekaal või glükoosiainevahetuse probleem,
• ta saab mitut maltodekstriini sisaldavat preparaati,
• või on olemas sama hea toode ilma selleta,

siis mina eelistaksin lihtsamat varianti.

Integratiivne lähenemine ei tähenda minu jaoks seda, et iga sünteetiliselt või tööstuslikult töödeldud koostisosa tuleb automaatselt keelata.

See tähendab, et ma küsin:
miks see siin on, mida see organismis teeb ja kas minu koer vajab seda?

Ja see viimane küsimus on tihti palju olulisem kui „kas see aine on seadusega lubatud“.

Kokkuvõtteks

Tegelikult võiksid sa enne uue toote koju ostmist küsida tootja esindajalt, kelleks on reeglina maaletooja: „küsi otse, kas toode sisaldab maltodekstriini.“

See annab sulle parema vastuse kui eeldamine või arvamine.

Eriti huvitaks mind:

• kas maltodekstriini kasutatakse mõnes vitamiini- või mineraalpremiksis kandjana;
• kas seda leidub mõnes toidulisandis või funktsionaalses segus;
• millisest toorainest see pärineb;
• ning kas tegemist on seeditava või resistentse maltodekstriiniga.

Kasutatud allikad:

• Nutrition, Health, and Regulatory Aspects of Digestible Maltodextrins
• Process Development for the Spray-Drying of Probiotic Bacteria and Evaluation of the Product Quality
• Effects of Bacillus coagulans (GBI-30, 6086) supplementation on apparent total tract nutrient digestibility and the fecal characteristics and metabolites, immunity, and microbiota of healthy adult dogs
• Effects of Bacillus subtilis ATCC PTA-122264 on apparent total tract macronutrient digestibility and fecal characteristics, metabolites, and microbiota of healthy adult dogs
• Continuous intake of resistant maltodextrin enhanced intestinal immune response through changes in the intestinal environment in mice
• Interventions to lower the glycemic response to carbohydrate foods with a low-viscosity fiber (resistant maltodextrin): meta-analysis of randomized controlled trials
• Crohn’s disease-associated adherent-invasive Escherichia coli adhesion is enhanced by exposure to the ubiquitous dietary polysaccharide maltodextrin
• Maltodextrin Consumption Impairs the Intestinal Mucus Barrier and Accelerates Colitis Through Direct Actions on the Epithelium

---

---