Toortoitumise alane sertifikaat
Nagu me sotsiaalmeedias jagasime, siis 29-ndal septembril väljastati mulle toortoitumise alane sertifikaat (ametlik nimetus “Raw Dog Food Nutrition Specialist”). Ilmselt võib tekkida küsimus, et milleks mulle toortoitumise alane sertifikaat, kui me tegeleme kuiv- ja märgtoidu ning maiustega? Kes on meid pikalt jälginud või meil külas käinud, need ilmselt teavad, et olen enda koertele ka toortoitu andnud, aga täna olen enda jaoks leidnud tasakaalu kuiv-, märg- ja toortoidus. Sertifikaadi omandamise põhjus on tegelikult üpris primitiivne – tahtsin tegelikult ka lihtsalt saada rohkem aimu koerte toitumisest (aminohapped, vitamiinid ja mineraalid). Lisaks tahtsin ka aru saada kuidas päriselt tasakaalustatud toortoitu kokku panna (lisaks 80-10-10 valemile ning 2-3% kehakaalu arvestusele).
Miks ma enda koertele toortoitu ei anna?
Ka siin on tegelikult väga lihtne vastus – ma olen siin arstidega ühel nõul, toortoidu osas ei ole väga palju infot ning uuringuid. Seega tegelikult keegi ei tea kas ja mis täpselt toimib. Ja väga selgelt öeldi ka koolitusel välja, et enamus asju toimib hinnanguliselt – tegelikult ei teata kui palju koer vajab konkreetselt üht ja teist vitamiini või mineraali.
Lisaks tekitas mulle endale kõige rohkem hämmingut see, kui palju on muutunud nt köögi- ja puuviljade toiteväärtus läbi aegade. Nt tomatis oli aastal 1950 rauda 4,3 mg ning 1998 kõigest 0,18 mg. Lisaks tehti test 43 erineva puu- ja köögiviljaga, kus märgati suurt mineraalide ja vitamiinide langust. Nt aastatel 1975 kuni 1997 vähenes kaltsiumi sisaldus 27%, raua sisaldus 37%, vitamiin A sisaldus 21% ning vitamiin C sisaldus 30%. Neidsamu köögi- ja puuvilju söövad loomad, keda me lõpuks peaksime enda koertele söötma. Seega me tegelikkuses ei saa olla kindlad kui palju konkreetses loomas vitamiine ja mineraale on ehk kas lemmik saab ikka kõik vajaliku toidust kätte.
Muuhulgas peaksime me esmajoones üritama koera toita terve saakloomaga (koos naha, karvade või sulgedega), kuna siis on tasakaalus rasv ja proteiin. Kuna aga saakloomi enamus meid tervelt kätte ei saa, siis on järgmisena valikus terved kodustatud loomad (ikka koos naha, karvade, sulgede, pea ja sisikonnaga). Vähemalt enamus meist ei saa ka aga neid kätte. Ja oleme ausad, enamus meist ei saa kätte ka kõiki kehaosi erinevatest loomadest, et sisuliselt kodus ise panna kokku erinevatest osadest loom. Lisaks tuleks eelistada rohumaal kasvanud looma. Vähemalt minu jaoks on see päris keeruline.
Muuhulgas on minu enda jaoks alati olnud oluline tugineda mingitele konkreetsetele andmetele ja/või uuringutele. Kuna aga neid numbreid ja uuringuid väga toortoidu puhul ei ole, siis olen vähemalt praegu otsustanud, et minu jaoks on õige valmistoidu ning toore kombo.
Mida see sertifikaat minu jaoks tähendab?
Toortoitumise alane sertifikaat on minu jaoks tähtsam kui ilmselt järgmisena omandatav lemmikloomatoidu alane sertifikaat ning just teadmiste poolest. Ma täna tunnen, et mul on nüüd päriselt arusaam koera toitumisest ning seedimisest. Muuhulgas mis on neile eluks oluline ning mis mitte ning milline võiks välja näha tasakaalustatud toortoit. Omandatud teadmised aitavad mul aga paremini orienteeruda ka valmistoidu maailmas.
Samas olen ma täna veendunud, et lemmikute maailmas on vaja pidevalt ennast täiendada ning juurde õppida, kuna pidevalt tehakse uusi uuringuid/teste ning sellega murtakse ka vanu müüte.
Kindlasti on mul plaan hakata õpitut ka teistega jagama – nii koolituste kui nõustamise kaudu. Igaüks peab leidma endale sobiva ning õige tee ning kui selleks on toortoit, siis ma aitan nõu ja jõuga nii palju kui oskan ning oman kogemusi ja/või teadmisi.
