Põletikuvastased valuvaigistid
Läheme vahelduseks taaskord ravimite maailma. Rõhutan kohe alguses veel kord – ravimitel on kindel aeg ja koht, aga me ei tohiks ravimite andmisse suhtuda kergekäeliselt. Üheks selliseks on ka põletikuvastased valuvaigistid. Minu esimesele saksa lambakoerale kirjutati kõhre kulumise tõttu välja Rimadyl, aga ma olen siiralt tänulik dr. Viitmaale, kes ütles – anna ainult siis, kui tal tõesti raske on. Ehk põletikuvastased valuvaigistid ei ole tegelikult kasutamiseks igapäevaselt. Endale üllatuslikult avastasin ma muuhulgas ka inglise keelsest ravimi infolehest, et üheks kõrvaltoimeks võib olla surm. Ma olen nõus, et igal ravimil on kõrvaltoimed aga loomaomanikuna seisan ma selle eest, et veterinaarid peavad meid hoiatama võimalike kõrvaltoimete eest. Jah, väga tihti vabandatakse seda jutuga “aga see on väga harva esinev kõrvaltoime”. Ma printsiibis olen sellega nõus. Aga proovi panna ennast olukorda kus su lemmik sureb ära, sest sa andsid talle põletikuvastast valuvaigistit ning sa isegi ei teadnud, et see risk on olemas.
Dr. Judy Morgan on teinud väga hea kokkuvõtte põletikuvastastest valuvaigistitest ning proovin siinkohal peamised punktid välja tuua. Minu mõte ei ole kellelegi öelda kas antud ravimit tasub või ei tasu anda, see on iga konkreetse loomaomaniku otsus. Küll aga ma soovitan küsida veterinaarilt alati täpsustavaid küsimusi kui su lemmikule mõni ravim määratakse. Ja seda tasub kindlasti teha siis, kui see ravim on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks.
Põletikuvastased valuvaigistid
Rimadyl oli esimene, mis 90-ndatel turule tuli ning seetõttu on see ka kõige levinum. Nagu me teame, siis koerad varjavad oma valu väga hästi ning tihtipeale me saame aru, et neil on valus alles siis, kui see valu on väga-väga hull. Dr. Morgan ütleb aga, et kui koer muutub järsku väga vaikseks ning ei taha liikuda, siis võib asi olla valus. See on ka hetk kus peaksid oma lemmiku viima veterinaari juurde kontrolli.
Dr. Morgan rõhutab, et kuigi enne ravimite turule paiskamist viiakse läbi testid, siis seda tehakse äärmisel juhul paarisaja looma peal. Ehk tema sõnul hakkab päris test alles siis, kui ravim saab müügiloa ning meie lemmikutest saavad tegelikult testloomad. Muuhulgas on dr. Morgan ka rääkinud sellest, et kui varasemalt oli ravimitel oluliselt pikem testperiood, siis täna on see reeglina 6 kuu pikkune. See tähendab, et enamus ravimite puhul puudub info pikaajalise kasutamise mõjudest või õigemini kõrvalmõjudest.
Koerte puhul on põletikuvastased valuvaigistid järgmised – Rimadyl, Carpofen, Vetprofen, Metacam, Deramaxx, Previcox ja Galliprant. Kassidele on olemas Onsior (algselt mõeldud kasutamiseks kõigest 2-3 päeva). Tegemist on kõik samasse klassi kuuluvate ravimitega. Dr. Morgan toob ka välja, et nii Metacam kui Deramaxx mõjutavad sinu koera neere, Rimadyl maksa. Galliprant’i puhul on oluline teada, et see on mõeldud ainult artriidi korral (võiks omada kõige vähem kõrvaltoimeid)! Rimadyl, Carpofen ja Metacam’i kasutatakse kõige tihedamini nii operatsioonieelse kui -järgse valu korral.
Kõrvaltoimed
Nii nagu ikka, on igal ravimil kõrvaltoimed. Dr. Morgan toob ära kõrvaltoimed, mis võivad kaasneda ükskõik millise põletikuvastase valuvaigisti kasutamisega:
- oksendamine;
- kõhulahtisus;
- anoreksia;
- veriroe ehk meleena – see tähistab musta, tõrvataolist ja tugeva lõhnaga väljaheidet, mis viitab seeditud vere esinemisele ning viitab veritsusele soolestikus;
- seedetrakti verejooks ja perforatsioon;
- maksakahjustus;
- neerukahjustus;
- ravimite koostoimed – ei tohi anda koos hormooniga ning samuti koos teiste mitte-steroidsete põletikuvastaste ravimitega, nt aspiriin.
NB! Oluline on teada, et labradoridel on oluliselt suurem oht kõrvaltoimete tekkeks!
Kui üks ravim ei sobi?
Dr. Morgan rõhutab, et kui üks põletikuvastane ravim ei sobi, siis tegelikult tuleb teha minimaalselt 5-7 päevane puhastus. See tähendab, et kui ühe ravimi andmine lõpetatakse, tuleb oodata vähemalt 5 päeva enne kui alustada teisega, sest need ravimid ei toimi koos hästi. Dr. Morgan rõhutab, et halvemal juhul võib see sinu lemmiku lausa tappa. Ühelt ravimilt teisele koheselt üle minnes on võimalikeks kõrvaltoimeteks:
- ataksia;
- krambid;
- käitumise muutus;
- surm.
Dr. Morgan rõhutab ka, et nende ravimitega koos ei tohiks anda famotidiini sisaldavat ravimit (kasutusel happesuse ravis), sest su koeral võib tekkida veider reaktsioon, kus kõhukude paistetab üles.
Kokkuvõtteks
Ideaalmaailmas ei peaks meie lemmikud ravimeid võtma, aga me ei ela ideaalmaailmas. Dr. Morgan ütleb, et kui su lemmik peab põletikuvastase valuvaigisti peal olema, siis proovi saada doos nii väikeseks kui võimalik. Üheks abivahendiks on näiteks kuldne pasta. Lisaks rõhutab ta, et enne selle klassi ravimi andmist lase teha vereanalüüs ning veendu, et su lemmiku maks ja neerud on piisavalt heas korras, et neid ravimeid võtta. Lisaks tuleb nende ravimite pikaaegse kasutamise puhul jälgida nii neeru kui maksa funktsioone vähemalt kord 3 kuu jooksul!
Dr. Morgan ei soovita neid ravimeid kasutada ka juhul kui koeral esineb tihti refluksi või taasväljutamist. Mõlemad viitavad juba olemasolevatele seedetrakti häiretele ning need ravimid häirivad soolestiku mikrobioomi veelgi.
Peamine, mida dr. Morgan aga ütleb on see, et kui su lemmikul tekib ükskõik milline kõrvaltoime, siis sa pead lõpetama selle ravimi andmise. Ning tema sõnul on 9/10-st võimalus, et kui su lemmikul on kõrvaltoime ühe ravimi osas, siis tekitavad teised sama klassi ravimid samuti kõrvaltoimed. Ja kõrvaltoimeid ei tohiks kunagi alla suruda ehk tema ei soovita kasutada ühte ravimit teise ravimi kõrvaltoimete “raviks” ning siis kolmandat ravimit eelmise kõrvaltoimete “raviks”.
Ja viimase mõttena toon ma ära dr. Morgani hoiatuse – kui su koeral on seedetrakti häired, ta ei söö, ta oksendab või tal on kõhulahtisus nende ravimite võtmisest, siis sa pead hoidma eemale selle klassi ravimitest ning leidma teise alternatiivi.
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar