Eluea pikendamine toiduga

Vaatasin hiljuti ühte webinari holistiline veterinaar Karen Shaw Beckeri ja Rodney Habib’iga, kus nad rääkisid muuhulgas veterinaaria miinuspoolest ehk kuidas veterinaaridele tegelikult toitumist üldse ei õpetata. Lisaks muuhulgas miks on vajalik loomset proteiini vahetada, misasi on vahelduv paastumine ja miks see lemmikute puhul soovitatav on. On mitmeid uuringuid, mis tõestavad, et eluea pikendamine toiduga on võimalik ning seda olenemata mida su lemmik sööb (kuiv, märg, toores või kombo). Küll aga endiselt nad rõhutavad, et tuleb jälgida tooraine kvaliteeti ning et peaksid eelistama inimtoidu kvaliteeti nii toidu kui ka maiuste puhul. Kuigi ma olen viimased 3 aastat ennast tohutult koerte toitumise teemal harinud, sain siit ka enda jaoks nii mõndagi uut ja huvitavat. Ja kindlasti proovin nii mõnegi asja enda koerte peal ära. Toon allpool ära kokkuvõtte räägitust, igaüks saab siis ise otsustada mille võtab endaga kaasa ja mida mitte.

Veterinaaria miinuspooled

Enne kui ma laskun sellesse, mida Karen Shaw Becker veterinaaria kohta rääkis, tuletan meelde, et ta on õppinud veterinaar ehk ta rääkis sellest, mida temale on õpetatud. Mul puudub info selle kohta, et kas Eestis veterinaare õpetatakse oluliselt teisiti. Aga läheme asja juurde.

Karen Shaw Becker ütleb, et meditsiin tervikuna funktsioneerib reaktiivse haiguse mudelil ehk siis meditsiinis oodatakse kuni keha “katki läheb” ning siis üritavad arstid seda kokku lappida. On teada, et veterinaarias koerte rakud hakkavad katki minema juba väga noorelt (2-3 aasta vanuselt). Ehk siis 2-3 aasta vanuse koera puhul on juba näha märke rakkude degeneratsioonist.

Uuringud püüavad kindlaks teha kas on mingi geneetiline hulk rakke, mis võimaldavad osadel koertel elada eriti kaua. Lisaks kas on keskkonnast tulenevaid faktoreid ning kas eluea pikendamine on seotud toidu, keskkonna või toitainetega. Dr. Becker ütleb, et kõik need mängivad rolli, aga tema jaoks seisneb kõige suurem frustratsioon selles, et arste ei õpetata vastavalt. Seetõttu ei oska arstid õpetada oma kliente ehk loomaomanikke ning seega ei oska loomaomanik ellu viia strateegiaid ennetamaks oma lemmiku keha lagunemist.

Muuhulgas tõi ta välja aspekti, et isegi kui loomaomanik sooviks rääkida veterinaariga kas toidust või ravimitest, siis reeglina ei saa omanik sealt väga palju abi ega nõu. Üldiselt soovitatakse otsida täiendavat infot toote kohta tootja kodulehelt.

Dr. Becker ütleb, et suur erinevus inimmeditsiini ja veterinaaria vahel on endiselt (ainus järgi jäänud tervise ja heaolu professionaalide grupp), kes siiani propageerivad täielikult ultratöödeldud toidu söömist sünnist kuni surmani. Sisuliselt toidame me oma lemmikuid ainult kiirtoiduga (kahjuks reeglina ka veel madala kvaliteediga) ning loodame nende tervist selle abil edendada.

Paljusid veterinaare ei ole korrektselt koolitatud meid aitama toitumise teemal, aga see ei ole veterinaari viga. Viga on hoopis veterinaaride koolitamises.

Toidu seos mikrobioomiga

Dr. Becker ütleb, et kui sa oled oma koerale andnud ühte ja sama toitu (ehk pole vahetanud ka loomset proteiini) 2,5 aastat, siis on sinu koera mikrobioom uskumatult kitsas ja ebatervislik. Koertel, kes söövad terve elu ühte ja sama toitu, on düsbioos (mikrofloora tasakaaluhäire). Lisaks on neil väga üksluine ja ebatervislik sisikond ning neil on ka soolestikuprobleemid. Muuhulgas lisanduvad nendele nahaprobleemid, kroonilised allergiad, diabeet, ülekaalu probleemid. Kõik on seotud sellega, et me toidame neid ühe ja sama toiduga terve elu!

Dr. Becker ütleb, et hakka oma koerale vaikselt tutvustama värsket toitu ning jälgi väljaheitelt millise kiirusega sa seda teha saad. Värsked lisandid aitavad mitmekesistada mikrobioomi.

Muuhulgas on teada, et koerad, kes on elanud kõige kauem (üle 20 aasta) said vähemalt 50/50 segu värske, terve ja elus toiduga.

Mikrobioloog Tim Spector ütles, et ta ei suuda välja mõelda halvemat otsust ükskõik millise imetaja puhul, kui andmaks neile ühte ja sama toitu pikka aega. Ometigi seda me teeme oma koerte ja kasside puhul. Ta ütleb, et sellisel juhul ongi loogiline, et meie lemmikutel on soolestiku probleemid. Küll aga ta ütleb, et soolestiku probleemid on kõigest jäämäe tipp. Sest see kõik kokku muudab meie lemmikud altiks kiiremale vananemisele.

Lisaks tuleb siinkohal mängu tooraine kvaliteet – enamus toorainet on reeglina täis glüfosaati ja mükotoksiine. Ehk toit vs sööt. Nimelt on lemmikloomatoit tegelikult sööt ning sellele kehtivad loomasööda nõudmised. Loomasööda nõudmised on oluliselt madalamad kui inimtoidule esitatavad nõudmised. Lisaks loomasööt ei ole inimesele tarbimiseks heaks kiidetud. Seega, kui su lemmiku toidu puhul ei ole välja toodud, et tegemist on inimtoidu kvaliteediga toorainest valmistatud toiduga, toidad sa oma lemmikut söödaklassi materjalidega. See toob juurde raskemetallide probleemi, glüfosaadi probleemi, glükatsiooni lõpptoote probleemi ning lisaks ka lipoksüdatsiooni probleemi toodetes.

Kuivtoidu paremaks muutmine

Dr. Becker ütleb, et mida rohkem töödeldud see toit on, seda rohkem on vaja kasutada sünteetilisi mineraale ja vitamiine. Autori märkus – pea meeles, et mida kehvem on tooraine, seda rohkem on vaja seda töödelda, et hävitada potentsiaalseid patogeene. Sünteetiliste mineraalide ja vitamiinide probleem seisneb selles, et kui seda peaks kogemata saama liiga palju, siis see võib su lemmikule halba teha. Seega oli nende soovitus pigem eelistada toite, mida on vähem töödeldud, sest sisaldavad vähem sünteetilisi aineid. Selliseks on ka nt külmpressitud toit.

Nad ütlesid, et kui sul päriselt ei ole rahaliselt võimalik oma lemmikule muud anda peale kuivtoidu, siis kasuta ära koledaks läinud värske kraam, mis sul külmkapis on. Nendeks on nt pehmeks läinud mustikad, kole kapsaleht, porgandi otsad, mida sa ise ei söö. Koera jaoks ei ole absoluutselt vahet kui ilus see värske kraam on. Ainsad, mida koertele anda ei tohi:

• sibula perekonda kuuluvad viljad (ainsaks erandiks on küüslauk õigetes kogustes)
• viinamarjad ja rosinad
• makadaamia pähklid
• šokolaad

Autori märkus – toorena andes lihtsalt püreeri need ära, sest selliselt lõhustad taimerakku ümbritseva tselluloosi, mida koer ise teha ei suuda. Lisaks pea meeles, et kuni 25% kuivtoidust võid ilma probleemideta asendada toorega (liha, kala, organid, puu- ja köögiviljad) ilma, et peaksid jälgima tasakaalustatud aspekti. 

