Koera seedeprobleemid ei teki üleöö

Kui koeral tekib diagnoosiks IBD, krooniline enteropaatia või mõni muu tõsisem seedeprobleem, tundub tihti, et haigus tuli justkui üleöö. Veel mõni aeg tagasi oli koer ju „täiesti terve” ja nüüd on järsku kõht pidevalt lahti, toit ei sobi, nahk sügeleb ja seedimine on täiesti käest ära. Aga krooniliste seedeprobleemide puhul tasub peaaegu alati minna ajas tagasi, sest probleem võis anda endast märku juba ammu enne diagnoosi.

Kas väljaheide oli päriselt aastaid stabiilne? Või oli aeg-ajalt kõht pehme, aga järgmisel päeval jälle korras? Kas koeral olid aeg-ajalt gaasid? Ta sügeles, kuigi kirpe ei olnud? Kas pärast söömist läks ta iga kord pikaks ajaks magama? Uus toit või väiksemgi muutus rutiinis lõi seedimise kohe paigast?

Üksik pehme kaka või gaasirünnak ei tähenda, et koeral on tõsine soolehaigus. Aga korduv muster on informatsioon.

Ja just seda kipume liiga kaua ignoreerima.

„Tal ongi tundlik kõht”

See on üks lauseid, mida kuulen väga tihti.

Koer sööb aastaid sama toitu, aga aeg-ajalt läheb kõht lahti. Mõnikord on väljaheide normaalne, siis paar päeva pehme või limane. Omanik ütleb, et koeral on lihtsalt tundlik seedimine. Või vahetatakse toitu ja kõht läheb täiesti käest ära. Järeldus on, et uus toit ei sobi, ning minnakse vana juurde tagasi. Mõne aja pärast kordub sama asi mõne teise muutusega.

Üksik seedimisreaktsioon võib loomulikult juhtuda täiesti terve koeraga. Küsimus on selles, kui sageli see juhtub ja kui palju on koera seedesüsteemil puhverdamisvõimet.

Terve ja vastupidav seedesüsteem peaks suutma väiksemaid muutusi taluda ilma, et iga uus maius, stressirohke päev või toiduvahetus lõpeks kõhulahtisusega.

Kui iga väike muutus lööb seedimise sassi, tasub küsida mitte ainult „mis toit talle ei sobinud?”, vaid ka „miks tema seedesüsteem nii kergesti tasakaalust välja läheb?”.

Väljaheide peaks olema üsna igav

Terve seedimise üks lihtsamaid märke on järjepidevus.

See ei tähenda, et koera väljaheide peab iga päev olema millimeetri täpsusega identne. Toit, maiused, liikumine ja isegi see, kui palju koer eelmisel päeval sõi, võivad seda veidi mõjutada. Aga üldpilt võiks olla stabiilne. Kui ühel päeval on väljaheide tugev, järgmisel pehme, siis tekib lima, siis paar päeva on kõik korras ja nädala pärast algab sama ring uuesti, ei ole probleem ainult selles ühes halvas kakas. Probleem on mustris.

Enne toidu vahetamist tasub endalt küsida:

• kas väljaheite värvus on enamasti stabiilne või muutub sageli;
• kas lima esineb rohkem kui harva;
• kas koer roojab lihtsalt või peab pingutama;
• kas probleem tekib teatud toitude, maiuste või stressi järel.

Muster on info. Mõnikord annab paar nädalat väljaheite jälgimist rohkem kasulikku infot kui järjekordse toidukoti ostmine.

Koera väljaheite värvist ja selle tähendusest oleme pikemalt kirjutanud artiklis „Kollane väljaheide koeral: millest see räägib?”.

Nahaprobleem ja seedeprobleem võivad olla sama loo kaks peatükki

Kui koer hakkab sügelema, kahtlustatakse esimesena kirpe, õietolmu, tolmulesti või toiduallergiat. Kõik need võivad tõesti rolli mängida.

AGA nahka ja soolestikku ei tasu vaadata kahe täiesti eraldiseisva süsteemina. Seedetrakt on üks organismi olulisemaid kokkupuutepunkte väliskeskkonnaga ning soolestikus paikneb väga suur osa keha immuunsüsteemiga seotud koest. Seal elavad triljonid mikroorganismid, mis suhtlevad nii soolerakkude kui immuunsüsteemiga. Kui mikrobioom läheb tasakaalust välja ehk tekib düsbioos ning soolebarjäär ja immuunsüsteemi regulatsioon saavad häiritud, võivad tagajärjed ulatuda seedimisest palju kaugemale.

