Uus kodu oma pereliikmele?!

Mind on alati teinud väga kurvaks need lood ja postitused, kus koerale otsitakse uut kodu. Eriti kurb on minu jaoks see, et väga paljud keelduvad isegi põhjendamast või küsimustele vastamast miks uus kodu vajalik on. Jah, ma saan aru, et igasugu asju võib juhtuda. Saan aru ka olukordadest, kus tõesti inimese tervis halveneb väga kiirelt ning ei ole võimalik looma eest enam hoolt kanda, aga need on üksikud juhtumid. Nt minu oma ema tervis halvenes sisuliselt 4 kuuga nii, et ta ei jõudnud enam püstigi tõusta, kui algul sõitis autoga ja käis jalutamas.

Meie koerte vägiteod

Antud postitust ajendas mind kirjutama asjaolu, et ühe minu koera vennale otsitakse uut kodu kuna koer teeb “pahandusi”. Nimelt on ta ära närinud terassi nurgad, värava magneti jne. Selle põhjal otsustas pere, et koer käib neil üle jõu ning koerale tuleb uus kodu leida. Ma tean täpselt selle pesakonna kutsikate iseloomu. Praeguseks hetkeks on nad veidi üle 1,5 aasta vanad ning Ossu suudab iga päev mingi lolluse kodus välja nuputada. Ja no selle koeraga tegeletakse nii et vähe pole – kuulekuse trennid, varrukatrennid ja lisaks ka jalutuskäigud + Fadduga möllamised. Väiksena jäid ette kõik ukseliistud, terassinurgad, nende enda liivakast ja muuhulgas tekid, mis ma panin trepi peale lamamiseks.

Kui Faddu ja Fentu olid kutsikatena üsnagi tublid ning eriti lollusi ei teinud, siis otsustasid nad mõlemad sisuliselt jõuludeks 2016 ära lõhkuda diivanid. Esimestel päevadel alustas Faddu patjadest ehk meil “plahvatas” iga päev üks padi. Kui padjad otsa said, siis otsustas ta diivani “ära tappa” :).

Ja nagu te teate, siis on meie meeskonnas ka üks labrador. Ma usun, et enamus mõtlevad et labrador on ju nii nunnukas ning ei tee midagi. Siis tegelikult on Peku ilmselt teinud rohkem lollusi kui meie kolm sakslast kokku :). Aga ometigi on nad kõik meil veel alles.

Pahandused käivad reeglina kutsikaga kaasas 🙂

Minu jaoks on suhteliselt arusaamatu kuidas saab tulla üllatusena, et koer teeb “pahandusi”. Ja no oleme ausad, eriti slk puhul. SLK on teada töökoer ehk vajab tegelemist ning suure tõenäosusega ei suuda keegi nii palju nendega tegeleda, et nad ei nuputaks mingit rumalust välja. Aga see käibki selle asja juurde. Igal tõul on omad eripärad ja “kiiksud”, mis tuleks endale enne kutsika võtmist selgeks teha – nii parim kui kõige hullem variant. Ja kui kõige hullemaks variandiks valmis ei ole, siis ma päriselt soovitan mitte kutsikat võtta. Ja isegi kui eelmine koer on olnud väga tubli ja lollusi eriti mitte teinud, siis kunagi ei tea milline järgmine koer on. Koerte iseloomud on erinevad ning sellega tuleb arvestada.

Enda kogemusele tuginedes võin kinnitada, et on saksa lambakoeri, kes armastavadki istuda ainult diivanil ning ei taha omanikust grammigi maha jääda ning ei ole teinud ühtegi “pahandust” aga on ka neid, kes muudkui genereerivad oma peas “pahandusi” ning jooksevad aia ääres edasi-tagasi. Siin ei ole mingit pistmist sellega et koerad on kasvatamatud või käivad kellelgi üle jõu. Koerad lihtsalt ongi erinevad ning olen ka mina oma koerad lubanud viia lastekodusse (kui nad mul kopsu üle maksa viskavad :)), aga tõsiasi on see, et need koerad on minuga nii heas kui halvas ja olen nende osas välja mõelnud ka tagavaraplaani, kui tõesti juhtub miskit ettenägematut. Aga uus kodu ei tule kõne alla kui nad mind oma lollustega ära väsitavad :).

Mina omalt poolt lähen täna õhtul koju ning teen oma nupsikutele suured kallistused ning tänan neid, et nad osa minu elust on ning mind päevast-päeva välja kannatavad ;).

Kui teil on sarnaseid “toredaid” meenutusi oma koerte vägitegudest, siis ootame teie pilte koos väikese jutuga aadressile info@fendaf.ee, et saaksime nendest kokku panna juba järgmisesse uudiskirja blogipostituse.