Tasuta transport pakiautomaati alates 49 eur

Klorella koerale: toitainerikas mikrovetikas, mis võib toetada ka organismi puhastusprotsesse

Tagasi lehele Tervisenurk
Klorella koerale, FendaF Tervisenurk

Klorella koerale: toitainerikas mikrovetikas, mis võib toetada ka organismi puhastusprotsesse

Lugemisaeg: umbes 9 min

Mina avastasin klorella enda koerte jaoks, kui lugesin artiklit koera organismi puhastamisest pärast vaktsineerimist. Mind hakkas huvitama, kuidas üks roheline mikrovetikas võiks aidata organismil toime tulla erinevate keskkonnast pärinevate ainetega ning mida ta koerale veel pakkuda võiks.

Vaktsineerimine on teema, mille suhtes minu seisukohad on aastatega muutunud. Ma ei ole otseselt vaktsineerimise vastu, sest vaktsiinid aitavad ennetada tõsiseid nakkushaigusi. Faddy põetud leptospiroos näitas mulle väga selgelt, kui raske haigusega võib tegemist olla. Samas ei poolda ma enam suvalist vaktsineerimist. Minu jaoks on oluline hinnata konkreetse koera vajadusi, riske ja vaktsiini pakutavat kaitset. Eriti tähelepanelik olen haiguste puhul, kus vaktsiinid ei pruugi anda kaitset kõikide haigustekitajate tüvede vastu, näiteks leptospiroosi ja kennelköha korral.

Aga klorella puhul ei ole küsimus ainult vaktsineerimises või sellele järgnevas organismi toetamises. Klorella on juba oma toitainelise koostise poolest huvitav toidulisand ning selle võimalikku mõju raskmetallide ja teiste saasteainete väljutamisele on uuritud ka teaduslikult.

Mis asi on klorella?

Klorella (Chlorella) on üherakuline magevee-rohevetikas, mis kasvab päikesevalguse abil. Toidulisandites kasutatakse muu hulgas liiki Chlorella vulgaris. Sarnaselt spirulinale peetakse klorellat toitaineterikkaks mikrovetikaks, kuid tegemist ei ole sama organismiga.

Klorella üks suuremaid väärtusi on tema toitaineline koostis. See sisaldab rohkesti valku, sealhulgas kõiki asendamatuid aminohappeid, samuti mitmesuguseid vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid.

Kaubanduslikes klorellatoodetes võib valgusisaldus ulatuda ligikaudu 50–70 protsendini kuivmassist. Lisaks leidub klorellas B-rühma vitamiine, rauda, magneesiumi, tsinki, karotenoide ning rasvhappeid. Eriti iseloomulik on tema kõrge klorofüllisisaldus, mis annab klorellale intensiivse rohelise värvuse.

Klorella sisaldab ka antioksüdantsete omadustega ühendeid, näiteks beetakaroteeni ja luteiini. Need on huvitavad organismi kaitsemehhanismide seisukohalt, sest oksüdatiivne stress on seotud paljude vananemis- ja haigusprotsessidega.

Toitainesisaldus sõltub siiski konkreetsest liigist, kasvutingimustest ja töötlemisest. Kuna klorella rakukest on suhteliselt tugev, kasutatakse toidulisandites sageli lõhutud rakukestaga klorellat, et parandada toitainete kättesaadavust.

Loomulikult ei asenda mõni gramm klorellat tasakaalustatud põhitoitu. Küll aga võib see pakkuda tavapärasele menüüle lisaks väärtuslikke mikrotoitaineid ja bioaktiivseid ühendeid.

Kuidas võib klorella aidata organismist raskmetalle väljutada?

Klorella üks huvitavamaid omadusi on tema võime siduda teatud raskmetalle.

Selle taga on muu hulgas klorella rakukesta ehitus. Rakukesta pinnal leiduvad keemilised rühmad, mis võivad metallioonidega seonduda. Seda protsessi nimetatakse biosorptsiooniks. Laboratoorsetes uuringutes on kirjeldatud klorella võimet siduda näiteks pliid ja kaadmiumi.

See on üks põhjus, miks klorellat on hakatud uurima võimaliku vahendina raskmetallidega kokkupuute mõju vähendamiseks.

Oluline on aga see, et uuringud ei piirdu ainult laboritingimustes metallide sidumisega. Mõnes loomkatses on mõõdetud ka metallide tegelikku väljutamist organismist.

