Kaks koera kodus: rõõmud, riskid ja oskus olla ka eraldi

Lugemisaeg: umbes 7 min

Küsisin kunagi Irenelt, kas kaks koera on parem kui üks. Vastus tuli ilma mõtlemata: muidugi! Ma saan sellest väga hästi aru. Kui oled juba harjunud kahe koeraga, võib ühega kodu ootamatult vaikseks jääda. 2024. aasta aastavahetusel otsustas Faddy pärast öist pidu Fentoni juurde jääda ning mina läksin Oscariga koju. Öö ja hommik olid veel kuidagi tavapärased, kuid päeva jooksul muutus vaikus lausa kõrvulukustavaks. Kella kahe-kolme paiku teatasin Irenele, et tulen Faddyle järele. Koer ei pea sugugi kogu aeg ringi jooksma, et tema kohalolekut märgata.

See on minu rõõmus kahe koera lugu. Aga ma ei ütleks selle põhjal, et igal koeral peab olema koerast kaaslane või et teine koer lahendab esimese üksinduse. Kahe koera sobivus on palju enamat kui lihtsalt kaks kaussi kõrvuti.

Millal võib teisest koerast tõesti rõõmu olla?

Omavahel hästi sobivad koerad võivad koos mängida, puhata, uudistada ning pakkuda teineteisele igapäevast sotsiaalset seltsi. Mõnel koeral suureneb uue kaaslasega loomulik liikumine ja mänguvalmidus. Vanem rahulik koer võib olla noorele eeskujuks ning kutsikas äratada vanemas uuesti mänguhuvi. Ükski neist tulemustest pole siiski garanteeritud. Koer, kes eelistab rahulikku üksinda elamist, ei muutu automaatselt õnnelikumaks ainult sellest, et talle tuuakse koju energiline kutsikas.

Faddy võttis noorena Oscari üsna kergesti omaks. Ta nägi temas kohe mängukaaslast. Süsiga läks meil teisiti: Faddy hoidis temast esialgu eemale ega soovinud kohe mängu ega sõprust. Alles umbes viis kuud hiljem hakkas ta tasapisi harjuma, jäädes siiski ettevaatlikuks. See on hea meeldetuletus, et esimesel kohtumisel ei pea sündima suur sõprus ja teineteise talumine võib olla täiesti vastuvõetav tulemus. Loomulikult on vahe ka selles, et Faddy nägi Süsit kord nädalas, mitte nad ei elanud igapäevaselt koos.

Kas teatud soost koerad saavad alati paremini läbi?

Integratiivne veterinaar Karen Shaw Becker on kirjutanud, et vastassoost koerad võivad sageli paremini sobida. Kodus esineva koertevahelise agressiooni kliiniliste juhtumite kirjeldustes on tõesti nähtud palju samasoolisi paare. Näiteks 38 suunatud ravijuhtumiga uuringus olid 79% konfliktsetest paaridest samast soost ja 68% juhtudest osales vähemalt üks emane koer.

Viimast arvu ei tohi tõlkida väiteks, et 68% kõigist kahe emase koeraga kodudest tekivad kaklused või et 68% konfliktidest oli kahe emase vahel. Need olid juba probleemidega spetsialisti juurde jõudnud perekonnad, mitte juhuvalim kõigist koeraomanikest. Sugu võib olla üks riskitegur, kuid lisaks loevad temperament, varasemad kogemused, vanus, tervis, ressursid ja see, kuidas inimene kooselu korraldab.

Millal lisab teine koer stressi, mitte turvatunnet?

Kui esimesel koeral on juba tugev eraldumisärevus, ei saa eeldada, et uus koer selle ära parandab. Ärevus on sageli seotud inimese lahkumise, ennustamatuse või õppimiskogemusega, mitte pelgalt sellega, et kodus pole teist koera. Mõni loom võib uue kaaslase kõrval rahuneda, teine hoopis erutuda ning kolmas hakata konkureerima tähelepanu pärast.

