Faddy ja Fenton – kaks venda

2016 aastal saabusid meie eludesse üliägedad saksa lambakoerad nimedega Faddy ja Fenton. Meie Irenega teineteise olemasolust miskit ei teadnud ega osanud kuidagi ka aimata, et koerad võivad meid ühel päeval nii palju ühendada, et hakkame lausa koos äri ajama.

Kui võtad kutsika, siis ilmselgelt ei oska kuidagi jälgida kutsikate omavahelist läbisaamist. Seega sa reeglina ka ei jälgi kas kellelgi on omavahel tugevam side kui teistega.

Müstiline side

Alles pool aastat hiljem (vanu pilte vaadates) avastasime, et iga kord kui Faddy ja Fenton kasvataja juures kokku said, mängisid nad eelkõige just teineteisega. Me mõlemad tahtsime oma koertega käia nii näitustel kui ka teha kuulekust/kaitset. Seega kohtusime iganädalaselt trenniplatsidel ning kuna poisid tahtsid omavahel alati ka mängida, siis veetsime trenniplatsil tunde (oodates, kuni kõik olid oma trenni lõpetanud) ning saime koerad lahti lasta. Tol hetkel meile öeldi, et arvestage, et selline olukord ei kesta kaua. Peatselt on käes puberteet ning siis nad enam läbi ei saa. Täna võin täie kindlusega öelda, et ma ei ole elus kohanud selliseid koeri nagu Faddy ja Fenton. Nad nagu elavad teineteisega kokku saamise nimel.

Alates 2016 sügisest (ilmselt oktoobrist) oleme me sisuliselt käinud iga nädal koertega metsas jalutamas ning see, kuidas koerad teineteist metsas ootavad, on täiesti uskumatu. Faddy vahepeal keeldus minuga metsa tulemast, vaadates mulle etteheitvalt otsa “aga Fenton peab ju ka tulema”, lamas kohtumispaika maha ning lihtsalt ootas. See toimib ka vastupidi, kui Fenton jõuab varem metsa, kui Faddy, siis toimub samasugune ootamine. Vahepeal jälle omanikule otsa vaatamine küsides, aga “kus Faddy on? ta ju peab ka tulema!”. See siiras rõõm, kui nad kokku saavad on täiesti uskumatu. Kui keegi mulle sellisest asjast oleks paar aastat tagasi rääkinud, ei oleks ma seda kunagi uskunud.

Põhisõna – sotsialiseerimine

Täna ütlen ma, et suur osa on koerte sotsialiseerimises lapsepõlves. Samas möönan ma, et Faddyl ja Fentonil ilmselt on mingi omavaheline side, mida tavaliselt koertel ei ole. Isegi oma pere koerad “kaklevad” rohkem, kui Faddy ja Fenton.

Siia blogisse üritame me kirja panna kogu nende vendade teekonna. Kuidas neid on kasvatatud, kuidas nad on teineteise elu mõjutanud ning kuidas nad on meie elu mõjutanud.

Ma olen täiesti kindel, et konkreetsed koerad tulevad meie ellu just oma kindla põhjusega – midagi meile õpetama, meie asi on lihtsalt aru saada mis asi see on, mida nad meile õpetavad.