Kuidas mõjutab plastik maiuseid?
Ikka ja jälle avastan ennast mõtlemast ning kirjutamast maiuste teemal. Seekord aga lähen väga süvitsi ning proovin võimalikult lihtsasti ära seletada miks sa võiksid plastikusse (kile) pakitud maiused ostmata jätta. Ma ei saa kuidagi mööda sellest, et nõudlus tekitab pakkumise. Senikaua kuni lemmikloomaomanikud ostavad oma lemmikutele suurtes kogustes plastikusse pakitud maiuseid, siis see maailm ei muutugi. Miks? Aga sellepärast, et plastik on pakendamise mõttes 3-4 korda odavam kui paber. Juba ammu on teada, et mida keskkonnasõbralikum sa olla tahad, seda rohkem sa selle eest ka maksad. Kas sina tead, et näiteks tavalise kile- ja paberteibi hinnavahe on 4 kordne? Ja just sellepärast keegi väga paberisse asju pakendada ei tahagi. Lisaks on plastikusse pakendatud toodetel reeglina oluliselt kõrgem marginaal, sest pakendamiskulud on madalamad aga ega siis kaupmees ilmaasjata toodet odavalt ei müü. Lõpuks aga minu jaoks see kõige olulisem aspekt – meie lemmikute tervis!
Meie lemmikud söövad endale koos maiustega sisse plastikust lekkinud toksiine ja tegelikkuses puudub meil õrn aimdus mis efekt neil meie lemmikute tervisele on. Iga loom on individuaalne ning reageerib erinevalt. Targad koerad kuulavad iseennast ning keelduvad toksiine täis toitu või maiuseid sööma. Kui aga koeral on toitainete puudus, siis on ta nõus sööma sisuliselt mida iganes.
Inimesed vs koerad – kohatu võrdlus?
Mulle alati meeldib koerte või lemmikutega seotud olukordi selgitada inimeste kaudu. See artikkel ei ole ka erand. Tuleme selle toitainete puuduse juurde. Ma usun, et enamustel on olnud pingelisi perioode, kus toitumine on jäänud tahaplaanile ning suhu on läinud pigem kiirtoitu, kui päriselt hinge ja keha toitvat toitu. Mõtle kuidas sa ennast peale sellist perioodi tundsid? Ilmselt olid erinevad isud suuremad – kellel isutab magusa, kellel soolase, kellel liha järele. See on keha viis öelda, et midagi on puudu. Reeglina käime me sellistel perioodidel tihedamini ka külmkapi juures, sest kogu aeg tahaks midagi, aga mida iganes sa külmkapist ka ei võta, see ei eemalda seda isu.
Nüüd proovi mõelda oma lemmiku peale ja mida võiks tunda tema kui ta ei saa toidust kätte kõiki toitaineid? Pidev näljatunne, erinevad isud (sööks mida iganes), destruktiivne käitumine jne. Lemmiku puhul teeb eriti keeruliseks olukorra see, et ta ei saa meile öelda, et tal on mingi toitaine puudus, mingi isu ja et ta vajab midagi. Muuhulgas ei näita ka tavapärane vereproov enamus mineraalide ega vitamiinide taset, vaid need tuleb lasta huvi korral eraldi määrata.
Ühe koostisega maius kui hea vitamiinide ja mineraalide allikas
USA holistilised veterinaarid ütlevad, et ühe koostisega maius (süda, maks, jalg, nahk jne) on imeline vitamiinide ja mineraalide allikas, aga… tuleb jälgida kvaliteeti. Dr. Judy Morgan on korduvalt rääkinud oma klientidest, kes pööravad tohutut tähelepanu lemmiku toidule, aga maiuste puhul ostavad kõige odavamat. Odav maius tähendab tihtipeale kahtlast päritolu ning suure tõenäosusega on see pakendatud ka plastikusse.
Kõige paremini tunned naturaalse maiuse ära nii välimusest kui lõhnast. Kui mingi toote puhul on kirjutatud, et tegemist on nt ninaga, aga see on valge ning puhvis ja sulle nina ei meenuta, siis ei ole tegemist naturaalse tootega. Lõhna on pakendatud toodete puhul sisuliselt võimatu tunda, lisaks on plastik seda kindlasti ka moonutanud.
Mulle tohutult meeldib kui mõni klient tuleb meie juurde maiuseid ostma ning kui hakkame lõhnast rääkima, siis nad reaalselt nuusutavadki ise tooteid, et aru saada kas see on nende jaoks liiga tugeva lõhnaga. Muuhulgas on ka osad koerad oluliselt tundlikumad lõhna suhtes ning kõik lõhnad ei sobi. Ja kuigi karvaga maiused on reeglina väga tugeva lõhnaga, pakuvad need ka väga laia valikut mikromineraalidest. Nimelt tulevad enamus mikromineraale just karvast ja sulgedest.
Küll aga tasub eemale hoida kõigest, mis sisaldavad rohkem kui ühte koostisainet või on Hiina päritolu. Hiina päritolu maiuseid on seostatud nii neerupuudulikkuse, neeruhaiguse kui ka neerukividega. Sümptomid, mida tasub tähele panna (ilmnevad paari tunni jooksul peale maiuse söömist):
- vähenenud söögiisu;
- oksendamine;
- vähenenud aktiivsus;
- kõhulahtisus (võib mõnikord sisaldada verd või lima);
- suurem janu või urineerimine
Kui ohutu plastik toidupakendina ikkagi on?
