Kana ja riis kõhuprobleemide korral?
Meile on aastakümneid räägitud, et kui koeral on kõht lahti, siis kõige parem toit sellisel juhul on kana ja riis. Viimastel aastatel on aga holistilised veterinaarid selle soovituse asendanud teise soovitusega. Nimelt leiavad holistilised veterinaarid, et kana ja riis on liiga kõrge rasvasisaldusega ning lisaks sisaldab ka teravilja. Teravili ei ole hea kiudaineteallikas ning seetõttu soovitatakse riisi asemel hoopis kõrvitsat. Kana asemel aga hoopiski kalkunit. Olen näinud kahte erinevat soovitust – kõrvits koos lahja kondipuljongiga (linnulihast) või siis kõrvits koos kalkuniga. Kõrvits on väga hea kiudainete allikas ning rahustab imeliselt ärritunud kõhtu. See, kas segad kõrvitsapüree kalkuniga või lahja kondipuljongiga, sõltub minu arvates juba igaühe personaalsest eelistusest.
Dr. Becker ütleb, et parim lahja dieet on purustatud kalkuniliha (madala rasvasisaldusega valguallikas) ning kõrvits – super kiudaine enamiku seedeprobleemidega lemmikute jaoks. Madala rasvasisaldusega valguallikas on oluline eelkõige seetõttu, et seda on kõhunäärmepõletikuga lemmikloomadel oluliselt lihtsam töödelda.
Miks kõrvits?
Kõrvits on väga hea lahustuvate kiudainete allikas ning lisaks annab kordades vähem kaloreid kui nt riis (100 grammi kõrvitsat annab ca 15 kcal kui 100 grammi keedetud riisi annab ca 130 kcal). Lahustuvad kiudained on need, mis lahustuvad vees, moodustades viskoosse geeli, mis omakorda katab ja rahustab ärritunud soolestikku. Lisaks aeglustavad lahustuvad kiudained ka mao tühjenemist, seega vähenevad ka kõhulahtisuse episoodid.
Kõhulahtisuse korral võib koer kaotada ka olulisi elektrolüüte, sealhulgas nt kaaliumi, mis seab su lemmiku dehüdratsiooni ohtu. Madal kaaliumisisaldus võib põhjustada krampe, väsimust, nõrkust ja ka südame löögisageduse häireid. Kõrvits on aga suurepärane kaaliumi allikas, sisaldades lausa 267 mg 100 grammi kuumutatud kõrvitsa kohta. Kõrvitsa alternatiivina võid kasutada ka purustatud kooreta maguskartulit ehk bataati.
Lisaks on kõrvits ohutum ja parem diabeetikutest lemmikutele. Riis, mis on teravili, laguneb lõpuks suhkruks, kõrvitsaekstraktid aga seevastu võivad taastada beetarakkude ehk rakkude, mis toodavad kõhunäärme insuliini, funktsiooni.
Riis ja kaerahelbed ei ole eelistatud eelkõige seetõttu, et kuna koertel puudub vajadus teravilja järgi, siis ei tundu mõistlik toita neid soolestikuprobleemide korral just teraviljaga. Muuhulgas on USA’s Toidu- ja Ravimiamet väljastanud hoiatuse valge riisi arseenisisalduse kohta.
NB! Kui sa tõesti tahad või oled sunnitud kasutama riisi, siis soovitatakse kasutada kas metsikut riisi või siis punast riisi. Küll aga keeda riisi nii kaua, et see täiesti puruks keeb – selliselt on see koera jaoks kergemini seeditavam!
Miks on kalkun parem kui kana?
Meile on kogu aeg räägitud kanast kui madala rasvasisaldusega proteiinist. Tegelikkuses sisaldab aga kalkun keskmiselt 2 korda vähem rasva kui kana. Nt sisaldab 100 grammi kalkunit 5,2 grammi rasva, sama kogus kana aga 11,3 grammi rasva. Rasv mängib seedeprobleemide puhul rolli just seetõttu, et ta võib süvendada seedetrakti häireid veelgi. Lisaks võib süvendada ka pankreatiiti. Isegi kui loputada ära keedetud või küpstetatud liha, siis eemaldad sa küll selle pinnapealse rasva, aga lihas sisalduv rasv jääb ikka alles. Just sellepärast peetakse kalkunit seedeprobleemide puhul paremaks kui kana.
Kiudainete liigid
Looduslikud vs funktsionaalsed
Kiudained on puuviljade, köögiviljade ja teraviljade pisikesed niidilaadsed struktuurid. Traditsiooniliselt on neid määratletud kui taimerakkude jäänuseid, mis on resistentsed seedimisele, sealhulgas lignaanid, tselluloos ning taimedes leiduvad seedimatud süsivesikud. See aga jätab välja loomsetes allikates leiduvad seedimatud süsivesikud, nagu kitiin, samuti frukto-oligosahhariidid ning muud seeditavad süsivesikud, mis on resistentsed soolestiku seedeensüümide suhtes.
Seega töötati 2001. aastal välja kiudainete määratlused, mis eristavad toidus looduslikult esinevaid kiudaineid ning funktsionaalseid kiudaineid, mida võib lisada toidule või toidulisanditele. Taimedes leiduvad kiudained on näiteks tselluloos, hemitselluloos, ligniinid, beeta-glükaanid ja resistentsed tärklised, mida on leitud banaanides ja kaunviljades. Funktsionaalsed kiudained on näiteks inuliin, oligofruktoos, taimsed kummid ja pektiinid.
