GMO ja glüfosaat lemmiku toidus
GMO’st koera või kassitoidus ei räägita just üleliia tihti. Minu jaoks on see veidi nagu elevant keset tuba, me teame, et need võivad toidus olla, aga me lihtsalt ignoreerime seda teemat. Tegelikult peaksime me nii inimestena nii enda toidus kui ka oma lemmikute toidus vältima GMO’d nii palju kui võimalik. GMO’d seostatakse loomade puhul väga paljude erinevate terviseprobleemidega, muuhulgas näiteks ka autismiga. Ja uskuge mind, autismispektri häirega koer ei ole üldse tore nähtus. Nad vajavad samamoodi rutiini nagu autistist laps ning iga kõrvalekalle rutiinist viib nad päris endast välja. Toon seekord ära ülevaate Dogs Naturally Magazine artiklist.
Misasi on GMO?
GMO tähistab geneetiliselt muundatud organisme ning neid esineb üha rohkem ja rohkem. Geneetiliselt muundatud organismid tekivad siis, kui ühe liigi DNA-st eraldatakse geenid ja pannakse need kunstlikult teise taime või looma geenidesse.
Näiteks USA’s on tänaseks lisaks taimedele ametlikult heaks kiidetud geneetiliselt muundatud lõhe, mis sisaldab kasvuhormooni. On ka erinevaid arvamusi sellest kas need on ohutud või mitte. Ühelt poolt öeldakse, et GMO päästab maailma, aga keegi ei räägi potentsiaalsetest terviseprobleemidest.
Kui USA ja Kanada valitsused on GMO tooted heaks kiitnud, siis on riike, kus GMO saagi kasvatamine on keelatud (paljud neist ka Euroopa Liidus, Ladina-Ameerikas, Kesk-Idas ning Aafrikas.
GMO ei ole ainult töödeldud ja valmistoidu teema. Isegi kui sa annad oma lemmikule tasakaalustatud toortoitu, on suur tõenäosus, et su lemmik sööb muuuhulgas sisse GMO’d.
Ristaretus ja geneetiline muundamine ei ole samad asjad!
Enne kui räägime ristaretusest, räägime lühidalt risttolmlemisest. Risttolmlemine on loomulik protsess, mis toimub siis, kui õietolmu kannab edasi tuul, putukad või isegi vesi ning see väetab teist taime. Taimed võivad olla kas samast liigist või ka mõnikord hoopis teisest liigist.
Ristaretus viib loomuliku protsessi ühe sammu võrra edasi, sest siin sekkub juba inimene. Ristaretuse puhul valivad taimekasvatajad teatud tunnuste jaoks spetsiifilised “vanemad” ning kannavad õietolmu teisele taimele, et luua mõlema vanema tunnustega järglasi. Tegemist on sageli taimedega, mis ei oleks saanud looduslikult ristuda – on kas erinevatest piirkondadest või erinevate haiguskindlustega. Siiski ei tasu ära unustada, et ristaretus on palju loomulikum protsess kui geneetiline muundamine.
Geneetilise muundamise korral võtavad teadlased ühe geeni või väikese geenikomplekti ning kannavad selle uude geneetilisse tausta, et anda taimele täiesti uus tunnus. See kõlab kui hea asi, aga praktikas on geneetiline muundamine kunstlik protsess, mis võib mõjutada nii toiduainete toiteväärtust kui ka nende toksilisi ja allergilisi mõjusid. Peamine, mida meeles tasub pidada on see, et geneetiliselt muundatud taimed muudetakse sageli putuka-, viiruse- või herbitsiidiresistentseks, seega on lisaks neil ka mõju keskkonnale.
Kus leidub GMO’d?
Levinumad GMO saadused on mais, soja, peet, raps, riis, kartul, tomat, oad ja alfalfa. Pea meeles, et see ei ole kindlasti lõplik nimekiri, sest teoreetiliselt võib iga saadus olla geneetiliselt muundatud. Ekspertide sõnul sisaldab 70% inimeste jaoks töödeldud toite GMO koostisaineid!
Seega, kuni sa ei söö ise ja ei toida oma lemmikut sertifitseeritud mahetoitudega, võid sa eeldada, et sinu lemmiku toit sisaldab GMO’d. Isegi kui kasutatud tooraine ise ei ole GMO, siis on alati variant, et loom, kellelt pärineb toidus sisalduv liha, sõi GMO saadusi. Kui annad mahetoitu või toitu on töödelnud tehas, kellele on väljastatud öko sertifikaat, võid olla veidi kindlam, et kasutatakse GMO vaba toorainet.
GMO terviseriskid
GMO toitude söömisega kaasnevad olulised terviseriskid ning nii mõnigi uuring on teavitanud organite kahjust.
- 2009 läbi viidud ohutusuuring leidis, et geneetiliselt muundatud toidud võivad avaldada mõju maksale, kõhunäärmele, neerudele ja reproduktiivorganitele ning lisaks võivad muuta hematoloogilisi, biokeemilisi ja immunoloogilisi parameetreid.
- De Vendemois jt poolt läbi viidud uuring võrdles kolme eri tüüpi GMO maisi söötmise mõju rottidele 90 päeva jooksul. Nad leidsid mürgisust peamiselt maksas ja neerudes. Lisaks märkasid nad kõrvalmõjusid südames, neerupealistes, põrnas ja vererakkudes.
- 2012. aastal läbi viidud 2-aastane söötmiskatse teatas, et rottidel, kellele toideti NK603 Roundup-tolerantset geneetiliselt muundatud maisi sisaldavat dieeti või Roundupi sisaldavat vett, tekkis vähk kiiremini ja nad surid varem kui tavapärast toitu söönud rottidel.
- Paljud uuringud on näidanud, et geneetiline muundamine suudab mõjutada soolestiku baktereid ning samuti seda kuidas need seedetraktis käituvad.
- On leitud, et geneetiliselt muundatud maisis leiduv insektitsiid Bt (Bacillus thuringiensis) kahjustab neerurakke ja võib muuhulgas imikutel põhjustada lekkiva soolestiku sündroomi.
- Kuna vastsündinutel ei arene välja hematoentsefaalbarjäär, võivad toksiinid sattuda ajju ning põhjustada tõsiseid kognitiivseid probleeme. Mõned praktikud usuvad, et see on autismi mehhanism.
GMO’st tingitud terviseprobleemid
On mitmeid uuringuid, aga kokkuvõttes on GMO toitudega seotud järgnevaid terviseprobleeme:
- maksakahjustus
- neerukahjustus
- kahju teistele siseorganitele nagu nt pankreas ja reproduktiivorganid
- muutused soolestiku bakterites, mille tulemuseks on lekkiv soolestik ning immuunsüsteemi probleemid
- endokriinsüsteemi häired
- immuunsüsteemi kahjustus
- seedehäired
- naha ja toiduallergiad
- vähk
- kognitiivhäired
- autism (teisisõnu käitumishäired koertel)
Glüfosaat lemmikloomatoidus
Üks väga suur probleem geneetiliselt muundatud saagi puhul on glüfosaadi (Roundup) kasutamine saagi kasvatamisel ja koristamisel. Glüfosaat on väga laialdaselt kasutusel olev herbitsiid, mida üha rohkem uuringuid seostavad endokriinsüsteemi kahjustusega, hävitab sõbralikke soolestikubaktereid ning kahjustab DNA-d!
Kokkuvõtteks
Kui aastaid tagasi arvasin ka mina, et USA ja Kanada toidud on ühed parimad ning umbes 10 aastat tagasi otsisin ma ise varianti, kuidas tuua maale mõnda USA-s või Kanadas toodetud lemmikloomatoitu, siis täna ütlen ma, et sealt pärit toite tuleks nii palju vältida, kui võimalik (kui nende puhul pole selgelt öeldud, et toodetud mahetoidust). Nimelt USA-s on 88% maisist geneetiliselt muundatud, sojast lausa 94% (soja võib lemmikloomatoidus olla ka nt hüdrolüüsitud proteiini, E-vitamiini või tokoferoolide nime all). 90% rapsist, 94% puuvillast, 95% peedist ning väga suur osa alfalfast on USA-s geneetiliselt muundatud. Lisaks on väga suur osa suvikõrvitsa (nii roheline kui kollane) ja papaia saagist geneetliselt muundatud! Arvestades USA suurust on need % päris karmid!
Jah, GMO vältimine toidus kajastub hinnas. Nii nagu tegelikult igasugune kvaliteet. Mida parem on kvaliteet, seda kallim on reeglina kaup. Need, kes kasvatavad toitu kasvõi veidikene enda tarbeks, teavad kui palju on vaja näha vaeva hea saagi saamiseks – kui palju kulub aega ning kui palju on vaja näha vaeva, et hoida taimed nii umbrohu kui kahjurite vabana. Lihtsam on alati taimed geneetiliselt muundada ehk muuta vastupidavamaks ning siis kõik muu mürkidega ära tappa, aga see tuleb meie enda tervise arvelt.
Tervise puhul on kurb asjaolu see, et tihtipeale kui tekivad esimesed tervisehädad, siis me ei saa enam seda tagasi keerata. Kui on tekkinud esimesed maksa või neerukahjustused, siis seda ei saa enam olematuks teha. Seega tänased otsused mõjutavad otseselt sinu enda ja sinu lemmiku tervist aastate pärast. Ravikulud on tihtipeale oluliselt suuremad kui anda igakuiselt veidi kallimat ja puhtamat toitu.
Winner Plus toitudes ei ole kasutatud GMO-d ning lisaks on toidu tootjale väljastatud BIO-sertifikaat! Kõik Winner Plus kuivtoidud leiad sa SIIT ning märgtoidud SIIT.
Sobiv oleks lõpetada see artikkel mõttega, et rahaga saad sa osta paljut, aga mitte tervist. Kui tervis on korra kaotatud, siis seda tagasi enam rahaga ei saa!
Kasutatud allikad:
Lisa kommentaar