Koertejuuksur – miks ja kellele?

Meie lähedal, Järvekülas, on juba mõnda aega tegutsenud koertejuuksur Neli käppa. Kuna ma tunnen Annelit ka isiklikult, otsustasime, et viime meie meeskonnaliikme Pekwa (edaspidi Peku) ka salongi pessu. Olgu kohe öeldud, et ma ei ole kunagi arvanud, et koerad peaksid koertejuuksuris käima, sest mulle tundus, et ma saan ju oma koera ise ka kodus pestud. Peku salongis käik muutis aga selgelt minu arvamust ning täna ma ütlen, et iga koer võiks vähemalt korra aastas käia salongis pesus :). Selgitame allpool ka miks.

Leppisime siis Pekule pesu ajaks kokku 18. juuni kell 18 ning läksime kohale. Eriti tore on, et varem jõudes saab ilusasti väljas oodata, mitte ei pea koeraga kinnises ruumis ootama. See sobib eriti hästi just nendele koertele, kelle jaoks võõrad ruumid seostuvad pigem millegi ebameeldivaga nagu nt kliinik.

Alustame pesuga

Ruum ise on mõnusalt väike ja hubane – kõik vajalik olemas, alustades “uksega” vannist ning lõpetades fööniga. Reeglina alustab Anneli kõigepealt aluskarva välja kammimisega aga Peku puhul läks see meelest ning seetõttu oli terve vann Peku karvu täis :). Igal juhul Peku ei tundnud vannis küll mingit stressi, pigem isegi seda pesu osa ta nautis kohe täiel määral. Kuigi Peku oli umbes 3 nädalat varem kodus puhtaks pestud oli see pesuvesi uskumatult must. Vahe siis ka selles, et salongis kasutatakse sügavpuhastavat šampooni ning lisaks ka svammi. Ja kui me kodus peseme oma koeri pigem selline 10-15 minutit, siis salongis kestis pesu vähemalt 30 minutit. Ütlen jällegi etteruttavalt, et umbes nädal aega hiljem mõtlesin, et pesen Ossu kodus sama põhjalikult ära ning ma mitte kuidagi ei suutnud teda üle 20 minuti pesta – selleks ajaks oli meil mõlemal korralik kopp ees :).

Kuna meie olime ise ka kohapeal, siis peale pesu sai Peku tulla õue ennast raputama ja tuulutama. Küll labradorile omaselt tahtis ta kohe ennast hakata ka muru peal rullima – kuna aluskarv läheb märjaks, siis hakkab nahk sügelema ning siis tahaks ennast mööda maad rullida. Seega oli meil tükk tegu tema keelamisega. Aga kuna ilm oli ilus, siis oli väga mõnus vahepeal õues ennast tuulutada.

Pool tundi hiljem

Aga no siis jõudis kätte see kuivatamise aeg. Annelil oli kõvasti rohkem tegemist, kuna Peku jäi algselt kammimata ning seetõttu lendles seda aluskarva seal ikka meeletutes kogustes ringi. Seda oli ikka kohe väga-väga palju :). Seetõttu ootasime meie ka kuivatamise ajal juba väljas, kuna muidu meil oleks reaalselt olnud suud ja silmad kõik Peku karvu täis. Ja kuna meid enam juures ei olnud, siis ega Peku seda kuivatamist ka enam väga ei nautinud :). Aeg-ajalt oli õue ikka kosta ka Peku vigisemist. Õnneks on Peku suhteliselt rahulik, seega sai Anneli rahulikult Peku ära kuivatada, aga no meie kolme sakslase puhul ma isegi ei kujuta ette kuidas see kõik välja oleks näinud :).

Peale tunniajast möllamist oli Peku lõpuks pestud ja kuivatatud ning õues tehti veel viimased kammimised ja lõikamised. Kahjuks ei ole võimalik anda edasi seda karva pehmust, lõhna ja läiget, mis Pekul peale salongis käiku oli. Aga karva struktuur oli ikka hoopis teine – see oli nii mõnusalt pehme, et tahakski kogu aeg ainult koera katsuda. Ja no Peku oli välimuselt ka kohe nagu 10 kilo kergem :). Isegi Irene ema ütles paar päeva hiljem, et oi Peku läigib nii ilusasti.

Meie jäime igal juhul Peku salongis käimisega väga rahule. Ja ma siiralt soovitan kõigil vähemalt korra elus viia oma koer professionaali juurde pessu – te reaalselt saate tagasi nagu teise koera :). Ma küll hoiatan, et ilmselt kui te korra viite, siis te tahate ta mingi aeg ikkagi uuesti viia.

Igal juhul mina üritan nüüd Anneliga kokkuleppele jõuda, et ta mingi aeg meie kolm sakslast ka ette võtaks, sest ma tahan samasugust muutust näha ka nende puhul.

Kui sul tekkis huvi, siis võta Anneliga ühendust. Kõik kontaktid ja tema tehtud tööd leiad tema kodulehelt – https://koertejuuksur.ee/et. Ja soovitan temaga võimalikult varakult ühendust võtta, sest ajad täituvad väga kiiresti!