Toon siinkohal mõned näited toortoitmisest:
- DHA (dokosaheksaeenhape) ehk omega-3 parimad allikad on nt aju ning silmad
- Mangaani parimad allikad on karvad, lambavill või suled
- Iga grammi rasva kohta peaks andma topelt koguse proteiini
- Ainevahetus võib koertel varieeruda kuni 20%
- Rasvaprotsent toortoidul peaks jääma 10% kanti
Kui sa tahad minuga toortoidu teemal arutada või midagi küsida, siis kirjuta mulle aadressile piret@fendaf.ee.
Comments (2)
Tere!
Olen 33 aastat dobermanne pidanud, toites neid küll toortoiduga, kuivtoiduga ja enda valmistatud toiduga ehk siis liha ja puder keedetuna, hautatuna.Lisades siis juurde mineraale ja vitamiine. Olen nõus teie kirjutisega toortoidust aga samuti pole ma kindel kas kuivtoiduga saab loom oma vajalikud vitamiinid ja mineraalis kätte, toit on ju läbi kuumutatud, palju jääb sealt järgi vitamiine mida koer vajab. Pluss need lisaained mis kuivtoidule listakse on samtu keemia ( säilitusained, maitsetugvdajad, milleks mu koerale neid vaja on?) Teiseks mis toorainet kasutatakse kuivtoidus kas see on siiski kvaliteetne, isegi kallimates toitudes? Samuti kasutatkse kuivtoitudes liha mis on kasvatatud, andes loomadele antibiootikume, et nad karjas haigeks ei jääks? Praktiliselt on võimatu anda oma loomadele kvaliteetset toitu , kui just ise ei kasvata kõike vaja minevat materjali. Dobermannidega veel see probleem, et on teaduslikult tõestatud , et neile ei tohi anda kartuli ja kaunaliste( herned, oad,läätsed) toitu( mis pärsib südame tegevuseks vajaliku annuse tauriini tootmist, eriti kui koeral on juba probleem südamega). Vanasti kasutati palju maisi, mis tuli lihtsalt minu koertel tagant välja tekitades hiigel hunnikuid õue peale, samuti teeb seda ka hernes. Sellised küsimused ja mõtted minu peas. Ehk oskate mulle selgitada ja nõu anda. Selgituseks, minu koerad on toortoitumise peal, põhiliselt söövad hetkel kala, sest vesielihast tekkis allergia. Kuivtoitu saavad harva, kas siis reisides või kui sõidan teise Eesti otsa pojale külla. Söövad siis sel ajal Platinumi lammas/riis. Treeningmaiusteks keedetud seakeel, süda ja maks.
Lugupidamisega,
Kaiu Piirmann
Tere Kaiu
Ma muidugi möönan, et kuivtoit ei ole kaugeltki ideaalne, aga ma enda jaoks olen seetõttu leidnudki kompromissi kuiv- ja toortoidu näol (kuigi ka siin on erinevaid arvamusi kas neid tohiks nö segada või koos anda). Kuivtoidu osas mina isiklikult jälgin seda, et toidus kasutatakse inimtoidu kvaliteediga liha (kõrgem kvaliteet), ei oleks liha- ega kondijahu (see võib sisaldada ka haigete ja surevate loomade liha) ning toit oleks 100% naturaalne (ei ole lisatud säilitusaineid, maitsetugevdajaid, sh ka soola). Loomulikult kuumutamine tapab ära looduslikud vitamiinid/mineraalid), aga sinna lisatakse sünteetilisi vitamiine ning neid reeglina veidi rohkem, kuna koer ei omanda neid samal määral kui naturaalseid.
Ja ka toortoiduna võime me anda oma koerale liha, mida on kasvatatud nö antibiootikumide abil. Kui me nt ka ise turult liha ostame, me ei tea kas antibiootikume on kasutatud või mitte. Jah, ideaalne on kui saame tooraine mõne tuttava talupidaja käest või kasvatame kõik ise, aga no kui paljudel on see võimalus? Ja lisaks pani mind ennast väga mõtlema tänapäevane põllumajandus, mis sisuliselt “hävitab” maapinnast toitaineid (see, kui vähe on täna nt tomatis rauda vs 50 aasta taguse ajaga). Kokkuvõttes, kui need loomad, keda me enda loomadele sisse söödame, söövad kehva toitaineväärtusega toitu, siis ei saa ka meie lemmik sealt toidust kätte enam kõiki vitamiine ja mineraale.
Maisi osas – täna on osades toitudes kasutusel hüdrotermiliselt töödeldud mais, mis muudab maisi paremini seeditavaks. Loomulikult võib olla, et kõikidele mais ei sobi, aga paljudele on sellisel kujul mais juba sobinud. Maisi puhul tuleb kindlasti aga jälgida, et tegemist ei ole GMO’ga.
Loodetavasti oli mu vastus veidi abiks.
Tervitades
Piret