Sellepärast ei üllata mind üldse, kui kroonilise sügelusega koeral on samal ajal ka pehme väljaheide, gaasid, korduv kõhulahtisus või väga tundlik seedimine. See ei tähenda, et iga sügelev koer vajab „sooleravi”. Küll aga tähendab see, et nahaprobleemi puhul tasub alati küsida ka seda, kuidas seedimine tegelikult töötab.

Eriti siis, kui sügelus tekib alles täiskasvanuna koeral, kellel kutsikana nahaprobleeme ei olnud.

Kui iga söögikorra järel tuleb totaalne äravajumine

Me kõik muutume pärast suurt sööki veidi unisemaks. Ka koer võib pärast söömist rahulikult magama minna. Aga kui aktiivne ja mänguhimuline koer vajub pärast sisuliselt iga toidukorda tunniks või kauemaks täiesti ära, tasub sellele tähelepanu pöörata.

Seedimine nõuab energiat. Kui toit on halvasti seeditav või seedetrakt peab pidevalt toime tulema põletikulise ärritusega, võib söögijärgne väsimus olla märgatavam.

Üks kord ei tähenda midagi. Muster tähendab. Aga hea toit ei peaks jätma koerale peale igat söögikorda tunnet, nagu ta oleks lõpetanud kaheksatunnise tööpäeva kaevanduses.

Gaasid ei ole lihtsalt naljakas koeraomamise kõrvalnähtus

Üksikud gaasid võivad olla täiesti normaalsed, eriti uue toidu või mõne tavapärasest erineva maiuse järel. Kui aga koeral on pidevalt tugevad ja halvalõhnalised gaasid ning teda on võimalik teises toa otsas nina järgi lokaliseerida, tasub uurida, miks.

Liigne fermentatsioon soolestikus võib viidata sellele, et toit ei seedu optimaalselt või soolestiku bakterikooslus on muutunud. Põhjuseks võib olla konkreetne toit, liiga kiiresti toimunud toiduvahetus, seedimise probleem, düsbioos või midagi muud.

Pidevad gaasid ei ole diagnoos. Aga need on vihje.

Terve seedimine peaks suutma väikseid muutusi taluda

Koera elus tuleb muutusi niikuinii. Uus toit. Reis. Külalised. Mõni stressirohke päev. Uus maius. Ravimikuur. Hotellis või hoiukodus olemine.

Heas tasakaalus seedesüsteem peaks suutma väikeseid kõikumisi puhverdada. Kui aga iga muutus põhjustab kõhulahtisuse, siis ei ole küsimus enam ainult konkreetses muutuses. Tasub vaadata seedesüsteemi üldist vastupidavust.

See on natuke nagu klaas, mis on juba peaaegu ääreni täis. Viimane tilk saab kogu süü enda kaela, kuigi tegelik probleem tekkis ammu enne seda.

Madala kvaliteediga toit ei pruugi tekitada probleemi homme

Ja siit jõuame minu jaoks kõige olulisema teemani.

Koer võib süüa aastaid toitu, mis talle tegelikult hästi ei sobi, ilma et ta järgmisel hommikul haigeks jääks. Ja koera karv võib läikida veel aastaid. See, et koeral on täna ilus karv, ei tähenda automaatselt, et toit toetab tema organismi hästi ka pikemas perspektiivis. Aga just see teebki madala kvaliteediga või konkreetsele koerale sobimatu toidu mõju salakavalaks.

Kui koer sööb toidu ära, väljaheide püsib enam-vähem koos ja vereanalüüsis pole midagi dramaatilist, tekib väga kergesti tunne, et järelikult sobib toit hästi. Aga me ei tohi tervist hinnata ainult selle järgi, kas koer jäi täna haigeks.

Kui toit on halvasti seeditav, sisaldab koera jaoks sobimatuid koostisosi või mõjutab pikema aja jooksul negatiivselt mikrobioomi ja soolebarjääri, võivad esimesed märgid olla väga tagasihoidlikud. Veidi rohkem gaasi. Paar pehmet väljaheidet kuus. Aeg-ajalt lima. Sügelevad käpad või kõrvad. Toidujärgne loidus.

Kõik need on piisavalt väikesed, et neid aastaid normaalsuseks pidada.

Krooniline probleem ehitatakse sageli väikestest probleemidest

Siin ongi koht, kus mulle meeldib dr Katie Woodley mõte eriti.

Kui seedimine annab väikeseid hoiatusi ja me tegeleme iga sümptomiga eraldi, võib suurem pilt jääda märkamatuks.

Pehme kaka? Anname paar päeva midagi kõhtu kinnistavat.

Sügelus? Otsime nahatoote.

Gaasid? „Tal on alati gaasid olnud.”

Uus toit põhjustas kõhulahtisuse? Läheme vana toidu juurde tagasi.

Aga mis siis, kui need ei ole neli eraldi probleemi?

Mis siis, kui seedesüsteem on juba pikemat aega tasakaalust väljas ja annab järjest valjemaid signaale?

Pikaajaline düsbioos, soolebarjääri häired, immuunsüsteemi pidev stimulatsioon ning krooniline soolepõletik võivad lõpuks kujuneda palju tõsisemaks seedetrakti haiguseks.

Veterinaarias kasutatakse krooniliste seedetraktihaiguste puhul tänapäeval järjest sagedamini mõistet krooniline enteropaatia. Selle alla kuuluvad erinevad pikaajalised põletikulised soolehaigused ning osa neist koertest saab lõpuks diagnoosiks ka IBD ehk põletikulise soolehaiguse.

Ma ei ütle, et paar gaasi põhjustab IBD. Küll aga ütlen, et aastaid korduvaid sümptomeid ei tasu ignoreerida ainult sellepärast, et need vahepeal ära kaovad.

IBD ei teki tavaliselt teisipäeval kell kolm

See ongi kogu selle artikli mõte.

Tõsisem seedetrakti probleem ei pruugi alata päevast, mil koer esimest korda verd kakab või enam süüa ei taha. Tagantjärele võib sageli näha palju varasemaid märke. Aastaid tagasi oli aeg-ajalt kõht lahti. Siis tekkisid gaasid. Seejärel hakkas koer teatud perioodidel sügelema. Mõni toit enam ei sobinud. Toiduvahetused muutusid järjest keerulisemaks.

Ja ühel hetkel ei suuda seedesüsteem enam endise kiirusega tasakaalu taastada.

Seetõttu tasub väikeste probleemidega tegeleda siis, kui need on veel väikesed.

Mida mina teeksin?

Ma ei alustaks kümnest toidulisandist ega prooviks iga sümptomit eraldi „ära ravida”.

Mina alustaksin baasist. Vaata kõigepealt ausalt üle, mida koer iga päev sööb. Mitte ainult põhitoitu, vaid ka maiuseid, närimisi ja kõike seda, mis laua alt „ainult väikese ampsuna” tuleb.

FendaF’is eelistame alati võimalikult lihtsa ja läbipaistva koostisega toitu. See ei tähenda, et üks konkreetne toit sobib kõigile koertele. Ka kvaliteetne toit võib olla vale toit konkreetsele loomale. Oluline on see, kuidas koer päriselt reageerib: väljaheide, gaasid, nahk, söögiisu, energia ja kehakaal.

Tundliku seedimise kohta saad lähemalt lugeda artiklist „Tundliku seedimisega koer: kuidas kõhtu rahulikult toetada?”.

Kui põhitoit on korras, vaata järgmise sammuna mikrobioomi toetamise poole. Mõnel koeral võivad abi anda sobivad probiootikumid, prebiootilised kiudained või seedimist toetavad taimsed komponendid. Ka FendaF’i Winner Plus Kõhu heaolu on loodud seedetrakti toetamiseks, kuid ükski lisand ei kompenseeri pikemas perspektiivis toitu, mis koerale ei sobi.

Ära oota, kuni väike probleem muutub suureks

Minu jaoks on siin kõige olulisem mõtteviisi muutus.

Aeg-ajalt pehme väljaheide ei ole veel katastroof. Üks gaasirikas päev ei tähenda düsbioosi. Üks sügelev käpp ei tähenda IBD-d.

Aga kui sama muster tuleb uuesti ja uuesti tagasi, tasub seda võtta kui keha sõnumit, mitte lihtsalt tüütut kõrvalnähtu.

Mida varem saad aru, et seedimine pole päriselt tasakaalus, seda rohkem on sul võimalusi muuta toitu, toetada mikrobioomi ja vähendada seedetrakti koormust enne, kui probleem muutub krooniliseks.

Ja võib-olla ongi see kogu loo kõige olulisem lause: ära hinda toidu sobivust ainult selle järgi, mida see teeb sinu koeraga täna. Vaata ka seda, mida tema keha on sulle viimased kuud või aastad vaikselt rääkinud.

Kasutatud allikas

• Dr Katie Woodley, 5 Signs Your Pet’s Gut Health Is Off.