Kuidas koera aju kuuleb inimese kõnet
Väga paljud meist räägivad oma koertega – vähemalt meie küll teeme seda. Aga oluline on see kas me loodame ja eeldame, et koer saab meie rääkimisest päriselt aru või me teeme seda lihtsalt sellepärast, et see on armas. Ja no koeraga on toredam rääkida kui iseendaga, eksole. Koerad suudavad küll õppida ära üle 100 sõna aga nad ei ole inimesed ehk koera aju kuuleb inimese kõnet teistmoodi kui näiteks laps või teine täiskasvanu. See, kui me proovime koeraga ratsionaliseerida samamoodi nagu lapsega “palun ära rohkem tee” on ikkagi nagu hane selga vesi. Isegi kui su koer vaatab sind sel hetkel väga pingsalt, on üsna kindel, et ta tegelikkuses ei saa midagi aru. Aga vaatame sel korral kuidas siis koera aju täpselt inimese kõnet kuuleb. Esimene selleteemaline uuring avaldab, et koerad mitte ainult ei kuule mida me ütleme vaid ka seda kuidas me seda ütleme.
Koera aju
Koerad kasutavad vasakut ajupoolkera tähendusrikaste sõnade töötlemiseks ning paremat ajupoolkera hääletoonide töötlemiseks. Kiitus aktiveerib koera aju tasukeskuse, seda aga ainult juhul, kui kiitus toimub optimistlikul hääletoonil. Selgub, et koera aju tasukeskus elavneb, kui sõnad vastavad hääletoonile.
Budapesti ühe ülikooli juhtivteadur Attila Andies selgitab:
“Inimese aju mtte ainult ei analüüsi eraldi seda, mida me ütleme ja kuidas me seda ütleme, vaid integreerib ka kahte tüüpi teavet, et jõuda ühtse tähenduseni. Meie tulemused näitavad, et ka koerad suudavad kõike seda teha ning nad kasutavad väga sarnaseid ajumehhanisme.”.
2016 aasta uuring
Uuringu jaoks treeniti 13 koera mitteinvasiivse funktsionaalse magnetresonantstomograafia aju skaneerimiseks täiesti paigal lamama, et teadlased saaksid treeneri juttu kuulates analüüsida koerte ajutegevust. Oluline on märkida, et koerad osalesid uuringus vabatahtlikult ning neil oli õigus katse igal ajahetkel lahkuda.
Ungari keeles rääkinud treenes kiitis koeri selliste sõnade ja fraasidega nagu “tubli poiss”, “super” ja “hästi tehtud”. Sõnu öeldi nii optimistlikul kui ka neutraalsel toonil. Treener kasutas ka neutraalseid sidesõnu nagu “kuid” ja “sellest hoolimata”, mis koertele midagi ei tähendanud. Samal ajal kui treener koertega rääkis, kontrollisid teadlased koerte ajupiirkondade skaneeringuid, mis suutsid eristada kiitvaid sõnu ja mõttetuid sõnu, samuti ka kiitvaid ja mittekiitvaid ehk neutraalseid hääletoone.
Teadlased täheldasid, et koerad kasutasid oma aju vasakut poolkera tähendusrikaste, kuid mitte mõttetute sõnade töötlemiseks ja paremat poolkera hääletoonide töötlemiseks. Phys.org vahendab:
“See oli sama kuulmisaju piirkond, mille see teadlaste rühm varem koertel leidis emotsionaalsete mittekõneliste helide töötlemiseks nii koerte kui inimeste puhul. See viitab sellele, et intonatsiooni töötlemise mehhanismid ole kõne spetsiifilised.”.
Uurimisrühm täheldas skaneeringute põhjal ka seda, et koerte tasukeskus ehk aju piirkond, mis töötleb nauditavaid aistinguid, käivitus kiituse peale tugevalt aga seda ainult siis, kui kiitus öeldi julgustavas ja optimistlikus toonis. Kõik muud sõnade ja hääletoonide kombinatsioonid põhjustasid palju vähem tasukeskuse aktiivsust. Näiteks kui treener ütles neutraalsel toonil “tubli poiss” või positiivsel või neutraalsel toonil “kuidas”, oli tulemus sama – koerte tasukeskused ei süttinud.