Viskoossed vs mitteviskoossed
See liigitus tuleneb selle konsistentsist veega segamisel. Kui kiudained tarretuvad vees, peetakse seda viskoosseks kiudaineks. Sellisteks on näiteks pektiinid, beetaglükaanid, psüllium ning mõned kummid. Viskoossed kiudained aeglustavad mao tühjenemist, võivad aeglustada mõnede toitainete (sh suhkrute) imendumist peensooles ning lisaks alandavad kolesterooli.
Lahustuv vs lahustumatu
Lahustuvad kiudained, nagu näiteks beeta-glükaanid, kummid, enamik pektiine ja psüllium, lahustuvad veega segamisel kergesti. Tselluloos ja ligniinid aga ei lahustu, seega neid klassifitseeritakse lahustumatuteks kiudaineteks.
Kiudainete lahustuvus ei ennusta selle mõju organismile. Lahustuvad kiudained seovad ennast rasvhapetega ning aeglustavad seedimist. See võib stabiliseerida looma veresuhkru taset. Lisaks on teada, et lahustuvad kiudained aitavad inimestel alandada kolesteroolitaset.
Nii lahustuvad kui ka lahustumatud kiudained võivad olla kääritatavad ning enamik taimseid kiudaineid sisaldab mõlemat liiki kiudaineid. Lahustumatu kiudaine annab koresööda*, mis aitab väljaheitel massi tekitada ning viia jääkained läbi soolestiku välja. Lahustumatud kiudained takistavad kõhukinnisuse tekkimist ning hoiavad lemmiku soolestiku töökorras. Enamus inimesi kipuvad kategoriseerima kõik kiudained lahustamatuteks ning eeldavad, et kõigil on täpselt samasugune lahtistav toime soolestikus. Mõned kiudained, näiteks banaanides leiduvad pektiinid, on oma olemuselt aga siduva toimega ning võivad põhjustada hoopis kõhukinnisust.
Banaanides leiduvad pektiinid tõmbavad aga väljaheitest hoopis vett välja ning viivad selle tagasi kehasse. Selle tulemuseks on aga kõvem väljaheide. Kõhulahtisuse korral võib väikese koguse banaanipüree lisamine oma koera lahjale toidule aidata vähendada kõhulahtisuse esinemissagedust.
*Koresööt on kuiv (kuivainet 75–85%) taimne sööt (hein, rohukuivised, põhk, aganad) mis sisaldab rohkesti (15–45%) toorkiudu.
Kääritatavad ja mittekääritatavad
Kiudaineid liigitatakse ka kääritatavateks, osaliselt kääritatavateks ning mittekääritatavateks kiudaineteks. Kääritavad on toiduallikaks miljarditele bakteritele, mida leidub meie lemmikute seedetraktis. Sellisteks on näiteks pektiinid, beeta-glükaanid, guarkummi, inuliin ning oligofruktoos. Mittekääritatavad on näiteks tselluloos ja ligniin. Reeglina on puu- ja köögiviljakiud kääritatavad ning teraviljakiud mittekääritatavad.
Teadlaste sõnul võivad kääritatavad kiudained mängida tohutu suurt rolli lemmiklooma seedetrakti kaitsevõime parandamisel.
Kokkuvõtteks
Mina jumaldan koerte puhul kõrvitsat ning enamus koertel ei ole kõrvitsapüree vastu toidu sees mitte midagi. Küll aga mõjub kõrvits tõepoolest ülimalt hästi lemmiku soolestikule ja seda eriti kõhulahtisuse korral. Isegi kui väljaheide ei ole päris vedel, vaid lihtsalt veidi pehmemapoolne, aitavad kõrvitsas leiduvad kiudained seda väga kiirelt ja hästi tugevdada. Juba järgmisel jalutuskäigul võid avastada, et väljaheide on kenasti tugevama tekstuuriga, mis omakorda aitab paremini tühjendada ka pärakupaunu.
Mina lisan enda koerte toidule kõrvitsapüreed ka siis, kui mingisuguseid kõhuprobleeme ei ole. Kõrvits sisaldab nii erinevaid mineraalaineid kui ka vitamiine, millest sinu lemmik kindlasti kasu saab. Ja ei ole vaja muretseda, et koeral kõhukinnisus tekib. Alati alusta väikesest kogusest – väikese koera puhul neljandik teelusikatäit ning suure koera puhul teelusikatäis. Vaata kuidas su koer sellele reageerib ning kui kõik on korras, alles siis võid järk-järgult kogust suurendada. Küll aga tasub pidada meeles, et puu- ja köögiviljad võiksid meie lemmiku toidust moodustada kuni 10% päevasest toidunormist.
Kui su koeral on pidevalt kõhuprobleemid, siis on probleem kusagil mujal ning kõrvits ei ole lahendus. Vaata üle oma lemmiku toit ja maiused, proovi mõnda teist toitu, sest sobiva toiduga on sinu lemmiku väljaheide kenasti korras. Õige tekstuuriga väljaheide peaks meenutama plastiliini sarnast massi ehk seda põhimõtteliselt peaks saama kenasti vormida. Mõnikord võib olla vajadus katsetada mitut erinevat toitu, et leida üles see üks, mis talle päriselt sobib.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar