Kapsas koerale: kasulik lisand või liialdus?

Lugemisaeg: umbes 5 min

Kapsas ei ole ilmselt esimene köögivili, mille peale koeramaiust valides mõtleme. Võib-olla on põhjus lihtne: kes see ikka tahab koju peeretavat koera? :) Ometi võib väike kogus kapsast sobida täiesti hästi ning pakkuda vaheldust. Siin on aga suur vahe sellel, kas räägime toidulaua rikastamisest või lubame kapsaga ravida haigusi.

Mida kapsas annab?

Kapsas sisaldab vett, kiudaineid ning mitmesuguseid vitamiine ja taimseid ühendeid. Punases kapsas leidub antotsüaane. Kapsalistes üldiselt on glükosinolaate ning nende laguproduktid on teadlastele huvi pakkunud. Need ühendid ei tee kapsast iseenesest ravimiks. Samuti sõltub vitamiinide ja muude ainete sisaldus sordist, kogusest ja valmistamisviisist.

Kvertsetiin ja põnevad uuringud

Dr Karen Becker on toonud oma artiklis eraldi esile kapsas sisalduva kvertsetiini. See on flavonoidide hulka kuuluv polüfenool, mille antioksüdantset, põletikuvastast ja antimikroobset aktiivsust on uuritud eri katsemudelites. Kapsa puhul on oluline vaadata nii ühendi sisaldust konkreetses sordis kui ka seda, kui palju koer seda tavapärase toidukogusega tegelikult saab. Meeles tuleb lihtsalt pidada, et laboris kasutatud puhas kvertsetiin ja lusikatäis kapsast ei ole võrreldavad annused.

Neuroprotektsioon ja kognitiivne tervis

Algtekst kirjeldas hiirte katset, kus kvertsetiin mõjutas amüloid-beetaga seotud protsesse ja kognitiivse kahjustuse näitajaid. Näiteks Zhang jt (2016) näitasid amüloidimudeli hiirtel, et suukaudne kvertsetiin suurendas ajus apolipoproteiin E taset ja vähendas lahustumatu amüloid-beeta hulka. See on huvitav võimalik toimemehhanism, kuid hiirte katse ei tõenda, et kapsa söömine ennetaks koerte dementsust või raviks Alzheimeri tõbe inimestel. Uurimissuund väärib allesjätmist just koos selle piiranguga.

Nahk ja põletikulised protsessid

Lisaks on olemas 40 koeraga randomiseeritud topeltpime uuring (2021), kus kasutati polüfenoolide, antioksüdantide ja oomega-3-rasvhapetega rikastatud toitu 60 päeva jooksul. Rikastatud toitu saanud koertel vähenesid atoopilise dermatiidi kliinilised nähud ja omanike hinnatud sügelus. Kuna sekkumine koosnes mitmest ainest, ei saa tulemust omistada üksnes kvertsetiinile ega järeldada, et kapsas üksinda annaks sama toime. Ometi on see asjakohane näide sellest, miks taimsete ühendite mõju tasub koertel edasi uurida.

Kvertsetiin koos C-vitamiiniga

Choe ja Kim (2017) uurisid kvertsetiini ja askorbiinhappe mõju fruktoosiga esile kutsutud NLRP3 põletikuraja aktiveerumisele inimese makrofaagide rakuliinides. Katse näitas põletikuga seotud signaalide vähenemist, kuid tegemist oli rakukatsega, mitte koertel tehtud toitumis- või ravikatsega. Selline mehhanistlik tulemus võib aidata selgitada põletikuvastast potentsiaali, kuid ei võrdu tõendiga, et kapsa söömine ravib koeral konkreetset põletikulist haigust.

Võimalik kasvajavastane toime

Hashemzaei jt (2017) kirjeldasid ajakirjas Oncology Reports kvertsetiini mõju kasvajarakuliinidele ja kasvajat kandvatele hiirtele. Hiirtele manustati puhast kvertsetiini kõhuõõnde süstina annustes 50, 100 või 200 mg/kg ning katsetingimustes vähenes kasvaja maht. See uuringusuund on oluline, kuid katses ei söödetud koertele kapsast. Rakukatseid ja hiirte ravikatseid tuleb eristada kliinilisest ravitõendusest: kapsas ei ole vähiravi asendaja ning nende tulemuste põhjal ei saa väita, et kapsa söötmine vähendab koeral kasvajat.

Kapsas sisaldab ka teisi antioksüdante

Lisaks kvertsetiinile sisaldab kapsas C-vitamiini, karotenoide, antotsüaane, luteiini ja zeaksantiini. C-vitamiin osaleb antioksüdantses kaitses ja sidekoe ainevahetuses, kuid terve koer sünteesib seda ka ise. Beeta-karoteen on kapsalehtedes leiduv karotenoid; selle immuunsusega seotud võimalikke toimeid on uuritud, kuid teiste loomaliikide tulemusi ei saa automaatselt koertele üle kanda. Luteiini ja zeaksantiini on uuritud silma võrkkesta ning oksüdatiivse stressi kontekstis, sealhulgas loomkatsetes, mis käsitlevad läätse hägustumist ja muid silmakahjustusi. Need tulemused ei tõesta, et kapsas hoiaks koeral katarakti ära. Punase kapsa antotsüaanide neuroprotektiivset ja võimalikku kasvajavastast aktiivsust on samuti uuritud peamiselt katselistes mudelites. Oluline on näidata, kust huvi nende ühendite vastu pärineb, ilma et lubaksime tõendamata kliinilist kasu.

Kiudained: mitte ainult gaasid

Dr Becker on oma artiklis välja toonud, et kapsas sisaldab ligikaudu 0,10 g kiudaineid supilusikatäie kohta. Tegelik kogus sõltub kapsa sordist, tükeldamisest ja portsjoni suurusest, mistõttu on see ligikaudne, mitte universaalne mõõt. Kiudained võivad mõjutada väljaheite konsistentsi ja liikumist, soolestiku mikroobide substraati ning täiskõhutunnet. Erinevad kiudained käituvad siiski erinevalt: osa fermenteerub tugevamalt, osa seob vett või suurendab roojamassi. Koerte seedetrakti kiudainete ülevaade (Moreno jt, 2022) kirjeldab kiudainete rolli seedesisu omaduste, väljaheite, mikrobioota, fermentatsiooni ja küllastustunde mõjutamisel. Koertel tehtud kiudainete uuringud näitavad samuti, et toime sõltub kiudaine allikast ja kogusest. Need ei ole siiski kapsa söötmise kliinilised katsed ega tähenda, et iga koer vajaks rohkem kapsast. Sobiv kiudainete kogus sõltub koera põhitoidust, seedetrakti seisundist ja individuaalsest taluvusest. Liigne kogus võib põhjustada gaase, puhitust või väljaheite muutusi. Kui koer talub toorest kapsast halvasti, võib proovida väikest kogust aurutatud ja maitsestamata kapsast.

Mida uuringud tegelikult tõestavad?

Kvertsetiini, antotsüaanide ja teiste ühendite kohta on olemas põnevaid katse- ja loomkatsete tulemusi. Need näitavad võimalikke bioloogilisi mehhanisme. Need ei tõesta, et tavapärane kapsaportsjon raviks koeral dementsust, atoopiat või kasvajat. Samuti ei anna tõenduse puudumine põhjust kirjeldatud uurimissuundi ära kustutada. Mõistlik on neid tähele panna, märkides ausalt uuringu liigi, annuse ja üldistatavuse.

Toores või aurutatud?

Koer võib süüa väikestes kogustes peeneks hakitud kapsast, kuid toore kapsa kiudained võivad tekitada gaase. Kergelt aurutamine teeb selle mõnele koerale paremini talutavaks. Ära lisa sibulat, soolaseid maitseainesegusid ega rasvast kastet. Suured kõvad tükid ei ole hea mõte koerale, kes toitu ahmib.

Aga kilpnääre?

Kapsalised sisaldavad ühendeid, mis võivad teatud tingimustel mõjutada joodi kasutamist kilpnäärmes. Sellest ei järeldu, et tavaline väike kapsaports põhjustaks tervel koeral kilpnäärmehaigust. Pikaajaline väga suur toore kapsa kogus või kilpnäärmeprobleemidega koera eridieet on aga hoopis teine küsimus. Need olukorrad vajavad individuaalset toitumishinnangut.

Kui palju anda?

Algses artiklis tõime välja, et kõik maiused ja toidulisandid võiksid moodustada vähem kui kümnendiku päevasest energiast. See on hea üldine suunis selleks, et tasakaalustatud täistoit jääks menüü aluseks, mitte kapsa eraldi nõutav kogus. Kapsas on väga väikese energiatihedusega ja liigne kogus võib kõhtu häirida ammu enne kaloraažipiiri täitumist. Alusta mõnest väikesest pehmest tükist, jälgi taluvust ja ära tõsta kogust kiiresti.

Praktiline FendaF-i kapsareegel

Paku esimesel korral väike kogus peeneks hakitud või kergelt aurutatud maitsestamata kapsast. Jälgi järgmise päeva jooksul gaase, oksendamist ja väljaheidet. Kui koer tunneb end hästi, võib kapsas aeg-ajalt menüüd rikastada. Aga kui see korduvalt vaevusi tekitab, pole vaja lihtsalt jonni pärast jätkata. Kapsas ei asenda täistoitu ega haigusele mõeldud ravi.

Kasutatud allikad

PetMD. Can Dogs Eat Cabbage? (reviewed by Sandra C. Mitchell, DVM, 2023). https://www.petmd.com/dog/nutrition/can-dogs-eat-cabbage American Kennel Club. Can Dogs Eat Cabbage? https://www.akc.org/expert-advice/nutrition/can-dogs-eat-cabbage/ Dr Karen Becker. Cabbage, Mercola Pet Food Facts (algse artikli lähteallikas). https://petfoodfacts.mercola.com/vegetables/cabbage.html Zhang X jt (2016). Quercetin stabilizes apolipoprotein E and reduces brain Aβ levels in amyloid model mice. Neuropharmacology. DOI: 10.1016/j.neuropharm.2016.04.032. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27114256/ Randomized, double-blind, placebo-controlled clinical trial measuring the effect of a dietetic food on dermatologic scoring and pruritus in dogs with atopic dermatitis (2021). BMC Veterinary Research 17:354. DOI: 10.1186/s12917-021-03063-w. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34798876/ Choe J-Y, Kim S-K (2017). Quercetin and Ascorbic Acid Suppress Fructose-Induced NLRP3 Inflammasome Activation by Blocking Intracellular Shuttling of TXNIP in Human Macrophage Cell Lines. Inflammation 40:980–994. DOI: 10.1007/s10753017-0542-4. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28326454/ Hashemzaei M jt (2017). Anticancer and apoptosis-inducing effects of quercetin in vitro and in vivo. Oncology Reports 38:819–828. DOI: 10.3892/or.2017.5766. https://www.spandidos-publications.com/10.3892/or.2017.5766 Moreno AA, Parker VJ, Winston JA, Rudinsky AJ (2022). Dietary fiber aids in the management of canine and feline gastrointestinal disease. JAVMA 260(S3):S33–S45. DOI: 10.2460/javma.22.08.0351. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36288203/ Abd El-Wahab A jt (2023). Effect of Different Fiber Sources as Additives to Wet Food for Beagle Dogs on Diet Acceptance, Digestibility, and Fecal Quality. Veterinary Sciences 10:91. DOI: 10.3390/vetsci10020091. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36851395/