Hääletooni mõju
Enamus meist on pannud oma koerale ilmselt ka mõne hüüdnime (loodetavasti armsa) ning kui me ütleme seda alati armastavalt ja hellitavalt, siis koer reageerib tõenäoliselt nii nagu teda kiidetaks. Seda põhjusel, et ta on seda sõna seostanud hellitava hääletooniga. Näiteks Faddy ja Oscari puhul on selliseks sõnaks “super”. Kui me kunagi kaitsetrennis käisime, siis see oli neile kõige suurem kiitus ning see on mälus neil siiani. Kui ma ütlen sõna “super”, siis lähevad mõlemad väga elevile ja rõõmsaks.
Attila Andies’i sõnul:
“See näitab, et koerte puhul võib tore kiitus väga hästi preemiana toimida, aga kõige paremini toimib see siis, kui nii sõnad kui ka intonatsioon sobivad kokku.”.
“Seega koerad mitte ainult ei erista, mida me ütleme ja kuidas me seda ütleme, vaid nad suudavad neid kahte ka kombineerida, et õigesti tõlgendada seda, mida need sõnad tegelikult tähendavad. See on tegelikult väga sarnane sellele, mida teeb inimese aju.”.
Arusaamine on erinev
On oluline märkida, et koera võimekus sõnadest tuttavlikkuse põhjal aru saada ja koera tegelik arusaamine meie kavandatud viisil võivad olla erinevad. Uuringu kaasautor, filosoofiadoktor Adam Miklos ütleb:
“Mõistmine on keeruline sõna. Aju kuvamise tehnoloogiat kasutavad uuringud ei saa kindlalt väita, et konkreetse ajupiirkonna aktiveerimine viitab “mõistmisele”.”.
“Kindlasti reageerisid uuringus osalenud koerad tähendusrikastele sõnadele, see tähendab sõnadele, mida nende omanikud sageli kasutavad, kui nad tahavad koera tähelepanu köita või koerale positiivset tagasisidet anda. Seega tundsid need koerad tuttavad sõnad ära ning tõenäoliselt tähendasid need sõnad ka nende jaoks midagi head.”.
Kokkuvõtteks
On oluline mõista, et uuring näitas, et koerte vasak ajupoolkera töötles tähendusrikkaid sõnu hääletoonist eraldi. See viitab sellele, et koer võib aru saada, et “hea koer” on kiitus olenemata hääletoonist, mida sa kasutad. Adam Miklos’e kohaselt:
“Meie arvates on intonatsioon oluline. Omanikud peaksid õppima koera kiitma ja seejärel sama väljendit sarnasel viisil kasutama. Oluline on järjepidevus kiitmisel ning üleüldiselt koeraga suhtlemisel.”.
Enda koeri vaadates, siis nad teavad jah mingeid sõnu nii hästi, et ükskõik millise hääletooniga ma neid ütlen, nad reageerivad alati (saksa lambakoeral on see mõnus pea küljelt küljele keeramine kui midagi tuttavat kuulevad). Aga ma möönan ka seda, et hääletoon annab alati tohutult juurde. Isegi väga tuttav ja positiivne sõna “super” on positiivse hääletooniga nende jaoks hoopis tähenduslikum kui muidu. Ja ma olen hästi nõus sellega, mida Adam Miklos ütleb, et me peaksime õppima koeri kiitma ning oma hääletooni nendega suhtlemisel kasutama. Uskuge mind, ükski koeraomanik ei vaata teile viltu kui te oma koeraga tänaval hellitava hääletooniga räägite. Ja isegi kui keegi vaatab, siis see tegelikult ei peaks sind huvitama :).
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar