Kutsikas hammustab?

Täna jagasime sotsiaalmeedias soovitust mida teha, kui kutsikas hammustab. Postitusele pandud reaktsioonide järgi tundub meile, et võib-olla me ei suutnud oma mõtet korrektselt edasi anda ning otsustasime seda siinkohal selgitada.

Meie mõte ei ole kindlasti see, et igasugune kutsikaeas “kogemata” hammustamine peaks lõppema kutsika “enda hammustamisega”. Me pooldame igati pehmeid koolitusmeetodeid – tavaline karm “ei” või tähelepanu kõrvale juhtimine. Kui aga on juba tekkinud või tekkimas probleemne käitumine, siis ei pruugi pehmed meetodid meie kogemusel enam toimida. Seega pidasime ka postituses silmas juba üle keevat kutsikat, kes arvabki, et hammastega mängimine on okei tegevus. Üritab järjepidevalt hammastega mängida ning keelamine ei toimi.

Reaalsed koerad

Kahjuks teame me isiklikult 4 koera (kolm on täiskasvanud, kolmas puberteedieas), kellel on tänaseks erinevad “hammustamise” probleemid.

1. Staff, kellele soovitati kutsikana hammustamise korral võtta kätte mänguasi, võtab täna täiskasvanuna kinni nii omaniku kui ka teiste käest kutsudes niimoodi mängima. Olen isiklikult seda koera näinud ja temaga suhelnud ning see on päriselt üsna keeruline olukord. Sest koer ei saa aru, et ta teeb endale teadmata haiget. Ning nüüd omanik tegeleb selle probleemi lahendamisega.
2. Saksa lambakoer, kellele väga meeldivad lapsed, aga kes ei saa aru oma hammaste jõust. Sisuliselt täna, kui lapsed külla tulevad, on vaja koer panna kõigepealt kinni, et ta maha rahuneks. Sest energilisena läheb ta kahjuks hammastega lapsi tervitama ja nendega mängima. Ja no saksa lambakoera hammaste jõud ning laps ei ole hea kooslus.
3. Saksa lambakoer, kes kutsikana tekitas ägeda mängu prügi välja viimisest. Nimelt kui omanik läks prügi välja viima, siis koer passis põõsa taga ning kui prügi oli konteinerisse pandud ja omanik hakkas toa poole tulema, siis koer hüppas põõsa tagant välja ning varrukasse kinni. Kutsikana on see kõik tore ja naljakas, aga suure saksa lambakoeraga mitte nii väga. Täna saab selle varrukasse hüppamise ära hoida õigel ajal “ei” ütlemisega, aga inimene, kes seda ei tea (nt keegi teine hoiab koera), on reaalne probleem olemas.
4. Vizla, kes näitab oma kiindumust välja hammustamise abil. Ta lihtsalt tahab kogu aeg sinu käe omale suhu panna (erinevate nurkade alt) ja kuigi ta ei hammusta valusalt, on see üpris ebamugav.

Koolitamise eripärad

Ma olen kahjuks näinud igasugu koerte koolitamisi. Umbes 20 aastat tagasi on üks väga tuntud koolitaja reaalselt mu koerale platsi peal peksa andnud, sest koer ei tulnud käsu peale minu juurde. Olin sel ajal noor ning ei osanud sellele tol hetkel ka kuidagi reageerida, täna ei tuleks selline olukord isegi enam kõne alla. Olen kuulnud soovitusi, et kui kutsikas hammustab, siis löö talle vastu nina jne. Minu jaoks on see käpa või ülahuule hammaste vahele panemine kõige pehmem, sest mitte mina ei tee kutsikale haiget vaid tema ise, kui ta otsustab hammustada. Oleme ausad, tal on ka võimalik mitte hammustada. Jah, kui ma vajutaks ise hambad kokku, oleks juba teine lugu. Räägime rohkem suurte ja tugevat iseloomu koerte omaniku vaatevinklist, kelle hammustus võib väga kehvasti lõppeda.

Erinevad tõud

Kindlasti tuleb arvestada ka erinevate tõugudega. Näiteks saksa lambakoerale on kutsikana hammastega mängimine väga omane – enamus neist ju hakkavad käima ka varrukatrennis. Seega tuleb juba varakult selgeks teha, et hammastega mängimine ei ole okei. Näiteks Faddy arvas varrukatrennis käima hakkamisel, et kui ta tohib trennis varrukast kinni võtta, siis tohib ta seda ka kodus teha. Kui ta oli umbes 7-8 kuune, pidin ma olema alati valvel, sest ta võis tulla kuskilt jooksuga ning lihtsalt hüpata varrukasse kinni. Kusjuures ta teadis väga hästi, et hammastega ei mängita.

Lõpetuseks – ma möönan, et saksa lambakoerte omanikuna ma olen ilmselt näinud väga erinevaid koolitusviise, nii ka veidi karmimaid (mida ma kindlasti aga ei poolda, kui saab hakkama ka ainult “präänikuga”). Me lihtsalt tõime välja teise vaatenurga, mis võib olla abiks kellelegi, kes samuti pehmete meetoditega ei ole hammastega mängimisest jagu saanud. Me lihtsalt leiame, et on igati mõistlik vältida olukorda, kus 2-3 või 4 aastasena otsitakse koerale käitumisspetsialisti, sest koer hammustab (olgu see kasvõi mängusituatsioonis).

Ma siiski loodan, et kui sa vaevusid selle postituse läbi lugema, on veidi arusaadavam miks me sellise soovituse välja käisime. Me usume kindlalt, et kui kutsikas hammustab, siis kõigepealt tuleb sellest kombest lahti saada proovides heaga.