2010. aastal avaldatud hiireuuringus uuriti klorella mõju metüülelavhõbeda väljutamisele. Klorellat saanud hiirtel suurenes elavhõbeda väljutamine väljaheitega ligikaudu 1,9 korda ja uriiniga 2,2 korda võrreldes kontrollrühmaga. Kuigi 24 tunni jooksul ei olnud vere ja elundite elavhõbedasisalduses olulist erinevust, näitas uuring, et klorella manustamine võib mõjutada elavhõbeda väljutamist.

Veelgi huvitavamad tulemused saadi 2011. aasta uuringus, kus hiirtele anti klorellat sisaldavat toitu kolme nädala jooksul. Seal suurenes elavhõbeda väljutamine ning seitsmendaks päevaks oli klorellat saanud loomade veres elavhõbedasisaldus väiksem. Uuringu lõpuks oli vähenenud ka elavhõbeda sisaldus neerudes ja ajus.

Seega ei ole klorella raskmetallide väljutamist soodustav toime lihtsalt oletus. Vähemalt teatud elavhõbedavormi puhul on seda loomkatsetes mõõdetud.

Klorella võimalikke puhastavaid omadusi on uuritud ka teiste ühendite puhul. Näiteks 2001. aasta rotiuuringus vähendas klorellast pärinev klorofüll teatud dioksiinide imendumist seedetraktist ning suurendas nende väljutamist väljaheitega.

Need tulemused on põnevad, sest annavad klorella integratiivsele kasutamisele konkreetse teadusliku lähtekoha. Samas tuleb arvestada, et uuringutes kasutatud ainete vormid, kogused ja loomaliigid olid erinevad. Me ei saa nende põhjal veel täpselt öelda, kui suur oleks sama mõju koertel.

Miks integratiivsed veterinaarid klorellat soovitavad?

Integratiivses veterinaarmeditsiinis ei vaadata klorellat üksnes toitainete allikana. Seda kasutatakse ka organismi loomulike puhastusprotsesside, immuunsüsteemi ja üldise tervise toetamiseks.

Holistiline veterinaar dr Karen Becker kirjeldab klorellat rohelise supertoiduna, mis võib aidata siduda organismile ebasoovitavaid aineid, sealhulgas raskmetalle ja teatud keskkonnasaasteaineid. Tema käsitluses on olulisel kohal koerte igapäevane kokkupuude pestitsiidide, herbitsiidide, keskkonnareostuse ning mitmesuguste keemiliste ainetega.

Becker rõhutab klorella tugevat rakukesta, millel on võime siduda seedetraktis teatud ühendeid, aidates kaasa nende väljutamisele. Lisaks peab ta väärtuslikuks klorella klorofülli-, valgu- ja mikrotoitainesisaldust.

Veterinaar dr Clarence Hardin on omakorda soovitanud klorellat pikaajaliseks kasutamiseks, sealhulgas eakate koerte tervise toetamiseks. Tema käsitluses on tähtsal kohal klorellaga seotud kasvufaktor ehk Chlorella Growth Factor (CGF).

CGF tähistab klorellast saadavat bioaktiivsete ühendite kompleksi, mida seostatakse muu hulgas nukleiinhapetega. Nukleiinhapped osalevad rakkudes geneetilise informatsiooni säilitamises ja edastamises ning on vajalikud tavapärasteks rakuprotsessideks.

Hardin on seostanud klorella kasutamist rakkude uuenemise, vananemisprotsesside ja immuunsüsteemi toetamisega. Samuti on ta käsitlenud klorella võimalikku rolli erinevate terviseprobleemide, sealhulgas naha-, seede-, maksa- ja neeruhaiguste korral.

Need on integratiivse veterinaarmeditsiini kasutussoovitused, mitte tõend, et klorella suudaks iseseisvalt nimetatud haigusi ravida. Küll aga aitavad need mõista, miks klorella on integratiivses praktikas tähelepanu pälvinud ja milliseid võimalikke toimeid tasub edasi uurida.

Minu jaoks on oluline, et selliseid lähenemisi ei jäetaks tähelepanuta lihtsalt seetõttu, et kõigi kasutusalade kohta pole veel suuri koerte kliinilisi uuringuid. Samal ajal tuleb ausalt eristada praktikas kasutatavaid soovitusi ja teaduslikult kinnitatud ravitoimet.