Me oleme plastikuga nii ära harjunud, et paljud ilmselt ei kujuta elu ilma selleta toidumaailmas isegi ette. Kuigi ca 40 aastat tagasi pakendati kõik toiduained paberisse (ka liha ja lihatooted), siis täna ei taha keegi sellest enam midagi kuulda. Tõsiasi on aga see, et me kõik sööme ühe nädala jooksul endale sisse sisuliselt ühe krediitkaardi jagu mikroplastikut. Ja sedasama teevad ka meie lemmikud. Ma olen nõus, et me ei saa mikroplastikut täielikult vältida, aga me kindlasti saame teha paremaid valikuid. Säilituskarbid klaasist või roostevabast terasest, samuti joogipudel kas klaasist või roostevabast terasest, maiused kas lahtiselt või siis paberisse pakendatuna jne.
Minu arvates on suureks probleemiks see, et väga paljud näevad plastiku ohtu ainult BPA-s ehk bisfenool A-s. Oluline on aga teada, et BPA leiutati 1891. 1930-ndatel leiti esimesed tõendid toksilisuse kohta, ometigi ei ole seda tänaseni täiesti keelustatud. Kui kindel sa oled, et kogu see ülejäänud plastik toiduga kokkupuutel “ohutu” on?
Misasi on BPA?
BPA on bisfenool A ning seda kasutatakse kerg- ja kõvaplastide tootmisel. Enamjaolt on need tooted läbipaistvad ja kõvad ning igapäevases kasutuses on need näiteks söögi- ja jooginõudena, kilepakenditena jne. BPA on Euroopa Liidus klassifitseeritud ohtlikuks kemikaaliks, kuna see võib kahjustada viljakust ja põhjustada tõsiseid silmakahjustusi, allergilisi nahareaktsioone ning hingamisteede ärritust. Lisaks kahjustab BPA endokriinsüsteemi, mis võib häirida hormoonsüsteemi normaalset talitlust. See võib mõjutada reproduktiivfunktsiooni, piimanäärmete arengut, kognitiivset funktsiooni ja ainevahetust.
“Teadlased on seostanud bisfenool A-d järgmiste terviseohtudega:
südamehaiguse, diabeedi ja maksahäirete kõrgem esinemissagedus täiskasvanutel
on seostatud rasvumisega
aju ja hormoonide arenguprobleemid loodetel ja väikelastel
on täheldatud probleeme paljunemisorganite töös ja ka teiste elundkondade normaalses funktsioneerimises (selliste mõjude tagajärg võib olla varajane puberteet ja isegi viljatus)
teised testid on näidanud, et bisfenool A võib soodustada rinnavähi ja eesnäärmevähi rakkude kasvu ja põhjustada erektsioonihäireid ja muid seksuaalprobleeme meestel”
Ilmselt võivad paljud mõelda, et aga kui tegemist on BPA (bisfenool A) vaba plastikuga, siis on kõik ju korras? Tegelikkuses ei ole. Esiteks ei ole BPA täielikult keelustatud – see on keelustatud alates 2011 Euroopa Liidus lutipudelites. Ja kui inimestele mõeldud toodete puhul mõni tootja isegi väldib BPA kasutamist, siis uskuge mind, et lemmiklooma valdkonnas seda ei tehta. Senikaua kuni lemmikloomad on seaduse mõttes asjad, ei hakka enamus neid kulusid pakendamisele suurendama. Kokkuvõttes ei ole ju vahet mida lemmik endale sisse sööb, eks?
Minu enda nõudmised koerte toidu osas on kohati isegi kõrgemad kui mul endal. Seda lihtsalt sel põhjusel, et meie lemmikud elavad nii lühikest aega ning ma teeksin täna kõik, et vähendada nende võimalikke terviseprobleeme.
Kokkuvõtteks
Kui see eelnev veel sind mõtlema ei pannud, siis ma soovitan sul teha üks lihtne katse. Pane täna õhtul tavaline kraanivesi kahte pudelisse – nii BPA vabasse plastikpudelisse kui tavalisse klaaspudelisse. Hea oleks kui mõlemad on korgi või kaanega ehk saad pealt sulgeda. Ja siis proovi hommikul mõlemat vett. Enamus inimesi tunnevad tohutut maitsevahet. Mina näiteks ei suutnud enam BPA vabast plastikpudelist juua kui olin joonud klaaspudelist. Maitsevahe oli üüratu ning plastikpudelis seisnud veel oli selge kõrvalmaitse. Ja nüüd mõtle sellele, et need maiused seisavad erinevates ladudes ilmselt kuid, poes valguse ja võib-olla ka päikese käes päevi ning siis sa annad selle maiuse oma lemmikule.
Lisaks soovitan ma vaadata 2024 aasta dokumentaali “Plastic people”. See dokumentaal uurib nii inimeste plastisõltuvust kui ka mikroplasti kasvavat ohtu meie tervisele. Mikroplasti osakesed on õhus, veekogudes ja segunevad pinnasega ehk muutuvad keskkonna püsivaks osaks. Lisaks on mikroplasti osakesi leitud nii inimeste elunditest, verest, ajukoest ja isegi värskete emade platsentast. Ei kõla veel piisavalt hullult? Mulle igal juhul kõlab ning me kõik peaksime oma suhted plastiga ümber mõtlema.
Ma ei ole ise kuidagi süüst puhas – mu eelmised koerad on söönud aastaid plastikus maiuseid, aga nägin neil ka terviseprobleeme, mida ma Faddyl ja Oscaril ei ole siiani näinud. Kas ma saan kindlalt väita, et nendes terviseprobleemides oli süüdi plastik? Kindlasti mitte, aga minu jaoks ei oma see tähtsust. Täna teen ma kõik selleks, et vähendada võimalike terviseprobleemide tekkimise riski ning see on minu jaoks üheks väga lihtsaks võimaluseks.
Meie lemmikute tervis on meie valikute tulemus!
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar