Kodutoit ning kaasnevad riskid
Ma ei saa üle ega ümber toidust ning millist rolli see meie lemmikute elus mängib. Tihtipeale me ei saa aru toidu olulisusest enne kui meie lemmikul löövad välja mingid tervisehädad. Osade puhul on tegemist kergete probleemidega, mida on võimalik ka kõigest toidu vahetusega parandada. Küll aga võivad vale toitumise tagajärjel tekkida hoopis tõsisemad probleemid. Üheks riskiks on nt kodutoit. Ma olen kahjuks kuulnud ka, et kasvataja soovitab anda kuivtoidu asemel hoopis putru… Arvesta, et kui sa tahad anda oma koerale kas kodutoitu või toortoitu, siis sa pead olema kindel, et ta saab kätte kõik vajalikud ained. Tuletan meelde, et mingid aminohapped peab loom kätte saama kindlasti toidust, neid ei saa millegagi asendada.
Kodutoit ja miks see on probleem?
Väga tihti kuulen ma kodutoidu andmise põhjenduseks, et aga mu koerale maitseb ju see. Kodutoidu all pean ma silmas meie enda toitu, mis meil üle jääb ning mida siis paljud lemmikutele annavad. Ja loomulikult neile maitseb see – see sisaldab soola ning igasuguseid maitsetugevdajaid. Sama võrdlus oleks nt see kui pakud oma lapsele kartulikrõpse ja porgandeid. Üpris julgelt väidan, et enamus lapsi valiksid kartulikrõpsud. Ma kindlasti ei taha väita, et kodutoitu ei tohi üldse anda, aga hea oleks teada riskidest.
Üheks probleemiks on sool – me kasutame ka inimestena liiga palju soola ning lisaks ka kehva kvaliteediga soola. Esimene aspekt – inimestel soovitatakse päevas hoida soola tarbimine alla 6 grammi, 40 kilosel koeral on päevane soovituslik kogus kõigest 0,3 grammi!!! Teine aspekt on soola kvaliteet. Sarnaselt kõikidele toiduainetele, arvavad paljud meist, et kõik, mis poes müügil on, on kõrge kvaliteediga. Tegelikult päris nii see ei ole. Kas sina tead, et nt Himaalaja soola lõhatakse ning sellel on 5 puhtuse astet. Madalama astme sool sisaldab muuhulgas ka lõhkeainete jääke… Kas seda aga tahaks sisse süüa nii ise kui anda oma lemmikule? Mina küll ei tahaks.
Kui su lemmik sööb liiga palju soola, siis paneb see meeletu koormuse ta neerudele ning lisaks võib ta kokkuvõttes saada ka mürgituse.
Teiseks probleemiks on liiga palju rasva. Pea meeles, et nii koera kui kassi peamiseks söögiks peaks olema loomne proteiin. Lisaks peaks loomne proteiin olema võimalikult taine ehk rasvaprotsent ei tohiks ületada 20%. Kuna taine liha on aga oluliselt kallim kui rasvane liha, siis kiputakse juba hinna pärast eelistama rasvast liha (ja seda eriti koerte puhul). Kõik, kes tahavad mulle vastu vaielda, siis käsi püsti, kes ostab oma lemmikule nt veise sisefileed? See nimelt on lihas ning seetõttu on rasva alla 20% (eelduslikult ca 17%). Paneme sinna kodutoidu mõttes otsa veel toidukoored, hapukoored jm rasvased asjad ning saame kokkuvõtteks meeletult rasvase toidu.
Pidevalt rasvase toidu söömisel ohustab sinu lemmikut aga pankreatiit. Jah, kõikidel loomadel ei pruugi pankreasega probleeme tekkida, aga kas sa oled valmis selle riski võtma? Minu juurde jõudis eelmine nädal alla 1,5 aasta vanune koer, kellel diagnoositi pankreatiit…
Miks pankreatiit probleemiks on?
Pankreatiit tekib siis kui pankreas on põletikuline ja paistes. Pankrease ülesandeks on aidata koeral toitu seedida ning ühtlasi reguleerida veresuhkrut. Tüüpilised sümptomid on oksendamine, iiveldus ja valu. Arvesta sellega, et kroonilisele pankreatiidile ei ole olemas ravi, seda lihtsalt hoitakse ravimitega n-ö kontrolli all (iiveldus ja valu).
Pankreatiidi puhul soovitatakse reeglina ravitoitu ning see ongi enam-vähem ainus, mida tehakse. Meil on üks tuttav, kelle kassil diagnoositi eelmisel aastal pankreatiit. Kui ta sööb ainult enda toitu, on kõik kontrolli all, aga sisuliselt ei tohi see kass süüa isegi mitte näpuotsa suurust tükki sinki või juustu. Siis on koheselt ka kliinikus tilguti all. Sisuliselt pankreas ei suuda enam üldse rasva töödelda ja isegi väga väike kogus kodutoitu on ta tervisele ohtlik.
Koer, kes minu juurde jõudis, keeldus aga kliiniku toitu söömast. Arst ütles, et küll ta mingi aeg sööma hakkab, aga koer keeldus ka neljandal päeval söömast (muideks, siiani keeldub kliinikust ostetud toitu söömast). Omanikud andsid talle siis arsti soovitusel kana ja riisi, aga see ei ole pikaajaline lahendus, sest ta ei saa sealt kõiki vajalikke aineid kätte. Seega kirjutas omanik mulle ning uuris, et kas ja kuidas saaks koera tervist toetada.
Mida saab kodus ette võtta?
Loomulikult uurisid nad ka, et kas meie valikus on ka mõni kuivtoit, mida tasuks proovida. Kuna pankreatiidi puhul soovitatakse peamiselt kana (seedimisele kõige kergem) ning lisaks mängib rolli rasvasisaldus. Pakkusin neile välja nii Light Senior’i (rasvasisaldus kõigest 8%) kui ka Ocean’i (rasvasisaldus 10%). Hea uudis on see, et erinevalt kliiniku toidust, sõi koer mõlemaid krõbinaid väga hea meelega. Seega on lootus, et nad saavad vähemalt koera normaalselt sööma ja siis hakkab ka tervis taastuma. Nimelt koer võttis päris korralikult kaalus vahepeal alla, sest ta lihtsalt ei söönud…
Lisaks leidsin taimede osas järgmised soovitused, mis peaksid aitama pankreasel taastuda/paraneda:
- metsmustikas – kroonilise ja akuutse pankreatiidi korral. Oksüdatsioon mängib pankreatiidi puhul väga suurt rolli, kuna tervete rakkude hävimine tekitab nii vabade radikaalide kui metabooliliste jäätmete ülekülluse. Seetõttu tekib suurem surve ümbritsevatele organitele. Mustikas on rikas antioksüdantide poolest ning omab ka põletikuvastaseid toimeid. Ühtlasi tugevdab pankreast, kuna tugevdab B-rakke, mis vastutavad glükoosi reguleerimise eest.
- musta mooruspuu gemmoteraapia (pungadest tehtud tinktuur) – kroonilise pankreatiidi korral. Aitab tugevdada ja stimuleerida pankreast.
- võilille juur – akuutse pankreatiidi korral ning toetab maksa. Rikas antioksüdantide poolest. Võilille juur tugevdab pankreast ja ka kogu seedesüsteemi. Kuna see on mõru, siis see aitab maksal ja sapipõiel sappi eritada rasva seedimiseks.
- kreeka pähklipuu gemmoteraapia – seda kasutatakse akuutse ataki ajal ja järel. On põletikuvastane ja parandab limaskesti. See aitab normaliseerida ka pankrease ensüümide tootmist.
- harilik maarjaohakas ekstrakt või seeme – akuutse ja kroonilise pankreatiidi korral. Kaitseb ataki korral maksa ja sapipõit. Aitab maksal hakkama saada detoksifitseerimise protsessiga.
- libejalaka puukoor – kroonilise ja akuutse pankreatiidi korral. Põletikuvastane ning rahustab seedetrakti limaskesti.
- arukase gemmoteraapia – stimuleerib immuunfunktsiooni ja vähendab põletikku. Toetab neere ning stimuleerib Kupffer rakkude uuesti genereerimist. Kroonilise pankreatiidi korral on toksilise koormuse vähendamine võtmekohal.
Kokkuvõtteks
Ma ei suuda üle tähtsustada toidu tähtsust nii meie enda kui meie lemmikute tervise osas. Ma saan aru, et kuni tervis on korras, siis tundubki, et vahet pole mida meie lemmik sööb. Ja nagu ma olen korduvalt öelnud, siis organismid ongi kõik erinevad ning kõigil ei pruugigi midagi juhtuda. Tean peresid, kus koerad söövad ühte ja sama toitu ning üks jääb haigeks aga teine ei jää.
Elus ei ole garantiisid, aga usu mind, kui sa seisad silmitsi oma lemmiku haigusega, siis su esimene mõte on, et oleks ma ainult teinud paremaid valikuid. Ravi on alati oluliselt kallim kui on kohe hea ja kvaliteetse toidu andmine. Ja siin ei mängi rolli kas tegemist on tõukoeraga või segaverelisega. Nagu te teate, mul on endal kaks tõupuhast saksa lambakoera ning nende tervised on nagu öö ja päev. Jah, ma olen saanud Ossu tervise oluliselt paremaks/tugevamaks, aga ta tervis ei ole kindlasti sama tugev kui Faddul.
Selliseid lugusid on väga palju, samamoodi on neid lugusid, kes päriselt õigest toidust abi on saanud. Koerad, kelle kõrvad pole enam nii punased, koerad kes ei maadle enam nahapõletikega või siis koerad, kellel on hakanud varvaste vahele uuesti karv kasvama. See, et sul on täna terve koer, on õnnistus, aga seda ei tasu võtta iseenesest mõistetavana. Tervis on kõige hinnalisem, mis meil on ning seda ei pruugi saada enam tagasi, kui see on kord juba hakanud halvenema.
Lisa kommentaar