Mida on klorella kohta koertel uuritud?

2023. aastal avaldati ajakirjas Frontiers in Veterinary Science uuring, milles vaadeldi kolme erineva mikrovetika, sealhulgas Chlorella vulgaris’e mõju tervete täiskasvanud koerte toidule.

Uuringus hinnati muu hulgas toidu maitstavust, toitainete seeduvust, väljaheite omadusi ja soolestiku mikrobioomi. Klorellat lisati koerte toidule erinevates kogustes, kuni 1,5 protsendini.

Tulemused olid mitmes mõttes huvitavad. Klorella lisamine suurendas valgu seeduvust võrreldes võrdlustoiduga ning mikrovetikate kasutamisel täheldati muutusi soolestiku bakterikoosluses. Uurijad leidsid, et mikrovetikatel võib olla potentsiaali koerte seedetrakti tervise toetamisel.

Uuringus osalenud koerad jäid terveks ning neil ei täheldatud kaalulangust, oksendamist ega kõhulahtisust. Samas eelistasid koerad maitsetestis 1,5% klorellaga toidule tavapärast võrdlustoitu.

See oli väike uuring, kuid oluline just seetõttu, et annab esialgset otsest teavet klorella kasutamise kohta koertel. Lisaks toetab see mõtet, et klorellal võib olla väärtus ka funktsionaalse toidulisandina, mitte ainult võimaliku organismi puhastajana.

Klorella ja vaktsineerimisjärgne organismi toetamine

Just selle kasutusala kaudu mina klorellani alguses jõudsingi.

Mõned integratiivsed veterinaarid soovitavad klorellat pärast vaktsineerimist organismi tavapäraste ainevahetus- ja väljutusprotsesside toetamiseks. Selle soovituse üks võimalik lähtekoht on klorella võime siduda teatud aineid ning loomkatsetes täheldatud raskmetallide väljutamise suurenemine.

Siin on oluline teada, et osa veterinaarvaktsiine sisaldab elavhõbedaühendit tiomersaali. Näiteks mõne marutaudivaktsiini koostises on seda kasutatud säilitusainena. Kõik vaktsiinid siiski tiomersaali ei sisalda.

Tiomersaalist pärineb etüülelavhõbe, samas kui klorellaga tehtud elavhõbeda väljutamise uuringutes kasutati metüülelavhõbedat. Need ühendid käituvad organismis erinevalt ning seetõttu ei saa hiireuuringute tulemusi otse vaktsineerimisjärgsele olukorrale üle kanda.

See ei muuda klorella raskmetallidega seotud uuringuid vähem huvitavaks. Küll aga tähendab, et praegu puudub otsene tõendus, mille põhjal saaks öelda, et klorellakuur vähendab koertel vaktsiiniga seotud kõrvaltoimete riski või kiirendab tiomersaalist pärineva elavhõbeda väljutamist.

Samas ei ole klorella võimalik kasu piiratud üksnes selle küsimusega. Isegi juhul, kui vaktsineerimisjärgset mõju ei ole veel tõestatud, jääb klorella toitainerikkaks lisandiks, millel on uurimist väärt bioloogilised omadused.

Minu jaoks ongi oluline vaadata koera tervist tervikuna. Hea toit, sobiv liikumine, puhkus, keskkond ja vajaduse korral läbimõeldud toidulisandid saavad üksteist täiendada. Klorella ei asenda vaktsineerimist ega ravi, kuid võib olla üks võimalus koera igapäevast toitumist toetada.

Kuidas koerale klorellat anda?

Klorellat müüakse peamiselt pulbri ja tablettidena. Pulbrit on lihtne segada koera tavapärase toidu hulka.

Integratiivses praktikas on kasutatud näiteks järgmisi soovituslikke koguseid: väikestele koertele kuni 1 gramm ja suurematele koertele kuni 3 grammi klorellapulbrit päevas. Need on kasutusorientiirid, mitte teadusuuringutes kinnitatud universaalsed annused. Sobiv kogus sõltub koera suurusest, tervislikust seisundist ja konkreetsest tootest.

Nagu iga uue toidulisandi puhul, tasub alustada väikesest kogusest ja jälgida, kuidas koer seda talub. Kui tekivad seedehäired või muu ebatavaline reaktsioon, tuleb kasutamine katkestada.