Uuring – rohelised ristõielised köögiviljad ning oranžid köögiviljad 3 korda nädalas koerale vähendasid põievähi tekkimise võimalust vahemikus 70-90%!

Teine uuring tehti 20% kuivtoidu asendamisel värske kraamiga. Mõõdeti haiguse markereid nagu homotsüsteiin ja metioniin ning nad nägid markerite kukkumist alates 20% värske kraami lisamisel. Põletikumarkerite alanemine oli lausa 300% ning seda kõigest 20% kuivtoidu asendamisel värske kraamiga. Eluea pikendamine on igal juhul seotud põletikuga koera kehas, seega põletikumarkerite alandamine on ülioluline.

Vahelduv paastumine

Koerad ja hundid on geneetiliselt nii sarnased, et nad võivad omavahel ristuda. Kuni 100 aastat tagasi, kui tuli välja esimene kuivtoit, koerad jahtisid, sõid mida iganes farmer talle ette viskas, nad ilmselt sõid väga palju prügi ehk mida iganes nad kusagilt leidsid. Küll aga ei olnud neil kunagi toitumisgraafikut. Tuhandeid aastaid on koertel olnud tsüklilised söömisharjumused, mis ei olnud kunagi seotud konkreetse kellaajaga. Koerad jahtisid, sõid, kui jaht õnnestus ehk nad said saagi kätte ning siis nad paastusid. Nad ei söönud hommikusööki, lõunat ja õhtusööki. Peale korralikku sööki koerad paastusid ehk puhkasid ning seedisid allaneelatud toitu.

Metaboolselt toimub kehas tõsine maagia paastumise ajal. See nimelt on AINUS aeg, kui koera keha saab puhata, taastuda ja ennast parandada (söögikordade vahepeal). Probleem on selles, et koerad söövad siis, kui omanikud süüa annavad. Neil on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, siis ennelõuna snäkk ja pärastlõunane snäkk ja siis veel magamamineku snäkk. Sisuliselt koerad tarbivad kaloreid päevas 10-12 tundi! See tähendab, et nende keha eritab insuliini 10-12 tundi päevas ning seal ongi osa probleemist, mis on seotud kroonilise loomade tervise langusega. Nad on nimelt pidevas kortisooli ja insuliini vabanemise tsüklis.

Iga kord, kui sa annad oma koerale midagi süüa (ükskõik kui väikese asja), toimub glükoosi tõus ning insuliini vabanemine.

Kuldsete retriiveritega on läbi viidud 12 aasta pikkune uuring, kus koertele anti 25% vähem kaloreid päevas. Tulemuseks oli see, et keskmiselt elasid need koerad vahemikus 1,5 kuni 2 aastat kauem!

Koerad, kes kaaluvad alla 2,25 kilogrammi, peaksid sööma iga päev, aga teiste koerte puhul võib vabalt mõni päev vahele jääma. Tekita oma koerale n-ö söömise aken, kuna see on sisseehitatud paast. Proovi anda oma koerale kõik päeva kalorid 8 tunnise ajaakna sees. Seega jääb ülejäänud 16 tundi kehal puhkamiseks, taastumiseks ja enda parandamiseks. Autofaagia ning kogu see maagia on vajalik selleks, et vähendada rakkude vananemist.

Koerad reeglina jahtisid korra päevas ning seda kindlasti pigem päeva teises pooles. Koerad ei ole suured hommikusöögi sööjad. Seega, kui su koer ei taha hommikusööki süüa, siis austa tema füsioloogiat!

Maiused – kas ja millised?

Dr. Becker on resoluutne – maiustest unusta ära kõik suure süsivesikusisaldusega maiused. Need on täis värv- ja säilitusaineid, lisaks sisaldavad palju sünteetilist ja muuhulgas ka maitsetugevdajaid. Need ei anna su koerale toitaineliselt mitte midagi juurde ning metaboolselt viivad nad su koera ühe sammu võrra tagasi. Isegi, kui sa toidad oma lemmikut ainult kuivtoiduga, siis ära kuluta raha kehvade maiuste peale ning kindlasti mitte midagi supermarketist. Selle asemel anna oma koerale midagi külmkapist – madala glükeemilise indeksiga köögiviljad või mustikad.

Maiuste puhul jälgi, et ei oleks kasutatud valgendavaid tooteid nagu näiteks titaandioksiid (autori märkus – augustis 2022 keelati see toode inimtoidus ära, aga lemmikloomatoodetes on see endiselt sees, sh hambapastas!). Titaandioksiidi on muuhulgas pressitud kontides (inglise keeles rawhide), hambageelides ning samuti veterinaarretseptiga toidud (sisuliselt võib seda olla igal pool).

Dr. Becker ütles, et pea meeles, et maiused on mõeldud ahvatlema sind, mitte sinu lemmikut, sest sina ju ostad neid! Seega, kui see maius tundub sulle ahvatlev (näeb välja nagu peekon), siis ole ettevaatlik ja küsi küsimusi!

Otsi maiuseid, mis sisaldavad üht koostisainet – lamba kops, veise kops, kanafilee, jänese kõrvad jne. Need on väga head kõrge proteiinisisaldusega maiused. Senikaua kuni sa suudad kõiki koostisaineid välja hääldada, sa tead, mida see teeb ning sa tead selle päritolu, võid sa julgelt neid maiuseid anda.

Kokkuvõtteks

Mind ennast pani kogu see info vähemalt mõtlema. Kuigi ma annan oma koertele toorest, siis värsket taimset kraami annan ma neile selgelt liiga vähe ja selles osas plaanin ma ennast parandada. Samuti üritan ma edaspidi nende päevase kaloraaži tarbimise mahutada 8 tunnisesse ajaaknasse. Ja võib-olla ma isegi kunagi olen valmis proovima vähendada nende päevast kaloraaži normi 25% (täna ma veel ei ole).

Ma olen alati arvamusel, et meie lemmikud elavad niigi vähe, seega kui mul on väikeste ja ohutute sammudega võimalik nende eluiga kasvõi aasta võrra pikendada, siis ma seda kindlasti ka teen.

Ma möönan, et kuivtoit on mugav variant. Lisaks mitme suure koera puhul ka rahakotisõbralik lahendus (isegi kui ostad parimast toorainest valmistatud toitu). Kõik, kellele tundub, et ca 100 eurot on koeratoidu eest palju, siis tehke väike arvestus. Arvutage välja kui kaua te selle toiduga hakkama saate ning mis tuleb 1 kuu toidukulu. Siis teisenda see keskmisele inimese kaalule (üldiselt 60 kilo) ning siis mõtle kas sa ise saad ühes kuus selle raha eest söönuks. Meie lemmikute toit ei peaks ammu enam maksma oluliselt vähem, kui meie enda toit, sest on nad ju meie pereliikmed ja sõbrad. Ja ma olen kindel, et sa ei taha tegeleda 5-6 või 8 aasta pärast terviseprobleemidega, mis nii emotsionaalselt kui ka finantsiliselt väga kurnav on.

Meie poolt müüdavad maiused on kõik pärit Euroopast ehk meie valikust ei leia kindlasti tooteid, mis on pärit Hiinast ning milliste toodetega on muideks Rodney Habib oma koera neerud kunagi ära rikkunud (teadmatusest). Lisaks meie enda koerad on alati esimesed testijad ning kuna kõik kolm sakslast on parajalt pirtsakad, siis ei lähe meie valikusse tooted, mida need koerad heaks ei kiida. Lisaks jälgime alati ka ise toodete kvaliteeti (lõhn ja värvus) ning kui avastamegi mingi anomaalia, siis võtame kohe ka tootjaga ühendust.

Meie eesmärgiks on pakkuda lemmikutele päriselt naturaalseid, puhtaid ja hea kvaliteediga tooteid – nii toit kui maiused ning seeläbi aidata vähendada lemmikute terviseprobleeme.