Suurem osa kooseluprobleeme ei sünni sellest, et üks koer on „domineeriv” ja teine „alistuv”. Tülisid võivad vallandada väga konkreetsed olukorrad: toit, närimismaius, lemmikmagamiskoht, kitsas ukseava, inimese tähelepanu või ühe looma valu. Kui koer uriseb kausi juures, on mõistlik uurida olukorda ja turvalisust, mitte hakata tõestama, kumb neist peaks olema karja juht.

Eriti ettevaatlik oleksin siis, kui olemasolev koer on haige, tal on valus või ei talu noore looma pidevat pealetükkivust. Ka suur vanuse- või energiataseme erinevus võib tähendada, et kumbki vajab oma rütmi. Just seda peame meie oma koeri vaadates arvestama: teise looma hea kavatsus mängida ei kohusta vanemat koera mänguga kaasa minema.

Kuidas uus koer koju tuua?

Esimene kohtumine võiks toimuda rahulikus neutraalses keskkonnas, võimaluse korral koos kahe inimesega. Sageli on paralleelne jalutamine mõistlikum kui ninapidi kokku surumine. Lasen koertel ise distantsi vähendada, jälgin lõdvestunud kehakeelt ja annan vajaduse korral rohkem ruumi. Koju jõudes ei jätaks ma alguses väärtuslikke närimisasju või toidukausse vabalt nende vahele. Eriti esimestel nädalatel aitavad eraldi puhkealad ja kontrollitud koosviibimine ennetada tülisid.

Kui plaanis on võtta korraga kaks sama pesakonna kutsikat, räägitakse vahel „pesakonnakaaslaste sündroomist”. See nimetus ei ole iseseisva diagnoosina hästi tõestatud. Küll aga võivad kaks koos kasvavat kutsikat jääda inimesega eraldi suhtlemises või iseseisvuses nõrgaks, kui kõike tehakse alati paaris. Eraldi trenn, jalutused ja puhkamine on mõistlikud ka siis, kui mingit sündroomi pole.

Miks peaksid ka parimad sõbrad saama vahel eraldi olla?

Kaks koera võivad teineteise kõrval väga hästi magada ja mängida, aga nad peaksid saama ka teineteisest lahus olla. Kui pidev koosolemine on ainus võimalus, ei saa me päriselt teada, kas see on valik või sund. Becker on samuti rõhutanud isikliku ruumi ja eraldi tegevuste väärtust. Mina ei pea iga jalutuskäiku kaheks jagama, kuid aeg-ajalt ühe koeraga eraldi käimine on päriselt kasulik.

See õpetab koerale, et tema turvatunne ei sõltu igal hetkel teisest loomast. Mõnikord peab üks koer ju minema kliinikusse, teisega trenni või lihtsalt omaette metsa. Kui lahusolek tekitab tugevat stressi, alustaksin väga lühikestest meeldivatest eraldatuse hetkedest ning pikendaksin neid järk-järgult. Kui koer satub paanikasse, ei sunni teda „harjuma”, vaid otsin pädeva käitumisspetsialisti abi.

Mitme koeraga kodus tasub anda väärtuslikke söögi- ja närimisasju vajaduse korral eraldi. See pole märk sellest, et koerad üksteist ei salli, vaid lihtne viis tarbetut konkurentsi vähendada. Samuti ei pea kõik mängud käima ühiselt. Üks koer võib armastada tirimist, teine ninatööd, kolmas tahab kõigepealt natuke rahu.

Kokkuvõtteks

Minu jaoks kaalub kahe koeraga kooselu rõõm sageli vaeva üles. Faddy ja Ossu on seda mulle korduvalt näidanud. Aga teise koera võtmise otsus peab lähtuma mõlema looma vajadustest, mitte ainult meie soovist saada majja veel üks sabaliputaja. Hea kooselu sünnib võimalusest valida nii seltskonda kui ka omaette olemist.

Allikad

Wrubel jt (2011). Interdog household aggression: 38 cases. Journal of the American Veterinary Medical Association.

VCA Animal Hospitals. Introducing a New Dog to Your Family Dog.

Karen Shaw Becker. Are 2 Dogs Better Than 1? It All Depends.

Karen Shaw Becker. Dogs Need Time Apart.

FendaF. Stress ja koer.