Klorella valimisel soovitan tähelepanu pöörata tooraine kvaliteedile ja päritolule. Kuna mikrovetikad võivad kasvukeskkonnast erinevaid aineid siduda, on eriti oluline, et toode oleks kontrollitud raskemetallide ja mikrobioloogilise saastumise suhtes. Võimaluse korral tasub eelistada tootjat, kes suudab esitada vastava analüüsitõendi.

See ei ole iseenesest põhjus klorellat vältida. Päritolu ja kvaliteedi kontrollimine peaks olema loomulik osa iga toidulisandi valimisest.

Dr Hardin on kirjeldanud ka klorella kasutamist välispidiselt, näiteks mähistena nahaärrituste, nahainfektsioonide ja haavade korral. Tegemist on integratiivse kasutusvõimalusega, mille kohta on kliinilisi andmeid veel vähe. Tavaline toidulisandipulber ei ole steriilne haavaravitoode ning lahtiste või nakatunud haavade puhul tuleks kasutusviis kindlasti veterinaariga läbi arutada.

Kokkuvõtteks

Klorella on minu jaoks hea näide sellest, miks integratiivseid lähenemisi tasub uurida avatud meelega.

Ühest küljest on tegemist toitainerikka mikrovetikaga, mis sisaldab valku, aminohappeid, vitamiine, mineraalaineid, klorofülli ja teisi bioaktiivseid ühendeid. Teisest küljest on olemas uuringud, mis näitavad klorella võimet siduda teatud raskmetalle ning soodustada mõne saasteaine väljutamist katseloomade organismist.

Integratiivsed veterinaarid on klorellat kasutanud ja soovitanud organismi puhastusprotsesside, immuunsuse ning üldise tervise toetamiseks. Kõigi nende kasutusalade kohta ei ole veel piisavalt koerte kliinilisi uuringuid, kuid see ei tähenda, et uuritud toimemehhanismid või olemasolevad tulemused oleksid tähtsusetud.

Mina ei näe põhjust käsitleda kvaliteetset klorellat üksnes võimaliku vaktsineerimisjärgse lisandina. Ka ilma selle kasutusalata on tegemist huvitava funktsionaalse toidulisandiga, mis võib sobida mõne koera menüü täiendamiseks.

Ja nagu alati, on oluline vaadata konkreetset koera, tema põhitoitu ja tervislikku seisundit. Hea toidulisand täiendab läbimõeldud toitmist, mitte ei asenda seda.

Vaktsineerimise ja organismi puhastusprotsesside kohta saad lähemalt lugeda ka meie varasemast artiklist „Vaktsineerimine ja detox”.

Kasutatud allikad

Shah jt (2026). Chlorella vulgaris as a functional food and nutraceutical. Food & Function.

Potential of Chlorella as a Dietary Supplement to Promote Human Health (2020). Nutrients.

Uchikawa jt (2010). Klorella mõju metüülelavhõbeda imendumisele ja väljutamisele hiirtel.

Uchikawa jt (2011). Enhanced elimination of tissue methylmercury in Parachlorella beijerinckii-fed mice.

Morita jt (2001). Klorellast pärineva klorofülli mõju dioksiinide imendumisele ja väljutamisele.

Cabrita jt (2023). Mikrovetikate mõju koerte toitainete seeduvusele ja soolestiku mikrobioomile.

Dr Karen Becker. Chlorella.

Dogs Naturally Magazine. 9 Benefits of Chlorella for Dogs. Sisaldab ka dr Clarence Hardini käsitlust.

Versiguard Rabies. Veterinaarravimi ametlikud andmed, Euroopa ravimite andmebaas.

WHO. Tiomersaal vaktsiinides.


🐾 FendaF usub teadlikesse valikutesse

FendaF’i blogi eesmärk ei ole öelda, mida sa pead tegema. Meie eesmärk on jagada teadmisi, tutvustada erinevaid teaduspõhiseid ja integratiivseid vaatenurki ning aidata sul teha oma lemmiku jaoks teadlikumaid otsuseid.

Iga loom on ainulaadne ning ükski artikkel ei saa asendada veterinaararsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kui sinu lemmikul on tervisemure või vajad personaalset nõu, pöördu alati veterinaari poole.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tagasi lehele Tervisenurk